Katre kais eelmisel nadalavahetusel meil kylas.
Oli vaga tore teda naha yle tyki aja ja Lucas nautis ka silmnahtavalt oma tadi kohalolekut :).
Teisipaeva hommikul aga just enne lastesoime minekut tuli piimapudeli sisu kaarega valja tagasi nii et nii Lucas kui mina pidime veel viimasel minutil uut garderoobi otsima.
Ma arvasin et see oksendamine oli voibolla tingitud koharohu andmisest peale sooki. Aga kui lastesoimes ka toit paar korda valja oksendati ja oma roivakomplektid kaks korda lasti valja vahetada, siis oli aeg helistada meile ja Lucasele jargi minna.
Onneks sai Marcel toolt varem ara tuldud, sest minu tool on hetkel paris kiired ajad....
Kodus veel ka paar korda oksendati ja oo jookusl sai neid mahkmeid ka paar korda vahetatud ( tavaliselt me oosel enam mahkmeid ei vaheta). Onneks oli Marcelil jargmisel paeval 'isa paev' nii et Lucas sai kodus veidi paraneda. Kolmapaeva ohtuks enam ei oksendatud aga koht oli lahti ja oo oli rahutu.
Mina votsin veel neljapaeva vabaks, ja siis paranemine jatkus, aga paris terveks teda veel kuulutada vist ei saanud. Reedel olid marceli isa ja Nel siin, ja siis juba oli Lucas nagu 'vanasti' :). ja viimane oo oli ka taiesti syndmustevaene.
Tana on ta vist juba unustanud oma teisipaevase paha olla tunde. Ainult suur sotogi isu meenutab seda haiguse nadalat ( tagasi syya nee d poolikud pudelid ja puutumata pudrud).
Teisest kyljest on meil ikka kovasti vedanud. On nii palju vastsyndinuid kes kohe peale ilmale tulekut raskeid operatsioone peavad yle elama ja oma elu eest voitlema, selle korval on vaike kohuviirus koomes.
Aga sellegipoolest olime paris murelikud. Onneks on nyyd esimene ehmatus selja taga :)
