Suvi labi, puhkus ka (peaaegu)

Sellel suvel  me kaugele puhkusele ei lainud. Veetsime hoopis 2 nadalat kodu lahedal ( noh umbes 200 km kausuel)

Centre Park’is.

Kuigi alguses oli mul veidi kahtlusi kuidas me seal seda kahte nadalat sisustame, siis  lopuks laks aeg vaga ruttu ja oleksime  hea meelega  isegi paar paeva kauemaks jaanud.

Marceli ema ja  isa kaisid meil  ka  kylas sellel ajal.

Kylastasime vaga toredat loomaaeda, Maasika maad ja  yyrisime paevaks ka rattad.

Lucasele meeldis koige rohkem ujula ja laste mangunurk.

Meie olime positiivselt yllatunud, et oli voimalik rahulikult ja kiirustamata  tassike kohvi ara juua samal ajal kui Lucas end ise   kohviku korval olevas  mangunurgas lobustas.

Esimene  kord basseini minek oli vaevaline.

Lucas ei saanud aru miks me keset paeva koik riided seljast ja  sandaalid jalast votame, aga  jargmisel korral hakkas kohe ise sandaale  ara  votma kui me riietuskabiini sisenesime.

Ujulas meeldisid talle koige rohkem  tagurpidi koonused, mis lae alla olid riputatud, ning  mida  aeglaset veega taideti. Et siis ootamatult kogu koonusetaie vett tagurpidi  basseini  kallata. Alati saatsid neid ambr tyhjendusi  naerukilked.

 

Teine suur yllatus oli laste paraad. Igal parastlounal  voisid koik lapsed  kaasa teha paraadis. ET siis koguti  sealt valikohviku pealt lapsed kokku,  vaike   beat box mis tordiks maskeeritud  karu peale.

Lisa yks  ‘suve printsess’ kes seda  karu  ja paraadi veab ja lapsed konnivad kenasti  kohvikust valja kaasa.

Lastele antakse lipuke ja sellega tuleb siis taiest hingest lehvitada ja samal ajal edasi kondida. Lucas ikka nautis taiel rinnal, lausa  nii palju et  lipuke  murdus pooleks.

Onneks oli suvekuningannal veel paar varuks.

Tehakse pargis vaike ringike,  ja enne kohvikusse tagasi poordumist opetatakse lastele veel  vaike tantsuke selgeks.  Ja  kes soovib siis see voib koos suvekuningannaga seda tantsu parast   lava peal ette kanda. Ma siis yritasin Lucase kaest kysida et kas ta tahab ka lavale minna? Samal ajal  vottis te suvekuniganna talt kaest kinni ja Lucas  kondis  vastu punnimata  lavale, kus olles  silma jargi koige noorem,  kandis ta selle  tantsu vaga kenasti ette koos teistega.

Ei mingit lava hirmu, voi kus   vanemad on  vms.

Niiiiiii tore oli seda naha.

Ratastega soitsime  ka  pargi laheduses paar tunnikest. Oli vaga tore puhkus.

Ilmaga ka  vaga vedas,   ainult yhel korral tibutas veidi.

 

Viimasel hommikul  ara minnes ei tahtnud Lucas uksest valja astuda.

Hakkas nutma, ja ytles et tahab veel  ‘vaadata’.

Nii ta k66lus seal  ukse peal paar minutit.  Nii mul kui  Marcelil oli ka  kahju lahkuda, nii et saime temast taiesti aru.

 

Paar nadalat peale puhkust  tuli  Eesti (vana)ema  meile kylla.

Lucas oli nahtavalt  roomus taaskohtumise yle.

Ja nad said  vaatamata vaikesele keelebarjaarile  koos suureparaselt hakkama.

Ema  Hollandi kylastuse lopetasime seda puhku veidi pidulikumalt- veetsime  pika nadalavahetuse yhes teises puhkepargi majakeses ( roompot-arcen).

Kuigi park  ja majake ka ise  nagi parem valja,  jai meile yldmulje  siiski Centre Parkis majakesest veidi positiivsem.

Aga selle pargi plussiks oli 50 meetri kaugusel olevad Arceni  thermid.

Seal kaisime lausa kaks korda.   Vaga monus oli!!

Lucas sobrunes kiiresti naabritydrukuga (~4.5), ning magis yhe parastlouna koos tema ja ta  vaikese vennaga( kes  oli lucasest vaid  kuu noorem)   maja tagusel platsil  ambri ja poti taie veega- soojal paeval pole lastele  palju rohkemat vaja. Huvitav oli see, et  see naabrityudruk oma vennale ei pooranud yldse tahelepanu, aga Lucasega  mangis kui vordvaarsega.

Tema vend oli ka veidi vaiksem ja  minu arvates sonaliselt  mitte nii arenenud kui Lucas.

 

Muidugi kaisime  ka siin  koos Lucasega ujumas,  seekordsek lemmikuks oli  vaike liumagi, kus  klouni kaes olevast  ‘aiavoolikust’ vett valja purskas.  Lucas oleks terve paeva vist enda katt selle veejoa ette tahtnud pannaJ.

Batuudi peal hyppamine oli ka tore, kuigi alguses tuli veidi harjuda sellega.

 

Viimase paari kuuga on Lucas teinud labi  juba jalle paris  suure arengu hyppe-    Jutustab pikad jutud maha, kordab koik sonad jargi nagu papagoi.

Varvid on   koik selged, numbrid ka enam vahem ( kolmes keeles). Tahtedest tunneb    ka juba paris paljusid tahti- nt  Lucase tahte, mamma ( nt kui soidame Mc donalsist mooda  :))  ja pappa tahte,  O-oma opa ( vanaema vanaisa) tahte.

Tahestiku laulu laulame  ka  paris tihti (  kuigi aeg ajalt    oma sonadega).

Kehaliselt on ta ka arenemas-  kui suve hakul  oma mangumaja redelist ise  yles  ei saanud, siis nyyd ronib  nagu vaike orav ja kilkab katusel.

Veepystoli taitmine ja tyhjaks pritsimine olid sellel suvel ka  vagagi polulaarsed.

Alguses sai ta   ainult veepystoli tyhjaks pritsimeisega hakkama, aga  mingil hetkel  ta vist ei viitsinud meie kaest iga kord  abi tulla paluma, siis tuli  asi ise  selgeks oppida.

 

Riided  voetakse ise seljast  ara, vahemalt sokid, pyksid, mahkmed, sussid, sandaalid,  joped saadakse ilma abita seljast/jalast ara.

lounauned lyhenevad ise enesest. Kui paar nadalat tagasi pidime  teda peale kahte tundi lounaund  lausa aratama ,  arkab ta nyyd taitsa ise enesest umbes  1.5  tunni 1.45  minuti parast. Tuleb ise   voodist valja, paneb ukse korval olevast lylitist tule polema,  teeb ukse prommdi  lahti ja ootab siis  trepikojas kuni keegi selle kyra peale kohale jookseb J.

Tana hommikul  arkas  ise  ka tapselt sama moodi.

 

Ohtused magama minekud on meil  pikad.

Umbes seitsmest  (kui jargmine paev on lastehoiu  paev,  kui  mitte siis pool tundi hiljem)  hakkame sattima – hambad  pessu,  koik padjad ja ratikud ja  veepudel mis hommikul  alumisele korrusele   kaasa  tuli tarida ( st minul tuleb tarida, Lucas   tuleb  kaks katt  minu  sormedest kinni hoides  trepist alla) tuleb jalle ylesse  otsida ja  tagasi  teisele korrusele vedada.

Siis  vanni ja  pidzaama selga.   Ja siis on lugemise tund. Tavaliselt on paar klassikut mida KINDLASTI tuleb  ette lugeda/ labi vaadata.

Yks transpordi vahendite raamat, kus pidlid  on peidetud papist  aknakeste taha, viimase aja favoriit.

Yks punase  bussi raamat, mida   hetkel iga meie pere liige juba une pealt peast voib tsiteerida J, aga mis oma lithsuses ja headuses igal ohtul jalle  raamaturiiulist valja tommatakse.

https://www.amazon.com/Big-Red-Bus-Judy-Hindley/dp/0763612502

Yks J2nese raamat- mille pealkiri on sobivasti ”Veel yks jutuke “.

Ja siis veel  yks raamat kolme  lauluga. Selle raamatu teeb  huvitavaks  see, et   tagumisel   kyljel on ka vaike  kymneklahviline  xylofon.  Ja raamtus olevate laulude viise  on voimalik seal peal  ilusti ette kanda.

Kui jutud loetud, laulud lauldud siis   on une aeg.

Tavaliselt minnaakse ilma vastu punnimata magama. Aga siis voodis lauldakse veel endale  voi raagitakse pikad jutud maha.

Monikord on juba peaaegu vaikus, aga siis akki tuleb  nutu tuju, ja kui tema tuppa minna, siis on  lapsel kallit vaja J.

Eks me siis kallista ja siis saab  rahuliku sydamega   magama minna.

Kui raamatutega on umbes poole  kaheksast korras, siis tavaliselt ei jaa Lucas enne 20.15  magama.

On ette tulnud  olukordi, kus ta umbes yheksast magama laheb, aga kahjuks on  ta ka siis juba kella kuuest/ poole seitsmest yleval.

 

 

 

Veel yks tore seigake  lopetuseks – Lucas naeb you tube’ist kassi kes mangib klaverit.

Lucas muutub vaga entusiastlikuks-   ja raagib erutatult.

Lucas ook piano spelen- Lucas mangib ka klaverit. Ja siis   veel pingutab oma  malu ja lisab juurde – sneeuw (lumi).

Paar paeva hiljem kui  sama videot vaatame, siis lisatakse juurde weel winter (-talv) .

Ja  jumalasta  oigust raagib ka. Kui me viimane kord eestis olime, siis  sadas lund, ja  Lucas mangis  ka klaverit.

Aga et see tal nii hasti  veel meeles on kaheksa kuud peale syndmuse aset leidmist, ja et ta yldse sellest ajast midagi maletab ( oli ta  siis  ju  veel aasta ja  9  kuune umbes)! Minu  arvates vaga muljet avaldav J!

Et ta aasta-aegu  ka juba tunneb, kes talle neid on opetanud??