Novembri kuu uudiseid

 

Novembri kuu on ka peaaegu  mooda saamas, ja selles kuus on paar paris tahtsat syndmust  toimunud, ning uusi elamusi oleme ka kogenud.
Novembri kuu  pomm uudiseks on Lucase esimesed iseseisvad kaigud (!!!!).
Kyll ta oli uhke enda yle, ja meie muidugi  veelgi rohkem.
2-11 kais veel fysioterapeut meil kylas, ja siis tehti ainult  yks kaks sammu meie vahel pendeldades.
Kaks paeva hiljem   tehes minu ja Marceli vahelist   kaugust jarjest  pikemaks, kondis ta juba mitu korda lausa 20  sammu edas ja samapalju  tagasi.
4  paeva hiljem kondis ta juba vabalt igale poole J.
Nyyd ongi meil kodus kondiv mudilane, kohati veel veidi harjumatu, aga iga kord kui teda mooda naen kondimas, siis  onuskumatu/ ja uhke tunne.
Nadal hiljem tuli ema meile kylla. Kaisimie  Marceli isa ja Neliga nende lahedal asuvas  aianduskeskuses, mis oli  taiega jouludeks ette valmistatud-  igal aastal on seal nii jouluvana kui  miniatuursed joulukylad.
Selles aianduskeskuses oli ka karussel. Lucas yhe korra koos Marceli isaga soitis sellega, aga vaga ta seda vist ei nautinud.
Joulukyla selle eest meeldis talle kyll vaga,  need tulekesed ja vaikesesd majakesed olid tapselt tema silmade korgusel J.
 
Ema   ja Lucas said nadala jooksul vaga toredasti koos hakkama.
Ja, et sellest voimalusest kinni  haarata, et meil keegi kodus on kes Lucase ohtul magama saab panna ja tema unel silma peal hoiab, siis
kaisime  meie Marceliga veel   reede ohtul Dordrechtis teatris ja enne seda ohtust soomas.
Koige huvitavam on see et  kui me reede hommikul otsustame teatrisse minna siis viimased paar korda on meil   vaga vedanud- samal ohtul  on  paris huvitav etendus/ esineja. Ning    isegi  kohti  on veel saadaval.
Ja kuna meie  nii viimasel minutil piletid ostame, siis  tavaliselt ei oota me eriti midagi   sellest etendusest, ning alati oleme positiivselt yllatunud.
Viimane kord kaisime yhte komodianti vaatamas (Erik van Sauers) , kes  vaga kaasakiskuvalt   raakis oma elust ja olemisest.
Vaga hea meel et me otsustasime tema etendusele minna.
Laupaeval  oli  ema  ja tytre paev J- Hommikupoole oli meil kinni pandud kapsli massaash ja   peale seda soola-vee vannis  tunnine holjumine.
See Massaash oli vaga monus- heidad  oma riietega kohuli   suurde kapslisse  pikali.
Antakse sulle korvaklapid  kust kostub meditatiivset muusikat.  Ja samal ajal masserivad soojaveejoad sinu selga ja jalgu.
M2rjaks ei saa-  vesi on kummist linaga kapsli ylemises pooles kinni.
Peale massashi oli aeg holjumise kaes. Olin seda paris pikalt oodanud, ja  ootused ei  olnud asjatud.
Igale kliendile on moeldud oma tuba-   nagu ruumikas vannituba, kus tuled on veidi hamardunud.
Seal saab riided vahetada ja kiirelt dushi all kaia- ja siis edasi soola kambrisse minna.
Seal  on ka hubane valgustus ning vesi mis on umbes polve korgune ( 500 liitris vees  on 800 kilo soola lahjendatud), ja  seal    pikali heites ei ole mingit probleemi tunnikese  selles holjuda.
Mina  jain paris mitu korda magama, ning arkasin  ehmatusega yles- et kui kaua ma juba siin ligunen, ning oli mitu korda tunne nagu lebaksin enda voodis.
Teoorias on 1  tund  ‘holjumist’ vordne 4  tunni sygava unega.
Aitab holjumine ka korgvererohu   ja kolesterooli vastu ning  on stressi alandava toimega.
Seda ma taiesti usun,  sest  siis kui  puhastus filtrid toole  hakkasid ( ja yhtlasi  tunni  moodumisest teatasid),  siis oli  kyll selline tunne et oled  terve oo magusalt maganud mitte ainult 45-50   minutit.
Vaga tore elamus oli, ning seda ma hea meelega kordaksin  nii ruttu kui voimalik.
 
Peale holjumist,   seadsime auto-nina  Shabu Shabu poole, et lopetada  meie pave den Haagis  sushi lounaga.
Kuigi  me joudsime  tund aega peale  louna  teeninduse algust ning  meil olid  ainult loetud minutid koht tais syya, siis  me eriti aega ei raisanud, ning lahkusime  sealt umbes poolteist tundi  hiljem  tais kohu ja   monusa rammestusega.
 
Esmaspaeval saime Marceli isalt muret tegeva teate- ta oli rattaga soitmas, kui gkeegi hooletu autojuht ilma tagasivaatepeeglise vaatamata oma autoukse lahti tegi  ja  Marceli isa   taie hooga autouksega kokku porkas. Tema jaNel  soidavad elektriliste ratasteda, ning  selle kiirus voib   suureks minna, samas ei oska  autojuhid sellega ka eriti arvestada
Igas tahes veetis ta ylejaanud esmaspaevast  traumapunktis. Tulemuseks 17  omblust, ja pea kus on  nagu selline  lumehelbekese moodi figuur.
Plus veel peaporutus.
Onnelik onnetus, selles mottes, et asi oleks palju kordi hullem olla.
 
Homme peame minu synnipaeva.
Ettevalmistused on peaaegu tehtud, nyyd veel viimased finishing touches, ja siis voivad kylalised tulla.
Pyhapaeval peame koos Marceli perega Sinterklaasi.
 
Ja mina arvasin et november laheb kiiresti mooda- Detsember moodub ilmselt veelgi kiiremini

Loomaaiast, kellakeeramisest ja nouandlas kaigust

Laupaeval olime Marceli isa ja Neli poolt koos tema kasuodede ja peredega loomaaeda  kutsutud J

Ja seekord kaisime Nueneni loomaaias.

Tegemist on suhteliselt vaikese aga vaga ruumika loomaaiaga, kus igas  puuris ( kuigi puur oleks vale sona siin- voibolla piiratud aedik nt) oli loomadel piisavalt ruumi end naidata kui ka varjuda kylaliste uudishimulike pilkude eest.

Igas aedikus oli  loomi naha ning valik oli veidike erinev suurematest loomaaedadest.

Igas tahes pole ma kunagi nii kaua loomaaias weetnud ning igavust tundma ei pidanud me ka kordagi.

Hasti palju oli vaike loomi- kopraid, magereid,  skunke jne.

Suurematest loomades olid esindatud nii elevandid kui kaamelid,  aga  pearohk oli siiski  vaikeloomadele ja lindudel.

Juba alguses oli meil voimalus  ringsabamakaagi  puur/aedikus  jalgida nende  sootmist.

Asja tegi vagagi toredaks see et    ka inimsed  olid  samas ruumis kus need ahvikesed ning  peale monigahetkelist  vooristust kyppasid ahvid yhe inimsese olgadelt teise inimese olgadele ja selja koti peale.

Onnesks ei olnud neil plaanis ola peale oma loomulikke vajadusi teha, niiet  koik said   nn kuiva nahaga  sealt  ka valja.

Paeva jooksul oli ka  kolm showd- yks vaikeloomadega ( rotid ja ambikud), millest mina osa ei saanud votta kuna Lucas magas karus, yks elevani show, ja yks hyljestega.

Lucas kahjuks yhestki showst osa ei saanud sest kas ta magas need maha voi siis karjus nagu ratta peal et meie peame kas jalutama voi karuga edasi liikuma, mitte  ootama kannatlikult  mingi etenduse algustJ.

Mis oli ka tore seal loomaias- neil oli suuuuur bassein  neid  pedikyyri kalu, kuhu sai soovikorrral ka oma kasi sisse panna ja siis need kalakesed nokitsevad su sormed ja sormevahed puhtaks.

Vaga imelik kogemus, aga  tore elamus.

Laupaeva ohtuks oli lucas  omadega nii labi et meie plaanist teda kuni poole yheksani yleval hoida kukkus kolinal labi.

Kella kaheksast magas  ta juba  sygavat ondsat und, argates alles jargmisel hommikul vana aja jargi kell kaheksa !

Nii et   magas kenasti oma ajavahe maha ja meil oli ainult  vaadat et ta oma  soogiaegadega liiga palju  aega vahele ei jaaks.



Esmaspaeval kaisime ka  nouandlas- nyyd onneks kodule veidi lahedamal olevas  mitte enam  seal saja kilomeetri kaugusel :)

Lucas on kenasti kasvanud, olles 86.5  cm pikk ja 11.3 kilo raske.

Raakisime ka fysioterapeudist (kui jargmise nadala kokku saamine  meid ei rahulda siis voime  nouandla poolt  kohe yle minna jargmisele , anti telefoni number kaas aja puha.

Ja Lucase   meeleolu muutustest, et  ikka pidevalt  raakida talle et mis toimub ja toimuma hakkab ja kiita teda kui ta  kenasti kaitub.

Viimast kipume meie  liiga tihti iseenesest moistetavaks pidama. Nt kui ta kenasti hyvasti jatab lastehoius ja ei hakka nutma.

voi kui ta ise lusikaga jogurtit soob - enamus kouab igale poole mujale  kui sinna kuhu peaks, aga nii tore on naha kuidas  see lusikas nagu jaatisepulk suhu pannakse ja siis   jogurt sealt pealt ara imetakse :).



viimased ood on ka suhteliselt rahulikult moodunud (pty ptyi ptyi).
Aga karta on et  ligi hiiliv kylmetus  voibolla ka oound  tuleb segama