T6bine nadal...

Katre  kais eelmisel nadalavahetusel meil kylas.
Oli vaga tore teda naha yle tyki aja  ja Lucas nautis ka silmnahtavalt  oma tadi kohalolekut :).
Teisipaeva hommikul aga just enne lastesoime minekut tuli  piimapudeli  sisu kaarega valja tagasi nii et nii Lucas kui mina pidime veel viimasel minutil uut garderoobi otsima.
Ma arvasin et see oksendamine  oli voibolla tingitud koharohu andmisest  peale  sooki. Aga kui lastesoimes ka  toit paar korda   valja oksendati ja oma roivakomplektid kaks korda  lasti valja vahetada, siis oli aeg helistada  meile ja  Lucasele jargi minna.
Onneks sai Marcel toolt  varem ara tuldud, sest minu  tool on hetkel   paris kiired ajad....
Kodus veel ka paar korda oksendati ja oo jookusl sai neid mahkmeid ka paar korda vahetatud ( tavaliselt me oosel enam mahkmeid ei vaheta). Onneks oli Marcelil jargmisel paeval  'isa paev' nii et Lucas sai kodus veidi paraneda. Kolmapaeva ohtuks enam  ei oksendatud aga koht oli lahti  ja oo oli rahutu.
 Mina votsin veel neljapaeva vabaks, ja siis  paranemine jatkus, aga paris terveks teda veel kuulutada  vist ei saanud. Reedel olid marceli isa ja Nel siin,  ja siis  juba oli Lucas nagu 'vanasti' :). ja viimane oo oli ka  taiesti  syndmustevaene.
Tana on  ta vist juba unustanud oma teisipaevase paha olla tunde. Ainult suur sotogi isu meenutab seda haiguse nadalat ( tagasi syya nee d poolikud pudelid ja puutumata pudrud). 
Teisest kyljest on meil ikka kovasti vedanud.  On nii palju  vastsyndinuid kes kohe peale ilmale tulekut raskeid operatsioone peavad yle elama ja oma elu eest voitlema, selle korval on vaike kohuviirus koomes.
Aga sellegipoolest olime paris murelikud. Onneks on nyyd esimene ehmatus selja taga :)

Talveajast ja nadalavahetusest Americas...

...Voi no jah, kylakeses louna Hollandis mille nimi on juhuslikult ka America :).
Meil oli broneeritud  majake paris suures Centre Parks'i  puhkepargis.
Kohale joudes (me voisime juba  reede peale lounal sisse kolida)  ja peale  majaga pogusalt tutvudes ( meie maja oli kolme magamistoa, ( kaks suuremat kahele taiskasvanule  ja yks pisem  nariga kahele lapsele) kamina ja suure elu- ja vannitoaga yhekordne maja). Keskkyte tootas ka vaga voimsalt, aga onneks seda sai mugavalt reguleerida.
Park ise oli  suhteliselt suur, ja et sellele ring peale teha  siis umbes tunnisest jalutuskaigust taiesti piisas.
Pargi keskus kus asuvad restoranid,  toidupood, manguautomaadid ja kingipoekesed koos ujulaga oli meie majakesest umbes 100 meetri kaugusel. st. tapselt paras et see melu ei segaks, aga piisavalt lahedal  et  jalutada hommikul varskete saiakeste jargi :).
Lucas pidas end  vaga tublilt yleval, ja nautis sysgisest metsa ja pargi keskust.
Kaisime temaga ka  esimest korda ujumas- laupaeval kaisime vaatamas ja varvast vette kastmas.
Kuna siis oli ikka paris palju rahvast, ja melu suur siis alguses vottis  paris virilaks.
Aga kui veega ara harjuti siis saime kohe peaaegu veerand tundi sulistada teiste kylastajate vahel.
Pyhapaeva hommikul oli pool tundi enne ametlikku uste avamist'beebi ujumine'vaikese lisatasu eest.
Kuna kogu ujula oli siis meie ja nelja  vaikese lapse ja nende vanemate paralt, siis seda nautis Lucas kohe tunduvalt rohkem.
Oli ka instruktoor, kes naitas kuidas ja mida  tapselt teha- ning lopetuseks voisime veel veidi mullivannis sulistada, enne kui uksed ylejaanud rahvale avati.
Vaga tore yritus, ja mul on siiralt hea meel et me sellest osa otsustasime votta.
Lucas sai ka oma esimese diplomi- esimese vette sukeldumise eest ( tegelikult pead ta vee alla ei pannud, kuna mina ei tahtnud oma juukseid marjaks teha- vanem pidi lapsega koos  pea korraksvee alla  panema).
Ja muidugi laupaeva oosel mindi yle ooajale.
Kuigi ma enne veidi kartsin et kuidas see saab olema, siis sismas teadsin/ lootsin et koik laabub suuremate probleemideta.
Etteruttaval voib oelda et praeguseks on lucas oma  enne kella keeramist olevas rytmis  tagasi- st. esimene sook kell 7.00 ja jargmine kell 12.00, kuigi tegelikkuses on see tund aega tavalisest hiljem.
Aga nyyd veidi lahemalt- laupaeva oosel keerasime kella, ja  pyhapaeva hommikul olid Lucasel silmad  'oigel ajal 'lahti mis lahti= kell oli uue aja jargi 05.00. mitte vaga tervitatav algus.
siis muidugi kahte tundi ei oota et talle syya anda, voi vahemalt valja ei venita, ja  pyhapaev oli siis koik soogid ja uneajad umbes   pool tundi kuni tunni  tavalisest graafikust ees.
Esmaspaeva hommikul kais aratus juba kell 0400!!! see oli minule liiast. ja peale tunni ajalist  varahommikustele telediktoritele  lehvitamist  yritasi Lucast jalle magama panna, ja  onneks jai ta ka kohe kenasti   magam.
Ja magas naksti kuni kella seitsmeni! ja siis sai alles oma esimese soogi.
Nii et pool kogemata loksus graafik jalle kenasti paika :). kuigi ta eile ohtul oli ikka mega vasinud, siis tanaseks on ta (ptyi ptyi ptyi) kenasti kellakeeramisest toibunud -mina ja Marcel ka  juba peaaegu :).
Paar  fotot majakest

7. kuud

Ja ongi  juba  7 kuud moodunud Lucase synnist.

 

Kuidas kyll aeg lendab J.

Meie vaike kapsaussike kasvab iga paevaga  , ning    on  peaaegu markamatult saanud seitsme kuuseks.

Lucas naitab jarjest rohkem valja iseloomu ja tundeid, ning see teeb tema  eest hoolitsemise  yhtlasi lihtsamaks kui ka veidi  narve soovamaks…

Ohtul koju tulles on Lucasel suur naerunagu peas  kui sind uksest sisse tulemas naeb.

Sylle votes pannakse  automaatselt  kaed ymber kaela,  ja kui kuskil  moni lamp poleb siis vaatame minuti voi paar p6sk p6se vastas kaunist valgust.

Lemmikuks on hetkel  akvaariumi lamp tema toas ja meie magamistoa lamp.

Peegelpilti tervitatakse   juba  paris mitu nadalat suure naeratuse ja  patsutusega ( meie  seinakapi peeglid on  vaikseid  ilaseid kaejalgi tais J) aga  nouandlast oeldi et  lapsed saavad alleas 1.5 aastaselt aru et see beebi/mudilane  peeglis on nadi se.

Alates eelmisest nadalast  liigutakse edasi  rulludes. Seljalt kohuli  ja  edasi selli ja nii  yle terve voodi voi elutoa p6randa.

Ainuke asi on see et  Lucas  vist veel ei saa aru et   pead tuleb ikka veidi  ylevalhoida pooramise ajal, muidu kukub ta kolks vastu porandat. Nii et tuleb tal kas pidevalt  jargi joosta ja kaed pea all hoida voi voodi peal lasta  keerutada.
Meie kasutame  tavaliselt viimast  varianti.

Ja Lucas istub juba ka  peaaegu ise. Igas tahes  lamamistoolist on ta valja kasvanud.

Pudrud  juurikad syyakse kenastis  sootmistoolist – leiba oleme ka proovinud anda, aga  seda eriti ei hinnata J. Sylitatakse valja ka  nagu tombab  virilaks.

Hambaid  veel ei ole, aga   otsustades kui  palju viimastel kuudel on sormi ja koike mud suhu topitud ja kui palju pudipollesid  marjaks ilastatud siis loodetavasti ei ole nad enam kaugel.

Meie arvasime   et Lucas on yli aktiivne ja nn  ‘raske’ laps.  Aga eelmisel nadalavahetusel  saime kokku Marceli sobra ja tema perega ( nende poeg on kolm kuud Lucasest vanem.

Plaan oli minna lasteloomaaeda  kanu ja lambaid  ja  janeseid vaatama, aga  kuna ilm keeras ikka nii kovasti ara siis otsustasime  hoopis minna pannkooke sooma. Se epankoogi restoran asus vaga kaunis koha Maasi joe aares ( rottedami lahedal).

Lucas pidas end yllatavalt hasti yleval, isegi magas tunnikese vahepeal.  Aga siis kui moot tais sai, siis oli ka kohe  kopaga tais ja enam ei aidanud miskit.

Meil onnestus igas tahes  pannkoogid kenasti ara syya ja  isegi kaks tassi kohvi juua ennem kui  keegi jorisema hakkas.

Vorreldes selle teise lapsega oli  Lucas vaga eeskujulik J.

Lucas teeb viimasel ajal ka vaga huvitavaid haalitsusi- eelmise nadala hitt oli : Oah?!? – kolas see nagu  Tim Taylor ‘Tool time’ist”

Sellel nadalal on rohkem selline h aalega ohkamine ja  eriti vaikse haalega  raakimine.

Alates eilsest  on ka uus komme hakata nutma kui mina voi  Marcel  tema kaest midagi ara votame, millest ta veel valmis ei ole loobuma.

Ilmselt lasteaia mojud.

Esmaspaeval kaisime ka nouandlas kaalumas ja mootmas. Lucas on nyyd 74.5 cm pikk ja kaalub 9095 g.

Pea ymbermoot  on 48  cm ja onneks see  stabiliseerub= st ei kasva enam nii kiiresti.

Yldiselt on Lucas roomus ja rahulik laps.

 

                                 Lopetuseks veel yks naidis-pilt Lucase lastehoiu foto-shoodist.

 

Lady Gaga Antwerpenis

Moodunud teisipaeval kaisime Marceliga Lady Gaga kontserdil Antwerpenis.
Need piletid olid meil juba enne Lucase syndi ostetud  ja ametlikult Marcelile synnipaevaks :).
Kuigi Lady Gaga  esines paeva hiljem ka Amstrdamis siis oli meile logistiliselt parem Antwerpenisse minna.
Votsime molemad pool paeva toolt vabaks, et Lucas  Marceli isa juurde viia  ja siis enne tipptundi edasi Antwerpenisse jouda.
See laks peaaegu onneks.
Kuigi parkla maksis seal ainult 5 Eurot ohtu kohta,   lootsime meie  peale kontserti tekkivat ummikut valtida ja parikisime auto tanavale.
Meil vedas kovasti parkimiskohaga-tapselt silla all- kontserdihall oli teisel pool silda+  tasuta parkimine.
Kuigi kontserdihalli uksed avati alles poole seitsmest siis oli meil piisavalt huvitav vaadata ylejaanud inimesi kes  ka  uste avanemist ootasid.
Enamus oli end ikka vaga  'over the top ' riidesse pannud ning meik oli ka vastav.
Oli vaga palju meessoost Lady Gaga fanne, kes oma seksuaalsest orjentatsioonist  suurt saladust ei teinud ning ka selliseid kes korgetel tikkkontsadel ja vaga lady gaga'likult riietatuna kontserdile tulid.

Meil olid onneks istekohad, sest peale seda kui uksed avati laks veel pea kolm tundi enne kui Lady Gaga suvatses lavale astuda.
Kontsert ise oli  ka omaette elamus- oli nii  uusi tundmatuid kui vanu  tuntud laule. Garderoobi vahetust laval kui ka  vaga ektravagantseid kostyyme.
Iseenesest jaime ohtuga taitsa rahule, ainult korvakkuulmine tuli alles jargmiseks hommikuks tagasi.
Lucase votsime peale kontserti jalle vanaisa juurest peale-onneks ta vaga yles ei arganud, ning magas kodus rahulikult edasi. ( peale tema oma voodisse panekut vaatan ma  beebi moniori ja naen et   rohelised tuled vilguvad- st Lucas teeb oma toas haalt.  Mina ei kuule mitte midagi, motlen veel et kas  see monitor on katki, aga siis tuleb meelde et  akki on asi enda korvakuulmises. onneks  ei olnud  probleem jaadav)
 Meie olime umbes yhe paiku voodis ja uni tuli  lennates.
Marcel oli jargmine paev vaba, mina tool, aga onneks ei olnud asi nii hull kui ma kartsin.
Selleks nadalavahetuseks meil  onneks plaane pole,  veidi energiat koguda ja valja magada.

Poole aastane :)!

Kyll aeg laheb ruttu, imelik moeldagi et kuus kuud tagasi oli selle lobusa ja iseloomu naitava poisikese asemel  krimpsus ja kondine vastsyndinud beebi :).

Viimase nadalavahetuse ood on  olnud   synnist alates siiamaani koige oudsemad.

Iga 10-15minuti tagant argates ei ole  oouned eriti lobusad.

Onneks oli tanane  oo veidi parem.

Aga paevad on tais uusi oskuseid ja yllatusi.

Nadalavahetusel kaidi esimest korda poti peal. Ja tehti sinna ka kohe midagi J

Vaga tubli temast.

Lutipudeliga peetakse ka viimased paar paeva veel eriti suurt voitlust- ohtust pudelit ei  voeta enam yldsegi  vastu ja paeval  ka suure surmaga.

Ilmselt on aeg jalle paevaplaani ymber tegema.

Tegelikult on ka aeg,  sest  5 pudeliga paevakavaga on ta juba juunist alates.

Juurikad lahevad endiselt vaga hasti peale, puuviljad veidi vahem, aga ikkagi  vahemalt proovitakse.

Pudrud eriti ei maitse- isegi ooputru ei saa isegi  suure surmaga sisse….

Lapsevakrist on Lucas kolinud yle jalutuskarusse.

Turvahallist turvatooli.

Alustatud on lastesoimega (veel vaikesed harjumise valud) ja Marceli isa ja Nel on teda 1x juba hoidmas kainud ( Lucas pidas end vaaaaga hasti yleval).

Tavaliselt on Lucas pave peale lastehoidu ka Mega vasinud.

Aga voibolla on lihtsalt hambad mis veidi  valu teevad.

Tema tuppa me enam ammu enam ooseks  soogitegemise  atribuute ei vii, hommikuti ei ole tal koht nii tyhi et kohe a la minute  peaks syya saama.

Koigepealt arkab Lucas yles, uuutab veidi voodis, siis saab puhta mahkme, ja olenevalt paevast siis panen mina end ka mega ime kahku riidesse, ja siis some allkorrusel hommikusooki.

Pyhapaeval proovisime ka esimest korda leiba syya ( st sepiku pudi piima sees :)), pool voet vastu, teine pool sylitati valja tagasi.

 

 

 

Esimene vaba paev Lucaseta ja esimest korda lastesoimes

Eelmisel laupaeval kaisime Marceli tookoha kaudu Efelingi lobustuspargis.
Koik oli vaga kenasti korraldatud ainult, et kutsele oli margitud et ilma lasteta.
Onndeks oli Marceli ema nous Lucast hoidma ja kais eelmisel paeval harjutamas :).
Laupaeva hommikul  lahkusime kodunt yheksa paiku ja  soitsime Eftelingi poole.
See lobustuspark asub umbes 20 km  Marceli tookohast ning Den Boshi ja Dordrechti vahel.
Kuigi kesmine tootaja vanus Den Boshi linnavalitsuse osakonnas kus Marcelgi tootab on umbes 56, siis tundus valjasoidu sihtkoha valik veidi kahtlane, aga meie selle eest nautisime taiel rinnal :)
Hommikul sadas veidi vihma, aga see tahendas et peale tervitus kohvi ja koogitykki  lobustuspargis olid jarjekorrad attraktsioonidel pea olematud.
Igas tahes  oli meil vaga  tore ja eriti pikk paev.
Selleks ajaks kui meil park peaaegu risti poiki labi kaidud, oli kell saanud pool kuus- ning siis oli aeg jargmise paevakorra punkti jaoks- Eftelingi vali-teatris   etendati vaikest kahekymne mintulist etendus kus peaosa mangisid rongad ja hobused.
Selle ymber oli ehitatud vaike muinasjutuke, aga seda oli suhteliselt voimatu jalgida ning  mina vaatasin rohkem kaunist kunstrattsutamist ja neid kasu peale edasi tagasi lendavaid ronki.
Veidi meenutas see hobuste show Obidos'is nahtut, aga sellele jai Eftelinig show kovasti alla.

Peale etendust oli ohtusoogi aeg- teatri korval oli vanaaegseks tehtud restoran, kus meile pakuti kolmekaigulist ohtusooki- kui  me kohale joudsime siis oli laual kylmad suupisted ja leivapatsike.
Sellele jargnes ahjukana mis toodi lauda terves tykis ning alles lauas loigati lahti koos ahju juurikate ja salatiga.
Magustoiduks oli piparkoogipurutaignal ounakook vaniljekastmega.
Vaga maitsev toit , aga kui moelda et selle eest pea 30 Eurot inimese kohta maksti siis seda ta vist vaart ei olnud...
Paeva lopetasime veel varvilise purskaevu kontserdiga, kahjuks oli ohtul veel suhteliselt valge ja ei olnud neid  valguseffekte eriti naha, aga meile meeldis sellegipoolest.

Kui me koju joudsime  siis oli Marceli ema Lucasega toreda paeva veetnud, ainult et ohtust pudelit ei onnestunud tal Lucasele anda, ning selle sai  ta minu kaest  ainult pooletunnise hilinemisega.
Onneks ta eriti naljane ei olnud, nii et see pool tundi eriti suurt traumat tal ei pohjustanud.
Aga arvake ara kas ta sellele pool tundi hiljem jargmisel hommikul arkas? Muidugi mitte :)

**********

Tana oli Lucasel esimene lastesoime paev- voi noh pool paeva.
eelmisel nadalal kaisime korraks kolmekesi sealt labi et vaadata kes ja kas  ja kuidas.
Mulje jai hea ning tana hommikul  viis Marcel ta suhteliselt kerge sydamega lastehoidu.
Lucasel oli nii palju ringi vaadata- seal ryhmas kaivad lapsed vanuses 3 kuud kuni 4 aastat.
Aga tana oli ainult kolm mudilast ja Lucas.
Hommikul jai ta roomsal tujul lasteaiatadiga, ja isegi magas   pea tunnikese seal.
Oma kellakymnest toidukorda aga lasteaia tadil talle  sisse soota ei onnestunud, aga selle soomisega on hetkel meil ka veidi raske, tal vist hakkab vaikselt sellest piima-segust isu tais saama.
Isegi kui koht on vaga tyhi siis moe parast lykatakse lutipudelit paar korda suust valja, ja  enam ei olda nous  poollamades syles sooma,vaid tuleb ikka yritada end istukile ajada.
 Ja kui samal ajal  veel sinu ymber nii palju uut ja huvitavat toimub siis ei ole ju mahti syyagi.
Marcelil onnestus teda ikka labi hada soota, ja Lucasel on juba paar sopra/sobrannat tekkinud lastehoius- igastahes olid nee d mudilased temast vaimustuses ning tiirlesid pidevalt  kasvataja ymber kui Lucas ta syles oli.
Neljapaeval  laheb ta  tagasi juba pikemaks ajaks.

Lucas poorab nyyd end juba 360 kraadi-  seljalt kohule ja tagasi/ edasi seljale  :).
Jutustatakse pikad jutud maha  kui unest argatakse ja puristatakse  huultega nagu meie ees (kellelt  muult neid lollusi ikka oppida kui oma vanematelt).
Istuda meeldib talle ka, aga seda rohkem  kui katest kinni hoida voi veidi toetada selga,  ja kui kohuli panna teda siis jalgadega tehakse juba toukamise liigutusi, ainult et hetkel liigutakse nende  voibolla paar sentimeetrit ainult.
Aeg ajalt aetakse peput ka pysti, ja liigutakse edasi paevakoera moodi :)
Strateegilisi moote saab alles paari nadala parast.

Marcel saadab ka terviseid  teile koigile :)!

Lucas viie kuune :)

Eile pidas  Lucas oma 5.  'mini-synnipaeva'.
Kuigi tema  sellest eriti palju ei taibanud,  aga vanemad,  vanaemad,  tadi ja  (teise) tadipoeg soid kooki ja tegid valjasoidu Baarle-Nassausse (vaike linnake  Hollandi-Belgia piiril, kus piir jookseb labi linna- nii et  mooda linna jalutades kaisime paris mitu korda Belgia-Hollandi vahet :)).
Lucas pidas end vaga hasti yleval kuni tagasisoiduni.
Siis tuli poole tee peal nutt peale ning vaatamata vaikesele peatusele et ta mahkmeid vahetada, jai pirin alles koju joudes ja turvahallist paasedes vakka.
Muidu on Lucas vaga tubli poiss.
Paar nadalat tagasi hakkas selja pealt kohuli poorama :).
Aga tagasi pooramine on veel oppimisel, ning selleparast tuleb kellelgi alati juures olla, kui kohuli olemisest isu tais saab, aga  tagasi poorata veel  paris ise ei onnestu  :).
Lucas soob isukalt iga paev  juurika pyreed, see on paeva  viimase toidukorra- riisipudrupudeli korval ta lemmik toit.
Puuvilja on ta ka proovinud, aga seda ainult  paar korda.
Kaes  hoiab ta juba kahte asja korraga (st siis yhes kaes yhte, ja teises kaes teist).
Ja jutustatakse  nii pikad jutud  maha.
Peegel on viimasel ajal ka  rohkem huvi hakanud pakkuma,  riidekapi peeglist uuritakse ikka paris pikalt et kes see vaike olevus on sea tema ema syles :).
Ning tema enda vaikest peeglit  ( mis tegelusmati kyljes ripub) jalgib ta paris hoolega ja siis omaette vaikselt muiates.
Hambaid veel ei ole, aga ilastatakse ja igemeid sygatakse ikka hoolega.
Lemmik 'manguasjaks' on endiselt  marlimahe,  aga nyyd aksepteeritakse ka tavamangusju nagu kaelkirjak Sophie voi  moni teine koristi ka.
Oouni  on  juba paar nadalat veidi  pisteline.
Igal oosel argatakse heal juhul kord, halval juhul  3-4 korda ja tehakse haalt.
Tavaliselt piisab talle luti suhu panemisest ja pose silitamisest kui ta  jalle unne vajub, aga tana hommikul tehti silmad kella viiest lahti ja  Lucas oli omalt poolt valmis paeva alustama...
Mina veel kahjuks mitte paris, aga  noh... eks me siis istusime tunnikese yleval, Lucas andis endast parima et mul paar mahet oleks voimalik vahetada ja siis kui ta kella kuuest oma  esimese toidu ara joi,  jai ta onneks veel tunnikeseks magama.
Oehhh... viie kuuse asi :)

4 ja poole kuu taiendus.

Tana sai jalle kaidud arsti juures kaalumas ja mootmas ja systi saamas ka .
Onneks on pea ymbermoodu kasv aeglustunud ning nyyd voib lausa oelda et stabiliseerunud.
ST sellest enam numbrit ei tehtud.
Kaaluks siis nyyd 7 kilo kuussada( eelmise kuu iive  400 grammi) ja pikkuseks 69cm.
Lucas soob nyyd iga paev  veidikene juurvilja pyreed.  siiamaani on  proovitud lillkapsast, porgandit, korvitsat ja  brokkolit. Ainsan on  hetkel maitsenud brokkoli pyree, yeljaanud puristati  suust valja tagasi. Aga  hetkel ei olegi veel tahtis et ta sellest pyreest kohu tais saaks. Lihtsalt harjutame tahke toiduga.
Haaleulatust  ja kopsumahtu proovitgakse ikka kovasti. Kiledaid kilkeid mida ikka vaga tihedalt proovitakse viimasel nadalal on hetke lemmikud.
Aga ka  muud pikad jutud raagitakse maha.
Hetkel Lucas veel ikka ei keera ennast, aga  jalgu liigutatakse ikka  mega kiiresti. Pildile on mitteuduseid jalgu pea voimatu saada.
Ilastatakse ka  jarjest enam.
Nouandla  ytles et see tuleb sellest et suunaarmed harjutavad tahke toitu vastu votma, ning selle jaoks on rohkem sylge vaja. Taiskasvanud inimesed neelavad selle alla, aga lapsed  veel ei taha/oska.
Ja muidugi ka hammaste tulek mingil maaral  hakkab vaikselt tunda andma.
Muidu on olemiselt endiselt vaga roomus  ja rahulolev laps, ainult kui uni hakkab tulema voi koht laheb tyhjaks siis virisetakse veidi.

Neli Kuud ja tool tagasi

Ja ongi Lucas saanud nelja kuuseks.

Kui esimesel paaril kuul kaasnes synnipaevaga ka vahemalt minul  vaike yllatusmoment et  ohh ongi juba jalle kuu moodunud, ning me saame endiselt omadega  hakkama, siis nyyd  on rutiin juba enam vahem valja kujunenud ning yllatusmoment on asenenud vaikese  kahjutundega et  kyll aeg lendab nii  kiiresti.

 

Praeguseks hetkes on pea hoidmine juba paris selgeks saanud, ning kohuli meeldib talle paris palju olla. Seljalt kouhuli keeramist tuleb meil veidi veel oodata.

Kyljele keeratakse juba paris korralikult aga seda viimast n6ksu veel ei tabata ara.

Paar paeva on meie maja tais kiledaid kilkeid, mida varem ei kuulnud.

Eks ta testi oma haaleulatust. Ja kopsumaht on tal ikka taitsa pirakas.

Teisipaevast alates kain mina tool ja  Lucas on  kodus vanaema hoole all.

Veidi imelik on tagasi tool olla, aga koik on nii roomsad mind nahes ning paevad mooduvad nii ruttu.

Lucas magab juba paar nadalat umbes kella yheksast-poole kymnest kuni kella kuueni ( Halleluuja!!!-kuu aega tagasi  olin ma kindel et meil on ainuke  laps kes kuni kaheksateistkymneseks saamiseni kolm neli korda oo jooksul yles arkab)

Esimeste uute maitsetega on Lucas ka juba tutvust teinud- eelmine nadal sai ta teelusikataie lillkapsasapyreed paevas., Sellel nadalal porgandi pyreed.

Kumbki eriti ei maitsenud talle, aga harjumise asi :)

Jalgadega potkitakse nagu oleks see elu ja surma kysimus, ning sylest hakatakse end maha libistama :).

Katega haaratakse asju juba palju tapsemalt. kui enne yritati midagi suhu panna siis lopetas see tavaliselt kas silmas voi otsa esisel, aga nyyd hakka silma-kae koridnatsioon vaikselt juba tekkima.

 koik mis suhu tahetakse toppida  sinna ka jouab.

Koige lemmikumaks ajaviiteks on endiselt marli lapid, siis jargnevad krobisevad raamatud, ja koik mida saab suhu toppida, sest igemed vist  sygelevad jarjest hullemini.

Veidi udune pilt eilsest.

 

 

 

Vaikselt hakkab see beebi aeg otsa saama :(.

"Suve"puhkus Eestis

Esimesed  ametlikud lennu-reisid Lucasega on nyyd onnelikult selja taga,   ning kuigi need eriti hullud tagant-jargi  enam ei tundugi, siis ega eriti kiiresti seda kordama me hetkel ei kipu.
Lennu reis  kahe taiskasvanuga ja yhe imikuga on lyhidalt oeldes suur too, mul on seda enam austust nendele emadele kes vaikelapsega yksi julgevad lennata, voi isegi kahe vaikese lapsega- hetkel tundub see vordne kangelasteona.
Kuna reisi algus jai  yleeelmise laupaeva vara hommiku peale siis  hakkasime lennujaama poole minema  kui Lucas oma  hommikusoogi katte oli saanud.
Poiss magas terve tee lennujaama+check in+turvakontroll+ meie kohvitamise. Yhe sonaga magati praktiliselt kuni  pardale minekuni. paar minutit enne arkas ta yles ja otsustas et nyyd on oige aeg midagi oma mahkmetesse poetada.
Mina siis sprintisin temaga WC'sse et kiiresti veel  mahet vahetada tal, samal ajal kui kuulutati valja pardale minek.
Yks kiiremaid mahkmevahetusi  :).
 Igas tahes lenukisse me joudsime, ja onnesk ei olnud Lucasel ohku tousmisel kui maandumisel korvavalu tunda. Aga kuna enne lennukisse miknekut oli ta nii 4 tundi jutti maganud, siis lennukis  2,5 tundi ainult vanemate syles istuda oli tema jaoks ikka vaga igav. Ja seda anti ka kova haalega teada kogu lennuki-rahvale.
Eestis peeti end igas tahes kyll vaga eeskujulikult yleval. Olime sellest meeldivalt yllatunud.
Muidugi  aitas ka see et me eriti palju sellel nadalal ei teinud, ainult vana(vana)emade   juures ja Parnus veetsime  aega.
Meie esimeseks pulma aastapaevaks kinkis Lucas meile pika ooune magades  sellel ool lausa kella seitsmeni ( ainuke oo kus  Eesti suve vaajane paike  teda kella viie-kuue vahel ylesse ei ajanud). Ja sellest parimat kinki annab valja moelda.
Kahjuks oli ilm veidi sygisene  kuni eelviimase Eesti paevani, aga vahemat saime  veidi paikest ka.

Tagasilend laks veidi raskemalt kui  Eestisse tulek.
Lucasel nyyd oli kyll veidi  korvavalu maandumise ajal ( ilmselt kylmetusest, voi siis sellest et ma talle soolalahust ninna ei pritsinud  enne lennukisse minekut)+ veel see et  siis kui lennuk juba oli maandumas aga turvavoo mark veel ei polenud, siis otsustati et  emme-issi istuvad liiga rahulikult oma kohal ja akki neil oleks tore veel  korra mahet + pooli riideid vahetada enne Hollandisse joudmist. Igas tahes meeldis  Lucasele lennuki sWC mahkme vahetusalual  vist koigerohkem olla, seal siis ringutati ja siputati jalgadega.
Enne lennuki maandumist jai ta aga hoopis magama. Onnekks kohvrite ja karu tagasi saamisega probleeme polnud.
Lucas oli reisist ikka nii vasinud et magas jargmine hommik lausa poole seitsmeni. Kahjuks oli see hetkel veel errand mitte reegel- eile tehti kella viiest silmad lahti, aga tana magati  jalle lausa kella kuueni :).
Ilmselt veidi mangib rolli see et  Lucas sai eile oma teise vaktsiini annuse- sellele reageeriti ikka mitu korda valjemini kui esimesele kahele systile (veidi  vistselle parast et ma kylmutatud pesukinda koju unustasin), ja kuna eile paeval vaga vahe magati ning  magama jaamisel ikka kovasti protesteeriti.


Veidi murelikku juttu ka- nouandlas oeldi et Lucase pea ymbermoot kasvab liiga kiiresti . Hetkel on see juba 44 cm. Saadeti meid ka kohe perearstile kes peaks meid edasi saatma laste arsti juurde kus Lucase pead uuritakase ultraheliga.
Perearst onneks eriti ei muretse, palus meid 5 nadala parast tagasi tulla,  ja siis uuesti pea ymbermootu   moota, ning kui ta siis ikka veel  nii kiiresti kasvab siis saadetakse meid ilmselt edasi laste arsti juurde.
Aga oeldi ka et hetkel pole muretsemiseks pohjust, Lucas areneb kenasti ja ega seda peaymbermootu valiste teguritega  nagunii koduselt mojutada ei saa. Eks nais mida augusti alguses oeldakse.

Veerand yhese - taiendus

Tana sai siis  ka mootmas kaalumas kaidud: Lucas kaalub 6715 grammi ja on 64 cm pikk.
Pikkusega on ta veidi oma  kasvukoverast ees, aga kaaluga see-eest taiesti normis.
Oma synnipaeval keerati ka pool kogemata kohu pealt  tagasi seljale.
Ja kohuli olemise nipp on nyyd selge.
Kui alguses ei saadud pihta et mida  tapselt kohuli olles teha tuleb, siis justkui yleoo  otsustati et nyyd on oige aeg  oma pead kergitada ja vaadata kuida maailm selle kylje pealt(loe:kohuli) paistab.
Eelmise kuu kaalumisel mootmisel sai Lucas ka esimesed vaktsiini systid , millele reageeris yllatavalt rahulikult. Nao tombas virilaks aga  lohutamatult nutma ei hakatud. Voibolla mangis rolli ka see et tanu Marianne vihjele votsin kaasa jaakapis olnud pesukinda, mille omakorda panin kilekotti ja  kuiva pesukinda sisse.
 Ja sellega siis hoorusin Lucas jalgu enne systide  saamist ja peale seda ka.
Marceli kasuode ytles et Jelle (tema poeg) oli peale vaktsiinide saamist paar paeva uimasem ja magas rohkem kui tavaliselt. Meile seda 'roomu' ei antud.
Lucas oli sama roomus ja unetu nagu  ennemgi.
Kolmanda elukuu sisse jai ka vanaisa ja tadiga ja onu Leega vanaisa synnipaeva tahistamine restoranis. Lucas pidas end taitsa kahe ja poole kuusena yleval st. veidi aega oli viisakas ja vaikne, veidi aega oli ebaviisakas ja valjuhaalne, veidi aega soodi oma kaasatoodud toitu ja veidi aega magati.
Restorani louna-ohtusook on nyyd igas tahes palju tegevusrohkem kui  kolm kuud tagasi:).

Veerand Uhene :)

Markamatult  on moodunud juba kolm kuud Lucase synnist:).

Viimase kuu jooksul oleme  hakanud ka oma 'suure too' vilju nautima st

Lucas areneb  nii kiiresti, viimasel nadalal on hakatud haalega naerma kui me talle lolle nagusid teeme,  tegelusteki loomadega jutustatakse ka juba pikad jutud maha, ning  nii kae kui jalgadega antakse korisevatele, krobisevatele asjadele paris teadlikke mykse et neid liikuma panna ning haalt lasta tekitada.

Marli mahe laheb nyyd kuumadel paevadel kaiku kaisuloomana, sellest hoitakse kyll kramplikult kinni kyll silitatakse teda ornalt ning natsutatakse  ka igal voimalusel.

Koik uued asjad hakkavad vaikselt esmajarjekorras suhu liikuma,  hetkel manguasjadest pakuvad huvi just rohkem korisevad ja  krabisevad  asjad.

Kohuli hoitaks ka juba pead paris hasti, aga mitte  pikalt. vaikselt harjutatakse ka ymber pooramist, hetkel joutakse  oma joududega tapselt poole peale- st yhele kyljele ja siis  leitakse et hetkeks sellest taitsa piisab,  et siis paari  minuti parast uuesti proovida.

Jalgadega trambitakse paris kovasti,  aga kasi hoitakse monikord nii taiskasvanuliku moega  kohu peal koos, nagu oleksime meie neid kokku sattinud.

Oouni on Lucas enamasti lausa seitse tundi pikk, aga kuna see tavaliselt algab kuskil kaheksa paiku ja kestab kuni  nelja- poole viieni siis  vanemate oouni jaab paraku veel veidi lyhikeseks. Onneks peale kohu tais  soomist ollakse nous veel paar tunnikest magama, aga   minul veel kahjukks paris  valjapuhand tunnet hommikul ei ole.

Gaasivalusid me praktiliselt kogenud ei ole (ptyi-ptyi-tyi),  ja magama jaadakse (hetkel veel enne hammaste tulekut) suhteliselt protestita nii paeval kui ka ohtul.

Neljapaeval laheme kaaluma- ja mootma, siis saab strateegilisi andmeid taiendada.

Lucas chillib minu uues  vorkkiigus ( olgu oeldud et siiamaani  seda valjas pole veel saanud jargi katsetada)

Tegelustekil vaadatakse tott oma lemmik-koristiga: ahv kolme rongaga

 

Hetk meie synnituseks ettevalmistumise kursuse viimasest ohtust

Kuus uut ilmakodanikku, kes  eelmisel korral samas seltskonnas pildile jaades olid veel emmede kohus- 2 poissi 4 tydrukut

Sellist pilti hetkel enam nii tihti ei  nae, nyyd tehakse koik ilu ja muud uned omas toas omas voodis, mitte elutoas.

Marcel naitab keelt- Lucas naitab keelt vastu.

 

 

Lucase viies ja kuues nadal

Oositi magatakse juba  neli pool tundi jutti, nii et  peaaegu saab valja magada :)
Tana kaisime  konsultatsiooni byroos ( nn polikliinik, kus  moodetakse ja kaalutakse teda, kus  tehakse koikv aktsiinisystid ja kus saab nou ja abi kuni lapse nelja aastaseks saamiseni).
Lucas kaalub nyyd 4890 g, ja on 56 cm pikk.
Kuigi ta  kaal on veel normi piires, siis   on ta viimase kahe nadalaga 600 grammi juurde votnud, mis on  nende arvates veidi palju voitu.
Igas tahes tuleb veidi jalgida seda, ja et ta liiga ahnelt oma pudelit tyhjaks ei jooks.
Ning iga toidukorra jooksul tuleb silmas pidada et ta ikka piisavalt  magaks.
ametlikult  peaks ta tunni olema yleval  kolme tunni une kohta, ja selle tunni jooksul saaks ta ka kohu tais ja puhta mahkme ka.
Aga  me seda veel vaatame, kuidas meil onnestub  tema paeva plaani seda mahutada.

Raseduse viimastest nadalatest ja Lucase esimene elukuu

37  rasedusnadala alguses ( laupaeval) kaisime jalle  haiglas. tehti sydamefilm lapsest ja otsustati mind sisse jatta, kuna mu veresuhkrud olid liiga madalad.

Mul oli niiiiiii kahju et  ma teadlikult kodunt  lahkuda ei saanud, sest  siis  oli plaanis paari tunni parast jalle  tagasi kodus olla.

Haiglasse jatmisega ei arvestanud ei mina ega Marcel.

Oeldakse et haiglas saad vahemalt valja puhata- voibolla mingis teises haiglas voi kuskil teises osakonnas, aga Dordrechtis koike kuud kui seda.

Peale seda kui sind kaks korda oosel ylesse aratatakse  et veresuhkrut moota, ja sa suure vaevaga kuskil poole kuuest jalle  unne suigud, tuleb kella seitsmest hommikusoogi ode kysima et mida  ma hommikusoogiks sooviksin.

Ja pool tundi hiljem tullakse nousid ara koristama.

Soovitavalt saadetakse sind peale sooki  dushi alla,  ja samal ajal vahetatakse su voodilinad ara.

Siis  aheldatakse sind umbes tunniks selle sydameloogi jalgmise aparaadi kylge.

Siis tuleb  joogi ode kysima et mida sa juua tahaksid? Peale seda tuleb 1 koristaja ode kes porandad lapiga yle kaib, talle jargneb teine koristaja ode kes  tombab  teise lapiga yle aknalauad ja lopetuseks veel kolmas koristaja ode kes  teeb korda  vannitoa.

Peale seda  tuleb  arst visiidile, ja siis on kell juba kaksteist saanud ning on louna aeg.

Lounaks on ka voileivad, ylepaeviti keedumuna  ja monikord veel tunnike peale lounat veel tassitais puljongit.

Ametlikult on kella 13.00 ja 15.00  vahel vaikne tund, aga tegelikkuses   jatkub asjaliste vool ka sellel ajal.

Peale kolme oli kylastusaeg, ja ma pean ytlema et selle yle oli mul vaga hea meel.

Kuigi me jatsime haigla kohvikusse selle nadalaga paris kopsaka summa, oli vaga meeldiv  palatist valja saada ning peaaegu nagu terve inimesena all korrusel kohvi juua.

Marceli olgadele langes koige rohkem - ei ole lihtne pendeldada too- kodu- haigla ja  toidupoe vahet, samal ajal veel kasside eest hoolt kandes ja pesu pestes.

Haigla kohta ei ole mul yhtegi halba sona oelda, see osakond  sai aasta alguses  uuesti avatud peale kapitaalremonti,  toad  seinad ja vannituba meenutasid kohati  hotelli ( valja arvatud voodid, mis olid ikka vaga ebamugavad) Personal ylisobralik ning vaga abivalmis.

Aga  kodu tunnet  sellega ei asenda.

Kuigi kogu aeg oli juttu et  alles alates laupaevast  hakatakse tegelema esilekutsumisega, siis reedehommikul otsustati paev varem sellega alustada.

Aga asjaks hakkas alles laupaeva ohtul minema, ning Lucas syndis pyhapaeva varahommikul vaakumpumba abiga, kuna ta sydameloogid laksid pressimise kaigus vaga madalale ning kahjuks enam tagasi normaalsele kiirusele ei tousnud.

 

 

Peale  tunnikest  kolmekesi  synnitustoas olemist, veeretati   mind ja Lucast ( Marcel pidi ise kondima Lucase voodikest lykates) ja meie pagasit tagasi  taastumis osakonda.  Nyyd anti meile uus perepalat, kus  me koik kolmekesi  hea meelega  pikalt oleksime maganud. Kahjuks tuldi  juba tunni parast meile hommikusooki pakkuma..

Lucase veresuhkur langes  liiga madalaks, ning  peale rinna sai ta veel lisatoitu 'vastsundinu tassikesest' see naeb valja nagu  lutipudelikork,  ja yhel pool aares oli tila  millest  Lucas siis  kassipoja kombel piima limpsis.

Lutipudelit prooviti ka, aga onneks ta siis veel  lutipudelit ei aksepteerinud.

Eriti magada me esimesel oopaeval koos ei saanud.

Lucase pea valutas ja seda lasi ta kovasti kuulda ka esimesel ool.

Plus veel see et ta igal voimalusel rinnale pandi ja iga kolme tunni tagant  lisatoitu pidi saama ( seda tegi Marcel) ja  et ta mahet igal voimalikul juhul pidi kontrollima, oli meie oouni  vaga lyhike.

 Marcel arkas Esmaspaeva hommikul yles ja jooksis otse vannituppa oksendama.

Ilmselt oli kolm magamata ood ja nii suur  elamus ja pingelangus teinud oma too.

Esmaspaeva hommikul  lubati meid lopuks ka koju :).

Oeldi veel, et votke asja rahulikult ata  see tuba tuleb kella yheteistkymneks vabastada, kuna   seal osakonnas tehakse remonti ja  sellest  toast  saab nende  ajutine kohvituba.

mina tahtsin veel kaia dushi all, ja  lucast rahulikut riidesse panna. Ja siis  viidi mind  ratastooliga veel kiirvisiidile   diabeedioe juurde kuna  mu veresuhkur langes drastiliselt  rinda andes.

Onneks ei  kestnud see  visiit kaua, aga veidi kahju et  yldjoontes   hea mulje  nyyd  selle kiirustamisega veidi rikuti.

Kojusoit moodus veidi udus.

Mina, Marcel kui Lucas olime taiesti kapsad.

Ja siis  tuleb veel paar  haiglakohvrit lahti pakkida ja pesu  panna pesema, ja poes kaia, ja sada muud asja teha.

 Marcel vottis  palju enda peale, mina tundsin end kokkuvarisemise aarel.

 

Olin juba peaaegu voodisse joudnud, kui kuulsin all korrusel Marianne ( ode-koduabilise) haalt. Mina viisaka inimesena lahen teda tervitama. Esimene asi mida mulle vastu oeldakse( mega kova haalega)''' on: Mida sina voodist valjas teed?  See pole  kyll minu asi aga sina peaksid voodis olema!'

Tere  paevast sulle ka!

Esimene pealelouna oli vaga karm. Tema ei meeldinud mulle, ja mina vist temale ka mitte eriti.

Ainuke asi mille parast me teda jargmisel paeval  kellegi teise vastu  valja ei lasknud vahetada  oli see et ta sai Lucase kohe  rahulikuks.

Opetas meid kuidas me  Lucast sylle saame votta ilma et  ta pead liiga palju  puuduksime, ja kuidas teda voimalikult stressivabalt  riietada ja mahkmeid vahetada.

Aga on vaga imelik kui  mingi vohivooras pool tundi peale sissesadamist su rindu  hakkab katsuma.

Kui ta esimesel paeval lahkus olid mul pisarad silmis. oeldakse et  see ode peaks su elu lihtsamaks tegema- eks ta  pesigi pesu ja tegi majapidamistoid ja selle korvalt opetas meile veel Lucase eest hoolitsemist ka.

Ood olid esimesel nadalal karmid.

Marcel sai suurema koormuse kui mina.

Vahemalt iga kolme tunni tagant ( tihti  luhema aja tagant) kui Lucas nuttis, siis pidi Marcel  esimese asjana ta mahkme vahetama ja kraadima, mina ruttu WC'sse ( et p6is ei oleks  emaka kokkutombamisel takistuseks) ja siis rinnale.

Poole tunni parast teisele rinnale, samal ajal teeb marcel uued  termosepudelid Lucase voodi soojaks hoidmise jaoks. Ja peale rinnal olemist tuleb veel  20 minutit molemast rinnast pumbata.

Ja siis  veel veidikene pudelist juurde toita Lucast. Esimesel paaril paeval   ta kaal kukkus ikka paris kovasti, selle parast pidime alates kolmandast paevast lisatoitu veidi juurde andma.

 Aga kuna ta  oli ilmselt nii nork, ja lutipudeli auk nii vaike ja  pudelitoit ikka teraline ilmselt siis peale poolt tundi imemist ei olnut ta tilkagi pudelist katte saanud. ja hakkas ta nutma.

Siis Toitis Marcel teda veel systlaga juurde. Seda ta onneks vottis kyll, aga siis oligi juba peaaegu aeg jargmise toidukorra jaoks.

Peale soomist  pudel pessu+ kylmkappi.

Yhel ool oli meie rekord 13 mahet vahetada + paar korda uued riided, sest  teised pissiti tais :).

Esimese nadala lopuks oli ka selge et rinnast ta piisavalt toitu ei saa. ja  otsustasime yle minna 100% pudelitoidule.

Sellest oli minul  ikkagi vaaaga kahju, sest  ma oleksin hea meelega rinda jaanud andma talle. Aga pudeliga onneks votab ta  rohkem juurde ja on  ka naha kui palju ta  joob.

Ja esimese nadala sai Lucas vahemalt osaliselt rinda.

 Teisel nadalal  oli meil toojaotus-  yks vahetab mahkme, teine  teeb pudeli.

Onneks siisjai Lucas  suhteliselt ruttu magama peale soomist ja  mahkme vahetust.

 kolmas nadal oli   jalle kohanemise nadal.

Nyyd tanu Marcelile  olen  ka mina oppinud  koike korraga tegema-  kui Lucas hakkab nihelema paeval yle kolem tunni, oosel nyyd juba yle 4, siis haaran ta kaenlasse ja  kappan alla korrusele kooki- teen  valmis pudeli talle- torkan

pudeli talle suhu ja siis  tagasi  tema tuppa. poole pudeli pealt  vaike k66ks lasta koik ohk valja, ja  vahetada mahe poole  toitmise pealt.

 siis teine pool pudelist ja  kui veab on ta selleks ajaks juba jalle magama jaamas.

Siis saab paari minutise  kiigutamisega ta tagasi voodisse tosta.

Neljanda nadala jooksul kaisime  polikliinikus kaalumas - mootmas.

  Lucas kaalub nyyd juba 4190 g- aga kohe peale kaalumist  oli tal suuuuuuur kaka pyksis, nii et tegelik kaal voib olla veidi vaiksem.

Kuna ta ikka vaga  vehib oma katega ( peaaaegu magab, ja siis  paneb siraka  endale vastu nina, ja on jalle taiesti  arkvel), ning kui katega ei vehita siis ikka argatakse  yles kui sylest voodisse panna teda, siis  olen viimased paar ood  teda massinud kateratikusse, nii et  kaed jaaksid kylje peale ( oositi).

 talle eriti ei meeldi  see, aga  kui  ta veel  pool pudelit toitu saab ja poolunes on siis ta onneks eriti ei  protesti. ja nii on teda mugavam ka tosta sylest voodisse.

Ta praktiliselt ei markagi seda.

 paeva ajal me laseme tal tavaliselt ikka niisama  magada, aga oositi on see   vaga mugav.

Kuigi magamatus on meie igapaevane kaaslane,  ja kodu on   veidi segaduses, ja mul on alles  kella yheteistkymnest aega hommikust syya.

Ning kohvi  jouab  neli korda kylmaks minna enne kui mul onnestub  tass tyhjaks juua,  oleme   selle vaikese tegelase yle    vaga uhked ja onnelikud :)!

 

 

kaks paeva enne  yhe kuu  synnipaeva

Dekreeti!!

Nii imelik oli tana kontori ust enda jargi kinni tommata ja kollegidele roomsat jallenagemist  5 kuu parast soovida.
Nadala alguses oli tunne et viie paeva parast hakkan 'popitama :)', aga nyyd nadala moodudes on tunne et kauem ei oleks  tool kyll enam vastu pidanud.
Kaisime paari kolleegiga  lounapausi ajal veel viimast korda  koos kohvitamas,   ilm oli niiiii kevadine.
Homme laheme paevaks Marceliga  Amsterdami  lahedale ( mitte Amsterdami keskusesse, sest seal liiga hektiline).
Viimasel nadalal on ka raseduse esimene kaebus tekkinud- nimelt koguneb kogu ekstra vedelik mul katesse, ja  annab endast seal  just oositi tunda.
Isegi   randmeid fikseerivatele kaitsmetle vaatamata arkan ma  viimasel paaril ool ylesse sellest et labakaed kuni kyynarnukini  valutava/ loova tuld. See on veidi vorreldav 'surnud' kae tundega ainult 10x hullem. Ja kahjuks sellest  enne synnitust  lahti ei saagi....Vaidetavalt voib see isegi  paar nadalat peale seda kesta...
Moni kord ma istun voodi aarel ja raputan kasi, monikord yritan kraani all jahutada.
Kui veidi ringi liikuda  ja hakata toimetama, siis onneks  enam nii hull asi ei ole.
Nadala alguses  tegin ma umbes kella viie paiku hommikul voileibu toole kaasa votmiseks, lihtsalt selle parast et uni laks ara ja tegutseda oli  valutum kui voodisse jaada pikutama.
Aga esimene  'vaba' nadal on juba sama hasti  kui tais planeeritud.
Esmaspaeval tuleb Marceli ema  veel viimastele suurematele koristustoodele abiks (loe:  tema koristab ja mina vaatan pealt ja olen vaga rase :)),  esmaspaeva pealelounal on mul  kokkusaamine imetamisnoustajaga haiglas.Ma ei tea kui palju sellest abi on, aga ega  see kahju ei tee.
Teisipaeval on  jargmine  arstide aeg+ ultraheli. Loodetavasti  on siis ka rohkem teada et mis  ja kuidas edasi.
Kolmapaeval tuleb koduabilise firma  esindaja  meile et vaadata yle meie elamine, ning  anda veel viimaseid   ideid et mida veel vaja oleks muretseda koju voi mida ymber paigutada, et ode - koduabiline end voimalikult mugavalt  ja ergonoomiliselt saaks  liigutada meie juures.
Hollandis on  kombeks et  peale lapse syndi esimesel nadalal tuleb igal paeval  abiks koduabiline.
Tema siis  aitab kergemates kodutoodes,   nt vahetab  voodilinu, opetab varskeid vanemaid  lapse eest  hoolitsema ning hoiab majapidamisel silma peal.
Ametlikult tuleb  tema majasoleku ajaks   nt  enda voodi tosta 80 cm korgusele  porandast. Ja seda juba alates 37. rasedusenadalast- selle peale ei motle  keegi et lopurase oma suure kohuga  vahemalt kaks korda paevas  sinna voodisse ja voodist  valja peab ronima.
 meie  plaanime kasutada  kylalistetoavoodi madratseid,  ja niimoodi  voodikorgust tosta kui see peaks vajalikuks osutuma..Igas tahes ei plaani me lae alla magama kolida  enne  kui seda   ilmtingimata vaja ei ole.

Neljapaeva hommikul on  plaanis Yuliya ja Nicolaiga kokku saada Rotterdamis, loodetavasti mahun ma siis veel rooli taha :)

Ning vahepeal ikka kovasti valja puhata:)


Selleks saab  kodu abi  kontorist laenata   nn poste mis panna  voodijalgade alla

uue aasta uudiseid :)

Viimaseid uudiseid  siit poolt soost siis :

Paevakardinad on  lopuks ometi  kohale joudnud ja ripuvad uute akende ees.

Nyyd voib akendevahetamise operatsiooni  peaaegu lopetatuks lugeda, kui valja arvat a et   paksud kardinad tuleb veel yle triikida ja aknavotmeid juurde lasta teha igaks juhuks, on koik  valmis.

Alates jaanuari algusest kaime Marceliga koos Perekoolis J.

Kord nadalas saame kokku 5  umbes sama  pikalt rase olnud paaridega ja  siis  yks tadi raagib paar tundi synnitusest ja sellele jargnevast perioodist juttu.

Paris huvitav on kuulata teiste kogemusi kes  hetkel samas olukorras kui isegi.

Sellise kursuse eeliseks on see et  kohtud inimestega kellega sa voibolla tavaolukorras  muidu kokku ei puutuks.

Naiteks on yks abielupaar vaga  reformeeritud kristliku taustaga ( mees tuleb  ise 11 lapselisest ja naine 7 lapseliselst   perekonnast).

TOTAALSELT  teistsugusest  keskonnast kui meie.  Ja nende jutte kuulates kuidas oli kasvada sellises perekonnas on mulle  praktiliselt voimatu ette kujutada.

Ma tunnen end ikka  kovasti ara hellitatud vorreldes  nendega.

Teine paar elab NOA laevas J (http://www.arkvannoach.com/) , selline paadike ehitati Dordrechti lahedale  ja seda saab kylastada.  Selline  Pool biibli  teemaline muuseum koos loomade  ja muuga.

Kus korraldatakse ka erinevaid teemapaevi ning saab ka  yyrida seda.

Mees on selles laevas sepaks, ning nad plaanivad  ka seal laevas  synnitada….

Ma varem ei teadnudki, et need inimesed kes seal tool on ka laevas saavad elada, aga Noa laevas on koik voimalik.      

 

Jaanuari viimasel nadalvahetusel kaisid Katre ja ema  meil nadalavahetuseks kylas.

Reede ohtul soime kodus  ohtust, Katre joudis veidi hiljem, aga joudsime veel  jutustada ja  pesugi pesta paar masinatait J

Laupaeva hommikuk oli Marcelil meile yllatus  organiseeritud.

 

Poole kymnest oodati meid koiki 3Dimensionaalsesse ultrahelisse.

Haiglas  tehakse voibolla 1 minut max 3d ultraheli  ja seda tavaliselt  tavalise uurignu lopetuseks.

Siin tehti pool tundi ja  ainult meie paralt.

Lapsele eriti ei meeldinud see ultraheli aparaat, hoidis pidevalt kasi  nao ette  ja yritas end seljaga selle aparaadi poole poorata,

Aga onneks selle poole tunni  jooksul ikka onnestus paar kena kaadrit ka saada temast.

Selle sessiooni malestuseks saime kaasa  ultrhaheli DVD ja 8 pilti.

Ultraheli tadi ytles et  lapsel on ka juba paris palju juukseid peas (0.7 cm)

Vaga tore kogemus.

 

Ilm oli laupaeva hommikul ikka vaga vihmane, oli tore et meil oli   enam vahem plaanis  tubased tegevused.

Peale ultraheli seadsime auto nina  Baby  mega poe suunas ja  veetsime seal  hea tunnikese.

Ja siis veel korraks Villeroy & Bochí  poodi sisse poigates ja ka  paris palju  ostes kaisime veel Dordrechti kesklinnas vanakraami poes ja  veel yhes vaikeses ‘pudi padi’poes kus Katre selle ilusa  Mahagonist  puhvetikapi leidis.

 

Nii et laupaev oli meil vaga tegus.

Laupaeva ohtul kaisime yhes uues shabu shabu  kontsepitga restoranis soomas nagu Katre juba kirjeldas.

Seal oli valik veidi suurem, ning tempo veidi rahulikum,  me soime peaaegu  koik 5 x5 kaiku ara ( aga ilmselt enamus portsione olid ka  vaiksemad vorreldes selle teise restoraniga, nii et  need viis kaiku tias syya ei olnud  vaga suur katusmus.

 

Pyhapaeva hommikul magasime   pikalt valja.

Ja siis kaisime  Kodu lahedal mets-pargis jalutamas ( u 5 km) vottis paris labi, ja mina  tegin pealelounal veel sygava lounauinaku.

Pyhapaeva ohtul soime kodus ( marcel kokkas), Katre  oli selleks ajaks juba Brusselis.

 

Too juures ongi jargmine nadal minu viimane toonadal :).

Kuigi ma nii ootan  dekreeti jaamist,  on see siiski veidi kibe magus  tunne.

Kolleege ja oma tood hakkan ma taga igatsema ... aga samas on hea  et on veel paar nadalat aega kodus koik korda seada ja valja puhata.

Hetkel koht nagu eriti veel olemist ei sega, aga  tool kaimine raseduse lopufaasis on  paaaris vasitav.