Hommikust,
Kuna hetkel on aega suhteliselt palju kaes, motlesin minagi votta ette enda Blogimise lehekylje uuendamine.
Ning kuna Portugali-Eesti tuurist pole veel eriti pikemalt kirjutatud, siis hea meelega paneksin kirja viimased puhkusemuljed.
Laupaev 21.08.2011
Lend laks ilusti, maandusime Lissabonis graafikuparaselt.
Parast roomsat taaskohtumist isaga lennujaamas, laks reis koheselt edasi Algarve suunas.
Ilm oli veidi vihmane, aga kuna enamuse paevast istusime nagunii autos, siis eriti see ei seganud.
Lounat soime Silveses, mis on armas vaike linnake mae jalamil, ning mae tipus oli suur kindlus.
Ette rutates voin oelda, et kuna me kylastasime jargmise yheksa paeva jooksul mitmeid kindlusi ning losse, ei olnud meil vaga kahju seda kindlust jargmiseks korraks jatta :).
Peale lounat jatkasime oma reisi Hotell Bela Vista suunas, ning umbes kolmveerand tunni moodudes olimegi joudnud sihtkohta.
Hotell oli vaaaga ilus!
Kahe valibasseiniga( millest yks soojendusega) ning soome ja aurusaunaga.
Basseine ja saunu proovisime koheselt peale toavotme saamist ( ilm oli ikka veel veidi vihmane, seega olid saunad vagai teretulnud).
Basseinis ei olnud eriti palju rahvast, ainult paar ~10 aastast last, kellega me umbes veerand tundi ka veepalli mangisime.
Ohtuks oli isa pannud kohad kinni yhes vaga toredas pizza restoranis ( Casa Grande) Praia da Luz'is, mis asus ymber ehitatud aidas-tallis. Restorani korval oli ka hotell, ning otsustades lagede viimistulusest mida labi kardinaprao onnestus imetleda yhes nende kylaliste toas, vois ylejaanu sisustus olla vagagi ekstravagantne.
Aga tagasi restorani juurde tulles, see oli vaike (kymmekond lauakest) ja vaga kodune.
Laupaev oli neil pizza paev (tegelikult on neil vist iga paev pizza paev), ning pizzad olid seal vagevad. Ohukese krobeda pohjaga, ning haaasti palju asju pizza peal.
Eelroaks toodi meile kolme peale kyyslaugu pizza. Kolab veidi imelikult, aga maitses niiii hasti.
Lihtne pizza, mille peale oli maaritud mitte midagi peale kyyslaugu voi ning selle peale raputatud riivjuustu, aga maitse elamus oli vagev.
Kes ytles et lihtne ei voi matisev olla!
Kuigi 'pearoa'pizzad olid ka vaga maitsvad, jai just see eelroa pizza maitse elamus koige rohkem meelde.
Pyhapaev 22.08.2011
Pyhapaev oli meil Hispaania paev :)
Hommikul teel olles tuli paris kovasti vihma, aga onneks oli see vihmahoog selleks ajaks kui me Sevillasse joudsime juba ammu moodas ning meid terviats suvine +28 kraadi.
Sevillas kaisime katedraalis ( kuhu on maetud ka Cristofer Kolumbus), ning muidugi ronisime ka torni tippu.
Sevilla katedrali torni eirparaks on see et treppide asemel on seal hoopis kaldteed. Alumised on ehitatud suurema kaldenurgaga kui ylemised.
Seda selleks, kes iganes sinna torni tippu soovis minna sa teha seda kas hobusel voi siis vankris.
Igas tahes 33 kaldteed ning 44 meetrit hiljem tasustati meie torni tippu ryhkimist imeilusa vaatega Sevillale, ning ehmatati poolsurnuks kellamanguga, mis meetri korgusel meie peade kohal ootamatult algas.
Kaisime ka Alcazaris, mis on Euroopa vanim kuninglik palee, ning mille arhidektuur on pohiliselt mooride poolsete mojutustega. Sellel paleel on ka vaga suured aiad, erinevates stiilides. Nendest andis labi jalutada.
Peale kultuurilist osa, soime hilist lounat Sevilla yhes valikohvikus. Mis jai silma on valiterrassid, paikesevarjudega, ning paikesevarju tanavapoolse aarse kyljes on veel kylma vee auru pritsid, mis siis iga viie sekundi tagant varsendavat vee auru pritsivad, kas siis moodakondijatele voi terrassil istujatele.
Vaga huvitav. Aga teeninduskultuur jatab Sevillas kyll soovida. Kui meie tellitud toit lauale toodi, siis koigepealt pidime isa toitu veel viis minutit ootama. Kui see lopuks lauda toodi, ei vastanud see tellitud roale, ning ilma mingi vabanduseta viidi see kooki tagasi.
Kymme minutit hiljem toodi ( jallegi ilma mingi vabanduseta) lauale oige toit, aga jaakylmalt!
Kui seda ettekandjale mainiti, siis viidi taldrik jallegi sona lausumata kooki tagasi, ning umbes viie minuti parast sai isa lopuks oma lounasoogi katte.
Selle aja peale olime meie juba ammu oma toiduga lopetanud. Kahju et soogikohaga nii alt laksime.
Loodetavasti oli see ainult yhekordne ning on teenidnus mujal Sevillas veidi sobralikum.
Tagasi Portugalis soime ohtust yhes vaikeses kohalikus kivigrill restoranis Espiches.
Seegi oli vaga tore koht, ning meie olime yhed vahestest mitte portugaallastest seltskond seal.
Esmaspaev 23.08.2011
Esmaspaev oli rannapaev.
Votsime kohalikul Praia De Luz'il paar tundi paikest, ning kaisime ka vees.
Alguses tundus vesi jube kylm, aga tegelikult kui juba yleni vees oled, siis on vaga monus.
Lounat soime rannapromenaadi lopus olevas restoranis, viigipuude all ning vaatega merele.
Vaaga relaxed :)
Siis kaisime veel kohalikus supermarketis ning hotellis basseini aares.
Teisipaev 24.08.2011
Teisipaeval kaisime yhes veepargis " Splash&Ride".
Seda voiks suuruselt vorrelda Serenaga, ainuke vahe oli selles et siin olid koik attraktsioonis vaba ohu kaes.
Ning rahvast oli meeletult. Selline tunne nagu kogu Algarve oleks otsustanud samal paeval sinna veeparki tulla.
liumaed olid toredad, ainult et kui sa koigepealt seisad kolmveerand tundi kummironga sabas(loomava paikese kaes), ja siis selle rongaga veel 20 minutit teises sabas, et liumaest alla lasta selle rongaga, siis need 15 sekundit liumaest alla tuiskamist on veidi vaike lohutus sellele tunniajasele sabas seismisele.
Onneks oli ka teisi liumagesid, kus saba oli lyhem, aga kogu park oli suhteliselt ylerahvastatud.
Ohtul tulime tagasi Lago'se kaudu. Seal soime ka ohtust, oli jallegi vaga tore ja vaga portugalilik restoran.
Peale sooki kondisime veel mooda ostu tanavat, vaga tore ohkkond on seal ohtuti.
Kolmapaev 25.08.2011
Viimane Algarvi paev,
Hommikul veel korraks randa ( De Luz'is), ning siis kaisime veel kagu euroopa kaugemas tipus.
Teel sinna tuli meil yhes orus autoteed jagada lehmadega, kes yhelt poolt karjamaalt teisele poole teed yletamas olid. Olles sama huvitatud meist kui meie neist. Kiigates auto aknast sisse, et mis loom see siis nyyd akki meie sekka sattus:)
Kagu Euroopa kaugeimas tipus oli majakas ning palju vaikeseid letikesi, ning oleks ka voimalus olnud osta 'viimast Frankfurteri vorsti enne ameerikat' paris originaalne.
Tagasiteel peatusime ka meseoliitikumi ajastu malestise juures. Mida algselt oli raske leida, vaatamata nooltest mis sinna suunda naitasid.
Tahelepanelukumalt maastikku uurides tuli valja et need paar kivi seal kaugemal olidki vist meseoliitikumist parit, igas tahes palju nendest jargi ei olnud enam.
Aga asukoht oli kaunis.
Peatusime Serves'es et lounatada. Otsustasime vaikese ranna restoran-hotelli kasuks.
Mis asus yhe vaga ilusa ning kordi vahem rahvastatud lahe kaldal, kui praia de Luz.
Toit oli maitsev, ainult et yks kalleimaid kogu reisi jooksul. Aga selle eest oli vaade restorani terrassilt hindamatu.
Tagasi Lissaboni soites olin mina roolis, et autoga veidi harjuda kuna plaanisime ylejargmine paev kahekesi Sintrasse soita.
Neljapaev 26.08.2011
Lissaboni paev. Isa tool, meie omal kael Lissabonis ringi kolamas.
Koigepealt seadsime sammud endisele EXPO alale, kus Marcel tahtis soita koisraudteega ( yks asi mida me juunis ei joudnud teha). Paris tore oli, onneks ei soitnud see koisraudtee maast vaga korgel, aga vaade oli hea.
Siis laksime tagasi kesklinna, et soita all linna ja yleval asuvat linnaosa yhendava liftiga, mis oli kujundatud Eiffeli opilase poolt. Soit oli tore, aga sabas seisime paris pikalt.
( kui yks mitte vaga entusiastlik tadi seisab liftis, myyb pileteid, soidab umbes kahekymne inimesega ylesse, siis enne kui need inimesed valja jouavad hyppab tema valja ning istub viimase trepi ette mis lahutab sind ja vaateplatvormi, et siis sinu piletisse perforaatoriga auk lyya- mis tegelikult on suhteliselt mottetu, sest pileti ostsid sa ainult liftiga ylesse-alla soitmiseks, trepist ylesse minek on teoorias tasuta- siis hyppas see nelja ametit pidav naine lifti tagasi, ning vottis peale tagasi alla tahtjad ning soitis tagasi lahtepunkti.
Kogu see ettevotmine vottis umbes veerand tundi, ning oma yllatuseks nagime alla tagasi joudes samasid inimesi ikka veel jarjekorras seismas, kes meie seljataga seisid siis kui meie viimastena liftiga ylesse laksime.
