Alles me
pidasime suurt synnipaeva, ja nyyd on juba suvine pooripaev moodas.
Lucas on
vahepeal juba 15.5 kuuseks saanud.
Kahjuks on esimesed iseseisvad sammud veel tegemata,
aga selle nimel teeb nii tema kui meie
kui ja alates tanasest ka fysioterapeut kovasti tood.
Kuu aega
tagasi kaisime ka esimesel Portugali reisil- tagant jargi voib oelda et oleks
voinud kaheks nadalaks jaada yhe asemel.
Lucas pidas
end vaga tublisti yleval- oli
esimese ooga ajavahega kenasti kohanenud. Ta vaga nautis
paikest ja ujumist ja uut keskkonda.
Oli ka vaga tore (vana)isaga paar paeva Algarves veeta.
Eelviimasel oosel hakkas jarsku
lambist tulekahju andur undama.
Meie alguses
motlesime et see on mingi auto alarm,
aga kui peale kymmet minutit ikka jargi
ei jaanud, siis otsustasime ikka oma vaaris asjad koku koguda ja oue ootama
minna kuni Marcel puhkekompleksi
vastuvottu jookseb.
Lucas oli kogu selle aja
hiirvaikselt oma voodis. Kui ma teda
voodist valja votma laksin (Lucas magas oma toas) oli ta igas tahes
taiesti arkvel. Ju ta arvas ,et ei tasu sellest alarmist yle karjuma hakata J.
Peale
Portugalist tagasi joudmist oli Lucasel
suur arengu hype- yleoo hakati end pysti tombama ja diivani peale
ronima. Ka olid tal paris suured
raskused hoidja tadi juurde jaamisega.
Lausa nii
palju et yks meie hoidjatest otsustas
koha yles ytelda. Muidugi on Lucas peale selle otsuse vastu votmist kui ara vahetatud- jalle roomus ja tegus ning jab hoidja tadi juurde ilma nututa.
Ma arvan et tal tegelikult nyyd on oma otsusest kahju.
Meie olime nagunii kindlad et tegu on ainult
ajutise olukorraga- et need nutuhood
lahevad iseenesest yle. Ja meil oli
oigus.
Onneks on siin
ymbruskonnas veel paar uut hoidjatadit tekkinud, keda me lahiajal vaatama
laheme.
Alates laupaevast on Lucasel ka paikese valgust blokkeerivad kardinad. St et tuba on
nii paeva unel kui ooune ajal taiesti pime.
Kui
paevaund see hamar tuba ei sega, siis oouni oli kuni laupaevani ikka paris niru- kui Lucas juba poole kuuest vaidab et ta on
valja maganud siis saab ainult paikese valgust selles syydistada.
Nyyd magatakse lausa
kuni komveerand kaheksani!!! (
Halleluuja)
Ja ohtul minnakse
ka nagu alati vastu punnimata magama.
Kui seitmest- poole kaheksast tema toas mahet vahetada, siis
ta ise naitab sormega voodi peale,
et lahme magama.
Hetkel yritame ka yle minna yhele unele.
Kogu paeva une pikkust see eriti ei mojuta( kas ta 2x1.5
tundi voi 1x2.5 -3 tundi magab, eriti vahet ei ole).
Aga on lihtsam
paeva kava planeerida kui ta yks kord paevas magab. Plus tanu sellele muutusele on ka oouni parem.
Paevased
pudelikorrad on ka ara jaanud
peale puhkust.
Ainult enne magama minekut on veel pudru pudel, mida me
vaikselt hakkame vahendama.
Soomisest veel nii palju et syyakse suures laastus sama mida meiegi soome- ei ole
enam mingit pyreetamist ( ainult eri olukorras) - harra naitab napuga meie toidu peale ja nouab oma osa J.
Hommikuti kausitais
putru, vahepalaks puuvilja voi
kamapallikesi/ kupsis voi kurgitykike.
Lounaks kaks voileiba
ja piima oma tassist.
Ooteks olenevalt toiduvarudest kas puuvili voi jogurt
voi riisivahvlike.
Ohtuks syyakse siis
suurte inimeste toitu kaaasa.
Mis alati peale laheb
on kartul, (soja) oad, ja kala.
Magus toiduks veel
veidi kohupiima voi puuvilja. Ja siis enne magaminekut veel ‘oo-pudel’
Soogi isu yle ei saa kaevata. Tavaliselt ole mees ja anna aga
ette.
Jarjest rohkem
naidatakse huvi ka ise soomise yle. Kui voileib
tykkideks loigata- siis votab ta ise
napuga voi kahvli otsa tykikesi.
Sama puuvlijaga.
Baanani
syyakse juba taiesti ise- ainult koori
tuleb veidi allapoole tommata kui pool
banaani otsas .
Muidugi
ikka veel on raske teda kauem kui kymme minutit paigal hoida et syya anda/ ise
midagi hamba alla leida.
Endiselt on koige koige koige lemmikumad manguasjad pallid –igas
suuruses ja varvis. Vahet ei ole kus voi kelle kaes palle nahakse- tuleb tingimata enda katte saada. Muidu on yks pahane poiss meil kylas J.
Ja teine lemmik- seina kell.
Vahet ei ole kas ajalehes, raamatus,
telekas voi poes, kaepeal voi seinas,
leitakse kohe ylesse ja
naidatakse sormega selle peale.
Kella onneks iga kord enda katte saama ei pea, piisab sellest kui meie ka
naeme ja noogutame et on jah ‘klok’.
Uued sonad:
Mamm-mamm- koht on tyhi J
all - ball*pall
amp - lamp
lok – klok/ kell
meenemen- kaasa votta
( nt kreemipudeli mis muidu on tema
magamistoas- siisvaadatakse mulle suurte
silmadega otsa ja raagitakse pikad jutud oma keeles maha ja lopetatakse lause ‘ meenemen’iga J
O-ou- tele tubbied ( suured lemmikud- tuleb paar
korda paevas ikka osa voi kaks vaadata. Internet ja you tube on
kaasaaegsele vanemale suureks abimeheks).
Waou-vaou-vaou- yks teine laul you tubies- mis talle vaga meeldib.
