kiired kuud...

Sellist tunnete ja tegude ameerika magedel soitmist nagu viimastel nadalaltel ei ole  tihti ette tulnud.

 

Kaks nadalat tagasi kolmapaeval kaisime Lucasega kauaaodatud korva-nina-kurgu arstil.

Lucas pidas en super kenasti yleval , ja  tunnine ootuseg arstikabineti ees moodus  vaga rahulikult.

Kabinetist olime kahe minutiga valjas tagasi, kaes saatekiri operatsiooniaja kirja panemiseks.

Lucasel on nimelt lima  trummikile taga. Molemas  korvas….. seda voib esineda kuni kuue aastastel lastel,  siis  kasvavad nad kui veab sellest valja.

Ja et sellest vabaneda siis  paigaldatakse  lastele vaikesed torukesesd trummikilesse, et see lima valja saaks voolata. Aitab kaasa ka  kuulmise paranemisele ja kone arengule.

Kui vanematel  on ka korvatorukesed olnud siis on paris suur  voimalus et lastel on ka torukesi vaja.

Ja siis me seisime seal registratuuri laua taga ja tadi ytleb et  jargmisel teisipaeval oleks juba voimalik  opereerida. Tavaliselt on ooteaeg 2-3 nadalat

Olgu siis, mida rutem seda parem.

Meil veidi raske selle mottega harjuda, aga  parem nii, kui pikk ooteaeg.

Teisipaeva 17-05 hommikul ei tohtinud Lucas midagi syya ja kuni seitsmeni ainult selgeid vedelikke juua.

Ma yritasin veel  oosel poolt banaani sisse soota et ta paris ilma soomata ei oleks kuni  peale operatsiooni (  eeldavasti  oleks ta alles 10.15  opereeritud).

Onneks tal hommikul eriti palju  soogisiu ei ole, nii  et saime  suhteliselt  kergelt uksest valja ja haigla poole teele.

Haiglasse joudes andsime endast teadaoperatsioonieelses osakonnas ning  Lucas pidi  pidzaama selga panama, ja tema tahelepanu oli hajutatud  uue vorevoodi kui  osakonnas oleva mangutoa vahel.

Osakonnas oli umbes 15  voodit. Igas voodis vaike laps vanuses 1.5-10 aastat.

Lapsi hakati yksteise  haaval osakonnast ara veeretama koos voodiga. Yks vanem vois temaga kaasa minna.’

Marcel ytles et tema  nii tugev ei ole, ja nii siis oli mul see au Lucast kuni operatsiooni tuppa saata.

Asi kais vaga ruttu.

Suurest palatist valja, labi vaikese koridori operatsiooni eeltuppa kus vanemad  ootasi operatsiooni loppu. Seal  yks ode naitas Lucasele   narkoosimaski, ja  Lucas siis  aitas nukul ja oma kaisunukul seda maski pahe panna.

Mina  pidin steriilse kitli/ sussid ja mytsi  selja ja pahe panema. Kui  Lucas seda mytsi nagi siis ta tahtis ka mytsi pahe.

Pole probleemi. Koik arstid olid sillas  J

Peagi kais piiks ja see tahendas et eelmine patsient  oli valmis ja  et  Lucas  vois sisse  soita operatsiooni tuppa.

Soitsime operatsiooni tuppa-  Lucas oli hetkes  nii paljude aparaatide ja arstide lummuses, aga siis hakkas ekraaanilt jooksma bumba  multifilm ja tahelepanu koondus ainult sinna.

Mis oli vaga lastesobralik lahenemine – poeratsiooni laual oli ka telekas, mida sai pikali  olles vaadata- ja  multikas jooksis  seal ka J

Lucas ei saanud paris arugi millal  narkoosi alla laks( ainult maskiga,  tilgutit voi muid rohte ei  olnud onneks vaja).

Mina laksin tagasi oote tuppa.

Paar minutit hiljem  kuulsin jargmist piiksu, mis tahendas et Lucase operatsioon oli lopetatud ning ta oli juba  arkamistoas.

Mind lubati kohe ta juurde, kuigi  laks veelkymmekond minutit enne  kui  ta pariselt teadvusele tuli.

Ja siis ei olnud valu   isegi koige peamine nutmise allikas-  kulus oma kymmekond minutit  enne kui ta aru sai et bumba multikas on labi ja  et ta on  teises toas.

 

Veel kymme minutit hiljem soitsime tagasi palatisse, kus ootas Marcel juba  vaikese ohupallikesega Lucasele.

Ja Lucas sai veel  vaikese jaatise  osakonnast.

Tegelikult olid jaatised ainult lastele kellle kurgu voi nina mandlid eemaldati. Ja nendel lastel oli kohe silmnahtavalt halvem  olla kui Lucasel.

Tunnike peale operatsiooni  jooksis ta jalle mangunurka ning peatselt peale seda lasti  meid koju.

Lucas oli veel paar paeva Marceliga kodus ja ilmselt seda  kogemust vaga dramaatiliselt ei votnud.

Oouni oleks peale seda operatsiooni pidanud paranema, aga siiani  on oised arkamised pigem reegliks kui erandiks.

 

Neljapaeval 19-05 , kaks paeva peale Lucase korva operatsiooni  suri Marceli vanaema…

Nadalavahetus enne seda kurba syndmust pidasime  veel  tema 93ndat synnipaeva, ja  kuigi  eluaastaid oli tal juba aukartustaratvalt palju, tuli see kurb uudis veidi ootamatult.

 

Leinamise jatsime    nii raske kui see ka polnud  eelmiseks nadalavahetuseks  veidikeseks tahaplaanile ja  meie Marceliga seadsme auto nina Helmondi poole et veeta esimene nadalavahetus kahekesi peale Lucase syndi.

Hellmond on yks vaike linnake Eindhoveni lahedal,  Meie kodust umbes 1.5 tunni autosoidu kaugusel.

Ilm oli suureparane ja meie nautisime taiel rinnal rahulikult lounatamist tanavakohvikus ja  mooda  inimsesterohket poetanavat jalutamist.

Pealelounal  saime veel hotelli spa’s sulistada ja saunamonusid nautida. Ohtusook oli ka samas hotelli restoranis .

Hommikul magasime lausa  kella yheksani valja J!

 

Oli vaga tore vaheldus  lyhikestele oounede ja kurbade syndmuste vahel.

Marceli ema  tuli Lucast hoidma ja nad said suureparaselt kahekesi hakkama.

Ainult siis kui me tagasi joudsime ja Lucas oma lounaunest arkas, tulid koik emotsioonid pinnale ja tuli end   vahemalt pool tundi kovahaalselt valja elada, et ta tegelikult ikka vaga hea meelega yksi koju ei jaanud vanaemaga.

Aga siis tuli  Marcel koju ja tahtis  kallit, ja  Lucase halb tuju oli kui peoga pyhitud J.

 

Pyhapaeva ohtul kirjutas Marcel veel  matusekone.

Esmaspaeval olime vahelduseks koik vabad  aga ilm oli vaga halb, nii et me eriti seda  ‘erilist’paeva tahistada ei saanudki.

 

Teisipaeval 24-05 olid  Maceli vanaema matused.

Hollandis on matuste puhul palju imelikke kombeid- nt kui  abikaasad  yhele hauaplatsile maetakse  siis maetakse  hiljem lahkunu esimesena   lahkunu peale mitte korvale.

Jah- surnuaia  maa on kallis, ja yhe koha eest  maksmine on  odavam  (  ning kellegile vist ei tulegi pahe kahte korvuti asuvat kohta reserveerda) kui kahe ( voi  rohkema  inimese) peale yhte hauaplatsi jagada.

Veel ostetakse siin hauaplats kymne aasta kaupa. Et kui mingil hetkel enam raha ei ole voi ei ole enam omakseid kes sinu hauaplatsi hooldaksid siis  kaevatakse sinu maised jaanused yles  ja maetakse keegi teine sinu platsile.

 

Marceli vanaema  nagi kirstus vaga  esinduslik valja- Prillid ees, kell kaepeal ja sormused ( enda kui abikaasa) ketiga kaelas.

Surnuaia aulas oli ainult viimane austuse avaldamine- yllatavalt palju rahvast  tuli kohale . Umbes 80 inimest.

Seal hulgas elanikke sealt  hooldekodust    kui ka koristajaid/ juuksureid/  odesid ja vabatahtlikke  kes selle maja  ja  Marceli vanaemaga seotud olid.

Kuigi inimesi oli palju, oli  haua peal ainult  kolm kimpu- marceli isa ja onu poolt yks.

Lastelaste ja lastelastelaste poolt teine.

Ja Marceli   bioloogilise oe ( bianca)ja tema elukaaslase poolt kolmas.

Ja veel yks vaike kimbuke paevalilli vabatahtliku poolt.

Marceli ode nagi oma poega viimasel korral kui ta oli umbes Lucase vanune. Mike  on nyyd  peaaegu 22  nii et   20 aastat pole nad teineteist nainud.

Ja Bianca tegi nagu  ei tunnekski teda. Oma isale ega teistele lahisugulastele ta kaastunnet ei avaldanud ega katt ei surunud.

Ylejaanud rahvaga suhtles ta kyll  vaga vabalt.

Marcel  laks ise ja   surus tal katt ja avaladas kaastunnet. Aga  teised mitte….

Vaga vaga imelik…

Koned peeti haua juures.

Sinna oli pandud ka mikrofon ( mis vahelduva eduga tootas).

Marcel ja Marceli vanaonu ( vanaema vend) pidasid   vaga emotsionaalsed  koned.

 

Peale seda oli veel tassike kohvi ja kypsis kohvi korvale ja  oligi pidu labi….

Marceli isa ja kasuoed laksid veel  vanaema korterisse kiiret ohtusooki sooma, mina, Marcel ja Mike kes meiega koos soitis laksime  Lucasele jargi.

Jelle oli  matusel kaasas ja pidas end vaga  kenasti yleval. Mangis vaikselt oma autodega ja kais aeg ajalt vanaema  vaatamas  kirstu juures.


Eile 25-05, jooksin mina oma esimese  ametliku  5 kilomeetrit!
Marcelile oli see teine jooksuvoistlus ja tema plaanib  tihedamalt voistlustel kaima hakata.
Kokku jooksime viiekesi   ( kaks Marceli sopra ja yhe sobra poeg) umbes 1500 inimese hulgas ymber  ja labi Feyenoordi ( Rotterdami suurim jalgpalliklubi)  staadioni.
Tegemist oli iga aastase Feyenoord  Fun Run'iga- koigeplealt jooksed staadioni ymbruses 4.5  kilomeetrit ara, ja siis kui juba paris kapsas oled, siis tuleb veel staadioni treppidestkoigekorgemale tribyynile ronida ja teiselt poolt alla tagasi, ning labi mangijate tunneli  staadioni murule, ning mangijate pehmete tooldie  eest mooda(mina  istusin ka paariks sekundiks  nendele toolidele, millal siis veel kui mitte nyyd :). Ja ma ei olnud ainuke).Enesetunne oli  vahelduv. Ma teadsin et ma suudan seda  distantsi joosta, aga 100% ma seda jooksu ikka ei nautinud.
Peale jooksu  olid kyll emotsioonid laes. ja saadud medal  oli seda kinldasti vaart.
Jargmisel aastal  kui mitte  enne kindlasti kordame.


Sooooh  see oligi   koik viimaste nadalate kohta- tanan tahelepanu eest :) koik need kes selle megapostituse  lopuni  viitsisid   lugeda.
P.s. tavaliselt meie elu nii seiklusrikas ei ole ( onneks!)

Lucas kahene :)!

Ja ongi veel yks suur verstapost labitud.

Lucas tahistas eile oma teist  synnipaeva.

Tagasivaadates oli tema teine eluaasta veidi lihtsam kui esimene , aga kihutas mooda poole kiiremini.

Mul on hea meel, et ta ikka   omal jalal otsustas liikuma hakata, ning et tema sonavara  igapaevaselt taieneb.

Kahe aastane Lucas on enamuse ajast vagagi roomsameelne poiss.

Lemmiktegevuseks on hyppamine ning pallimang. Vaike jonnituur tuleb peale kui  asjad ei lahe nii nagu tema soovib (nt, uks mis   lahti ei lahe, voi mangukook, mis lauajala taha kinni jaanud ning end edasi lukata ei lase.

Poes kaik Lucasega on  ka 99 % vagagi  valutu- tuleb ainult  vaadata et  me sinna liiga kauaks  molutama ei jaaks.

Ja lahtiste kirsstomatite letist  nii ruttu kui voimalik mooda kaime.- muidu randab kindlasti paar tykki suhu, ja mina ostan siis syytundest  terve  topsiku taie kirsstomateid, mida   kodus nagu nii vaga ei soodagi.

Oouned uues voodis on  veel veidi rahutud-  monikord magatakse terve oo arkamata,  monikord argatakse  ikka 3-4x oo jooksul. Juhtub ka sedagi et  oosel kolitakse( minu voi

Marceli abiga siis) ikka oma vanasse voodisse tagasi..

Aga yldiselt laheb see harjumine hasti.

Muidu hakkab juba pead tostma  oma maitse- osasid  riideesemeid ei panda selga, ei meeldi   ja koik.

Samas osadesse ollakse nii kiindunud( nt sussid), et neid  ei taheta  mingi hinna eest valja vahetada.

Potile harjutamisega on hetkel lood suhteliselt nadid- eriti ei yrita ja Lucas ise ka eriti isu ylesse ei naita.

Aga tegeleme asjaga.