Elamusi Eestis kaigust.

Seekordnse Eestis kaiguga   kaasnes  mitu esimest korda  kogetut.

Esimest korda kui Lucas teadlikult ootas lennureisi, pidas end suureparaselt yleval check-in i sabas ja turvakontrollis.

Ainukesed pisarad tulid siis kui me lennujaamale lahenedes lennukit ohku tousmas nagime.

Lucas arvas et lennuk lahkus ilma meieta.

Onneks oli ta rahul seletusega  et see lennuk lendab hoopis teise kohta ja meie lennuk tuleb kohe.

Esimest korda uue Ryan Air lennukiga lennata - jalaruumi oli rohkem, ja  kasipagasi  luugid kaisid vaga futuristlikult kinni.

Ka oli valjuhaaldi haal  vahem hairivam kui  vanemates lennukites.

Tavaliselt   magaks Lucas sygavat lounaund  sellel ajal kui me  ohku oleksime tousnud.

Aga nyyd oli lennuk  niiiii ponev, ja akna sirmi yles alla lykata, ja ohku tousta ja   pilvi vaadata, et unemati joudis alles  pool tundi enne  maandumist  kohale.

Igas tahes pidas Lucas vaga sydilt vastu terve lennu paeva.

 

Esimest korda kui Lucas istus  enda isiklikul istmel.

Esimene kord Eestis ilma karuta- kuigi Lucas aeg ajalt  ikka sylle/ kukile tahtis siis oli taiesti   tehtav.

Esimene kord Eestis, kui Lucas koik ood  kenasti magas!

Esimene kord kui keegi meist ei kylmetunud J!

 

Oli ka vaga tore et  nii vanavanemad kui ka  tadi katre ( J) olid koik  ka selleks puhuks Eestis.

Meil lobusam ja oli vaga tore  yle hulga aja kohtuda.

 

Esimene kord kui meie RAHULIKULT tassi kohvi  saime juua ja lausa  torditykikese  saime ara  syya.

Lucas nautis enda poolt valitud tordi tyki kaunistusi+ maasikaid voi muid marju  ja laks siis joonistama J

Istus vaga kenasti  koos lauas ja nautis seltskonda.

Kadriorus leidsime pooljuhuslikult Lastemuuseumi esise manguplatsi.

See oli vaga labimoeldult ehitatud, vaikeste laste manguosa  oli  suletava aiaga eraldatud ja suuremate laste osa oli seal korval.

 Lucasele meeldis suurte laste keeruga liumagi koige rohkem.

 Sealt soideti   molemal paeval  mitukymmend korda alla.

 Onneks teisel  manguplatsi olevad lapsed nii vaimustuses ei olnud sellest liumaest, nii et Lucasel oli vaba voli   nii palju kui tahab  maest alla lasta.

 

Ilmaga vedas ka – oli  suhteliselt soe ja  kuiv ilm.

 

Tagasi lendu oodates lennujaamas oli vaike konflikt  Lucase ja yhe umbes sama vana vene poiskesega.

 Kohe naha et ei kodus kasvatatud ja  ei tea viisakusreeglitest mitte midagi.

 Lennujaamas oleval laste mangumaal oli ka  liumagi.

Lucas laskis sealt monuga alla ja laks siis  rahulikul sammul  trepi juurde ning  hakkas uuesti ylesse ronima.

 Siis tuli see vene poiss, trugis Lucasest ette ja laskis ise alla, jooksis jalle trepi peale,  ja trygis ise jalle Lucasest ette ja laskis uuesti alla.

Lucas ei salli ebaoiglust, yritas poisile selgeks teha et   ta peaks ootama, aga  tema seda ei tahtnud teha.

 Selle peale hakkas lucas nutma.

Arusaadav.

Imelik oli see et, selle  vene poisi vanemad olid seal korval  ja  ei teinud midagi!

Lopuks tormasin mina Lucasele appi, ja oma puuduliku venekeele sonavaraga   tegin   poisile selgeks et ta   peab oma jarjekorda ootama.

 Onneks sai Lucasel isu suhteliselt ruttu tais, ja seda poissi me enam lennujaamas ei kohanud.

 

 

Tagasi lend oli vanemas lennukis.

 Aga Lucas nautis  lendu sellegipoolest.

Aknast valja vaatamine on ju niiiiiiii ponev J

Saravad Silmad

 

Eile hommikul pakkisin  omale  lounat kaasa toole minekuks.

Kollane paprika paistis veel  kaekotist valja.

Lucas  jalutab kotist  mooda ja silmab paprikat.

Vaatab mulle  ootusarevalt  otsa.

Mina: Kas sa tahad paprikat?

Lucas limpsab  keelt J.

Muidugi saab  talle paar tykikest loigatudJ.

 

Lucas ja Marcel tulevad trepist alla, ja vaatavad seinal rippuvaid pilte.

Marcel: “Kyll sa oled juba suur poiss!”

Lucas: “Jah, juba kahe aastane!”

Puhka rahus, rohelises rohus.....

Puhka rahus, rohelise rohu sees…

 

Eilie peale lounal  oli meil yks  vaike kurb  toimetus vaja teha,  nimelt viia Stimpie viimast korda loomaarstile…..

See otsus oli tegelikult ohus juba paar kuud, aga  me yritasime seda koigest joust edasi lykata.

Kuni Stimpie yhel hetkel palju tuppa hakkas  pissima, ja oositi  seljavalust  kr2unus…

Ja  nii otusstasimegi pyhapaeva ohtul, et  homme  on see kurb paev.

Pealelounal laksin mina Lucasega kaubanduskeskusesse, et tema ei peaks  seda viimast korvi pyydmist ja  ara viimist nagema.

Oli  vaga imelik jaatist syya ja manguvaljakul mangida  temaga, teades ,et samal ajal   tegeleb Marcel hoopis millegi muuga .

 

Kuigi tavaliselt  ei soovi Stimpi kunagi oma reisikorvi minna ja tuleb teda mooda maja taga ajada, siis nyyd kondis ta lausa vabatahtlikult  korvi.

Elujoud oli tal taiesti  otsas, ja ilmselt tegiime ikka oige otsuse, aga  see ei tahenda,  nagu oleks vastu voetud otsus kerge.

Ametlikult  elas  Stimpie umbest 17  aastaseks, aga Marcel arvab, et  pariselt oli ta voibolla veidi vanem.

Igas tahes oli  tema  elu teine pool ( voi  nii  kaua kui  ta Marceli  juures elas)  olid tema  elamistingimused  kovasti yle keskmised.

Tema rahulikku  igapaeva rutiini  segasid  kronoloogilises jarjestuses ainult

 

1. Minu   tulek

2. Mingioni tulek ( tanu kellele ta  ilmselt viimased aastad  vastu pidas,  kuna teise kassi tulek tegi Stimpiet ka  arksamaks ja aktiivsemaks, kuigi esimesed pool aastat koos eksisteerimist  moodus rohkem ignoreerimise tahe all)

3. Lucase synd/ kaima oppimine.

 

Mida me jaame igatsema temast, on   roomsad tervitused (prrt) kui me koju tuleme,  ja kui  ta voodisse hyppas, et  oma koht meie patjade korval sisse votta ja  end kerra keerata ja magama  jaada.

Voi siis  kui ta keset ood eriti vesiselt  sulle nakku aevastas ( juhtus yks kord, aga seda ma  vist kunagi ei unusta).

Voi kui ta sulle sylle tahab ronida, ja uued riided oma   lahti olevate  karvadega  kaunistada...

Lucase kaest saime terve ohtu veel spontaanseid kallistusi, mida ta tavilselt ainult kysimise peale jagabJ.

Eks ta sai ka aru, et veidi kurvem ohtu kui tavaliselt.

Talle ytlesime et Stimpie laks puhkusele,  hetkel   ta eriti puudust ei  paista tundvat  temast.

Oli vaga armas kass, paari vaikese veaga....