maandag 24 december 2012
zondag 16 december 2012
Synnipaevast ja Sinterklaasist vol.4
Ja synnipaeva viimane laine oli sellel nadalavahetusel, kui minu isa kais meil kylas.
Reede pealelounal saime kokku Rotterdamis, ja seadsime sihi kohe Dordrechti poole.
Kahjuks sadas kogu pealelouna vihma, aga meil oli alle ohtuks plaan minna linna nii et see onneks vaga ei seganud.
Ohtut soime kodus, meil oli plaanis erinevad vaikesed suupisted ja magustoiduks mango vaht.
See tuleb iga kord erinevalt valja, aga nyyd onnestub juba paris hasti.
Peale ohtusooki oli meil plaan minna linna joululaadale.
Vihma sada ikka veel paris kovasti, aga meie tihe paevaplaan ei lubanud seda vahele ka jatta , kuigi isa oli juba vaga varase tousmisega ja vahese unega eelneval ool.
Igas tahes me joudsime jouluturule, see on yle terve Dordrecthi jagunenud, nii et tuleb labi terve linna jalutada kui koike naha soovid.
Meie jalutasime veidi ja siis tedvustati valjuhaaldist et tanu halvale ilmale lopetatakse tana joululaat varem ara.
Sellest oli muidugi kahju, aga me olime juba paris palju nainud, ning tegime oma ringi ikka ara ja saime enam vahem koik vaadatud.
Kylastajaid oli tanu halavale ilmale ikka vaga vahe, umbes sama palju kui leti taga seisjaid.Aga see selleks. Ja kohe peale teadaannet et turg pannakse tanasek kinni, jai vihm jarele!
Kella kaheksaks oli veel joulu kontsert plaanis raekoja ees, ja see oli vaga tore.
Rahvale jagati laulikuid ja koik voisid taiel rinnal kaasa laulda.
Ja minu arvates vist peaaegu koik turu kylaised olid selleks ajaks end sinna valjakule sattinud,s est seal oli paris paras rahvamass kogunenud.
Meie kuulasime ka ikka lopuni ja laulsime kohati ka kaasa.
See oli vaga tore elamus.
Laupaevahommikul seadsime meie sammud Rijswijki poole (den Haagi laheda olev messihall) , kus peeti kributurgu. See messihall oli paar aastat tagasi veel leivavabrik ja igal pool oli ka leivateggemis masinaid pandud valja.
See kirbuturg oli tore, aga me lahkusime suhteliselt vaikese saagiga.
Aga niisama ringi liikuda ja vaadata oli ka tore. Siis soitsime tagasi Dordrechti ja kui eile oli jouluturg veidi mahajaatud mujega siis tana oli ta taiesti rahvast tais. ei olnud voimalik isegi liikuda vabalt.
Aga meie eesmark oli minna turule ( lounatasime kalaga taignas) ja kylastada paari antikvariaadi poodi. See onnestus meil vaatamata suurele rahvamassile paris hasti.
Laupaeva ohtul soime Kreeka restoranis Riddekerkis, see oli yks vaga sobralik koht. Toit oli hea ja seltskond muidugi ka:). Ohtu moodus vaga ruttu.
Pyhapaeva hommikul oligi kahjuks aeg jalle seada nina Schipholi poole ja viia isa lennukile...
Kahju et see kohtumine nii lyhikeseks jai, aga mul on hea meel et meil enne joule ikka onnestus kohtuda.
Kassid olid ka kylalisega vaga rahul :)/
Reede pealelounal saime kokku Rotterdamis, ja seadsime sihi kohe Dordrechti poole.
Kahjuks sadas kogu pealelouna vihma, aga meil oli alle ohtuks plaan minna linna nii et see onneks vaga ei seganud.
Ohtut soime kodus, meil oli plaanis erinevad vaikesed suupisted ja magustoiduks mango vaht.
See tuleb iga kord erinevalt valja, aga nyyd onnestub juba paris hasti.
Peale ohtusooki oli meil plaan minna linna joululaadale.
Vihma sada ikka veel paris kovasti, aga meie tihe paevaplaan ei lubanud seda vahele ka jatta , kuigi isa oli juba vaga varase tousmisega ja vahese unega eelneval ool.
Igas tahes me joudsime jouluturule, see on yle terve Dordrecthi jagunenud, nii et tuleb labi terve linna jalutada kui koike naha soovid.
Meie jalutasime veidi ja siis tedvustati valjuhaaldist et tanu halvale ilmale lopetatakse tana joululaat varem ara.
Sellest oli muidugi kahju, aga me olime juba paris palju nainud, ning tegime oma ringi ikka ara ja saime enam vahem koik vaadatud.
Kylastajaid oli tanu halavale ilmale ikka vaga vahe, umbes sama palju kui leti taga seisjaid.Aga see selleks. Ja kohe peale teadaannet et turg pannakse tanasek kinni, jai vihm jarele!
Kella kaheksaks oli veel joulu kontsert plaanis raekoja ees, ja see oli vaga tore.
Rahvale jagati laulikuid ja koik voisid taiel rinnal kaasa laulda.
Ja minu arvates vist peaaegu koik turu kylaised olid selleks ajaks end sinna valjakule sattinud,s est seal oli paris paras rahvamass kogunenud.
Meie kuulasime ka ikka lopuni ja laulsime kohati ka kaasa.
See oli vaga tore elamus.
Laupaevahommikul seadsime meie sammud Rijswijki poole (den Haagi laheda olev messihall) , kus peeti kributurgu. See messihall oli paar aastat tagasi veel leivavabrik ja igal pool oli ka leivateggemis masinaid pandud valja.
See kirbuturg oli tore, aga me lahkusime suhteliselt vaikese saagiga.
Aga niisama ringi liikuda ja vaadata oli ka tore. Siis soitsime tagasi Dordrechti ja kui eile oli jouluturg veidi mahajaatud mujega siis tana oli ta taiesti rahvast tais. ei olnud voimalik isegi liikuda vabalt.
Aga meie eesmark oli minna turule ( lounatasime kalaga taignas) ja kylastada paari antikvariaadi poodi. See onnestus meil vaatamata suurele rahvamassile paris hasti.
Laupaeva ohtul soime Kreeka restoranis Riddekerkis, see oli yks vaga sobralik koht. Toit oli hea ja seltskond muidugi ka:). Ohtu moodus vaga ruttu.
Pyhapaeva hommikul oligi kahjuks aeg jalle seada nina Schipholi poole ja viia isa lennukile...
Kahju et see kohtumine nii lyhikeseks jai, aga mul on hea meel et meil enne joule ikka onnestus kohtuda.
Kassid olid ka kylalisega vaga rahul :)/
Synnipaevans ja Sinterklaasist vol.3
Ja siis oli aeg kaes minu synnipaeva moningase hilinemisega pidada.
Seda otsustasime tahistad High Teaga.
Reede ohtul tegi meie vaike ahi yletunde.
Aga tulemus oli seda vaart ja koik jaid peoga vaga rahule.
Toitu oli tapselt piisavalt, koik said kohud tais aga vaga palju yle ei jaanud.
Kokku oli kylalisi ka kuskil 15 ringis, aga kolm nendest olid veel alla meetri :)
Paar pilti veel synnipaeva lauast ka :)
Seda otsustasime tahistad High Teaga.
Reede ohtul tegi meie vaike ahi yletunde.
Aga tulemus oli seda vaart ja koik jaid peoga vaga rahule.
Toitu oli tapselt piisavalt, koik said kohud tais aga vaga palju yle ei jaanud.
Kokku oli kylalisi ka kuskil 15 ringis, aga kolm nendest olid veel alla meetri :)
Paar pilti veel synnipaeva lauast ka :)
Synnipaevast ja Sinterklaasist vol.2
Jargmisel nadalavahetusel pidas Nicolay oma esimest synnipaeva.
Kutsutud oli umbes 14 inimest, aga tort oli moeldud umbes 50. Ja nagu Eesti/Ukraina kombe kohaselt pandi peale peo loppu kylalsitele kaasa vee torti ja muud head paremat.
Nicolay synnipaevalt soitsime kahjuks otse haiglasse, sest Marceli vanaema oli oma korteris tooli pealt maha kukkunud ja oli viidud kiirabiga haiglasse. Onneks ei olnud asi vaga tosine ja nyyd on ta juba revalidatsiooni haiglas kus ta ilmselt veedab jargmised 6 nadalat.
Pyhapaeval pidasime Marceli isa juures Sinterklaasi pidu.
Sellele eelnes nadalatepikkune meisterdamine ja pikk meilidevahetus. Mina paris tapselt ei saanud aru mida milnule moeldud yllatusega taheti oelda, aga koik olid andnud endast parima.
Nicolay synnipaevalt soitsime kahjuks otse haiglasse, sest Marceli vanaema oli oma korteris tooli pealt maha kukkunud ja oli viidud kiirabiga haiglasse. Onneks ei olnud asi vaga tosine ja nyyd on ta juba revalidatsiooni haiglas kus ta ilmselt veedab jargmised 6 nadalat.
Pyhapaeval pidasime Marceli isa juures Sinterklaasi pidu.
Sellele eelnes nadalatepikkune meisterdamine ja pikk meilidevahetus. Mina paris tapselt ei saanud aru mida milnule moeldud yllatusega taheti oelda, aga koik olid andnud endast parima.
Siin on koik yllatused reas.
Cora yllatuseks oli pudel "Cotreau'd"
Robertit yllatati 'Rahapuuga'
Marceli lauatennise lauaga
Nel sai veel yhe I-pad vorra rikkamaks
Minu kingituseks oli hai-kala
Willeke'sele kingiti haigla voodi
Marceli isa kingiks oli "Feyenoordi staadion"
Mida Marcelil oli au paar nadalat ennem valmistada.
See suur pulk mis kingitusest valja paistab ja kuhu on kleebitud prozektorite pilt on tegelikult rehavars, mis on yleni kinni teibitud.
Marcel D kingituseks oli rattakiiver ( minu valmistatud)
Oli vaga tore pealelouna, ja koik said veel peale oma yllatuse veel nipet napet marceli isa ja Neli poolt.
Synnipaaevast ja Sinterklaasist
Synnipaeva olen ma nyyd vahelduva eduga peaaegu neli nadalat jarjestikku pidanud.
Alates minu synnipaevale eelnenud nadalavahetusega, mille me veetsime Roermondis.
See on yks vaga tore vaike linnake paris Saksamaa kylje all.
Poodides raagiti rohkem saksakui hollandi keelt igas tahes.
Kuna Hollandi laste lemmin Sinterklaas oli eelmisel nadalavahetusel juhuslikult Roermondis maabunud peale oma pikka reisi Hispaaniast siis olid majad ikka veel ehitud eelmise nadalavahetuse
Tahe all. Moni maja oli lindiga sisse pakitud, monedel olid lihtsalt kingid akendest valja riputatud :)
Paris huvitav.
Ohtul motlesime et me hotellis ohtust sooma ei hakka, et laheme ja vaatame et kas ymbruskonna kylades akki leidub toredaid soogikohti.
Peale pooletunnist ringisoitmist tuli meil todeda et peale yhe hiinarestorani ei olnud MITTE YHTEGI avatud restorani kus me hea meelega oleksime istunud.
Niisiis laksime tagasi hotelli ja leppisime olukorraga.
Tagantjargi tarkusena tuli valja et sellise olukorraga olid leppinud ka paljud kohalikud, sest see restoran oli paris suur ja peaaegu tais.
Toit oli taitsa maitsev.
Jargmisel hommikul soitsime veel labi Thorn 'ist.
See on vaike (VAGA USKLIK) kyla, kus koik majad on valgeks lubjatud.
See kyla oli asutatud krahv Ansvriedí naise poolt ( 17 sajandil). Ning linnas anti majaehitamise oigus ainult aadliseisuses olevatele inimestele. Majad nagid igas tahes vaga ilusad valja.
Prantsuse voimul olemise ajal pogeesid aga koik aadlid suurtematesse linnadesse. Ning tavakodanikud kolisid aadlikodudesse. Aga see ei olnud eriti tark tegu sest prantsuse voim maksustas maju akende alusel. Ning nii ei jaanud vaestel talupoegadel muud yle kui enamus aknaid kinni myyrida. Et neid 'vaesuse arme' peita voobati koik majad yhtlasi ka valgeks.
Seda tehakse ka tanapaeval, ning igayks kes seal linnakeses maja tahab osta kirjutab yhtlasi alla ka lepingule et ta oma maja iga kahe aasta tagant jalle valgeks v66bata.
See oli vaga tore elamus, ainult et meie olime seal umbes poole kymne paiku pyhapaeva hommikul, ning kogu kyla laks kui yhte sammu kirikusse jumalateenistusele, ja meie jalutasime teises suunas, teenides ara kylaelanike ilmse halvakspanu :).
Alates minu synnipaevale eelnenud nadalavahetusega, mille me veetsime Roermondis.
See on yks vaga tore vaike linnake paris Saksamaa kylje all.
Poodides raagiti rohkem saksakui hollandi keelt igas tahes.
Kuna Hollandi laste lemmin Sinterklaas oli eelmisel nadalavahetusel juhuslikult Roermondis maabunud peale oma pikka reisi Hispaaniast siis olid majad ikka veel ehitud eelmise nadalavahetuse
Tahe all. Moni maja oli lindiga sisse pakitud, monedel olid lihtsalt kingid akendest valja riputatud :)
Paris huvitav.
See poekene oli kiriku kyljesissekaiku end sisse seadnud.
Mulle vaga meeldis see sissepaas, ja enne poodi paremal kael siseruumides olev kaev.
Kuna vesi nagi vaga sodine valja siis me arvasime et tegu on plastmassist kaanega.
Aga osutus ikka paris veeks, kuigi ilmselt paris joodamatu kwaliteediga.
Pood ise ei pakkunud eriti huvi, vaga palju nipet napet, aga midag ostma nagu ei kutsunud.
Linnale onnestus meil paari tunniga ring peale teha, ja siis seadsime sammud Roermondi Outleti poole. See oli umbes viie minuti pikkuse jalutuskaigu kaugusel kesklinnast, nii et vaga mugav oli sinna edasi minna.
Outleti peasissepaas
Roermondiga oli meil umbes neljaks asi klaar ning otsustasime suunduda edasi hotelli.
See oli umbes veerand tunni kaugusel Roermondist.
Hotell ise oli paris lihtne, ilma ylearuste ekstravagantsusteta ja veidi vanamoodne aga taiesti piisav peale tervet paeva ringikompimist Roermondis.
Hotell valjast
Ja seest
Peale pooletunnist ringisoitmist tuli meil todeda et peale yhe hiinarestorani ei olnud MITTE YHTEGI avatud restorani kus me hea meelega oleksime istunud.
Niisiis laksime tagasi hotelli ja leppisime olukorraga.
Tagantjargi tarkusena tuli valja et sellise olukorraga olid leppinud ka paljud kohalikud, sest see restoran oli paris suur ja peaaegu tais.
Toit oli taitsa maitsev.
Jargmisel hommikul soitsime veel labi Thorn 'ist.
See on vaike (VAGA USKLIK) kyla, kus koik majad on valgeks lubjatud.
See kyla oli asutatud krahv Ansvriedí naise poolt ( 17 sajandil). Ning linnas anti majaehitamise oigus ainult aadliseisuses olevatele inimestele. Majad nagid igas tahes vaga ilusad valja.
Prantsuse voimul olemise ajal pogeesid aga koik aadlid suurtematesse linnadesse. Ning tavakodanikud kolisid aadlikodudesse. Aga see ei olnud eriti tark tegu sest prantsuse voim maksustas maju akende alusel. Ning nii ei jaanud vaestel talupoegadel muud yle kui enamus aknaid kinni myyrida. Et neid 'vaesuse arme' peita voobati koik majad yhtlasi ka valgeks.
Seda tehakse ka tanapaeval, ning igayks kes seal linnakeses maja tahab osta kirjutab yhtlasi alla ka lepingule et ta oma maja iga kahe aasta tagant jalle valgeks v66bata.
See oli vaga tore elamus, ainult et meie olime seal umbes poole kymne paiku pyhapaeva hommikul, ning kogu kyla laks kui yhte sammu kirikusse jumalateenistusele, ja meie jalutasime teises suunas, teenides ara kylaelanike ilmse halvakspanu :).
Abonneren op:
Posts (Atom)