Sellel suvel me
kaugele puhkusele ei lainud. Veetsime hoopis 2 nadalat kodu lahedal ( noh umbes
200 km kausuel)
Centre Park’is.
Kuigi alguses oli mul veidi kahtlusi kuidas me seal seda
kahte nadalat sisustame, siis lopuks
laks aeg vaga ruttu ja oleksime hea
meelega isegi paar paeva kauemaks
jaanud.
Marceli ema ja isa
kaisid meil ka kylas sellel ajal.
Kylastasime vaga toredat loomaaeda, Maasika maad ja yyrisime paevaks ka rattad.
Lucasele meeldis koige rohkem ujula ja laste mangunurk.
Meie olime positiivselt yllatunud, et oli voimalik
rahulikult ja kiirustamata tassike kohvi
ara juua samal ajal kui Lucas end ise
kohviku korval olevas mangunurgas
lobustas.
Esimene kord basseini
minek oli vaevaline.
Lucas ei saanud aru miks me keset paeva koik riided seljast
ja sandaalid jalast votame, aga jargmisel korral hakkas kohe ise
sandaale ara votma kui me riietuskabiini sisenesime.
Ujulas meeldisid talle koige rohkem tagurpidi koonused, mis lae alla olid
riputatud, ning mida aeglaset veega taideti. Et siis ootamatult
kogu koonusetaie vett tagurpidi
basseini kallata. Alati saatsid
neid ambr tyhjendusi naerukilked.
Teine suur yllatus oli laste paraad. Igal parastlounal voisid koik lapsed kaasa teha paraadis. ET siis koguti sealt valikohviku pealt lapsed kokku, vaike
beat box mis tordiks maskeeritud
karu peale.
Lisa yks ‘suve
printsess’ kes seda karu ja paraadi veab ja lapsed konnivad
kenasti kohvikust valja kaasa.
Lastele antakse lipuke ja sellega tuleb siis taiest hingest
lehvitada ja samal ajal edasi kondida. Lucas ikka nautis taiel rinnal,
lausa nii palju et lipuke
murdus pooleks.
Onneks oli suvekuningannal veel paar varuks.
Tehakse pargis vaike ringike, ja enne kohvikusse tagasi poordumist opetatakse
lastele veel vaike tantsuke
selgeks. Ja kes soovib siis see voib koos
suvekuningannaga seda tantsu parast
lava peal ette kanda. Ma siis yritasin Lucase kaest kysida et kas ta
tahab ka lavale minna? Samal ajal vottis
te suvekuniganna talt kaest kinni ja Lucas
kondis vastu punnimata lavale, kus olles silma jargi koige noorem, kandis ta selle tantsu vaga kenasti ette koos teistega.
Ei mingit
lava hirmu, voi kus vanemad on vms.
Niiiiiii
tore oli seda naha.
Ratastega
soitsime ka pargi laheduses paar tunnikest. Oli vaga tore
puhkus.
Ilmaga
ka vaga vedas, ainult yhel korral tibutas veidi.
Viimasel hommikul ara
minnes ei tahtnud Lucas uksest valja astuda.
Hakkas nutma, ja ytles et tahab veel ‘vaadata’.
Nii ta k66lus seal
ukse peal paar minutit. Nii mul
kui Marcelil oli ka kahju lahkuda, nii et saime temast taiesti
aru.
Paar nadalat peale puhkust
tuli Eesti (vana)ema meile kylla.
Lucas oli
nahtavalt roomus taaskohtumise yle.
Ja nad said vaatamata
vaikesele keelebarjaarile koos
suureparaselt hakkama.
Ema Hollandi
kylastuse lopetasime seda puhku veidi pidulikumalt- veetsime pika nadalavahetuse yhes teises puhkepargi
majakeses ( roompot-arcen).
Kuigi park ja majake
ka ise nagi parem valja, jai meile yldmulje siiski Centre Parkis majakesest veidi
positiivsem.
Aga selle
pargi plussiks oli 50 meetri kaugusel olevad Arceni thermid.
Seal
kaisime lausa kaks korda. Vaga monus
oli!!
Lucas
sobrunes kiiresti naabritydrukuga (~4.5), ning magis yhe parastlouna koos tema
ja ta vaikese vennaga( kes oli lucasest vaid kuu noorem)
maja tagusel platsil ambri ja
poti taie veega- soojal paeval pole lastele
palju rohkemat vaja. Huvitav oli see, et
see naabrityudruk oma vennale ei pooranud yldse tahelepanu, aga
Lucasega mangis kui vordvaarsega.
Tema vend oli ka veidi vaiksem ja minu arvates sonaliselt mitte nii arenenud kui Lucas.
Muidugi kaisime ka
siin koos Lucasega ujumas, seekordsek lemmikuks oli vaike liumagi, kus klouni kaes olevast ‘aiavoolikust’ vett valja purskas. Lucas oleks terve paeva vist enda katt selle
veejoa ette tahtnud pannaJ.
Batuudi
peal hyppamine oli ka tore, kuigi alguses tuli veidi harjuda sellega.
Viimase
paari kuuga on Lucas teinud labi
juba jalle paris suure arengu hyppe- Jutustab pikad jutud maha, kordab koik sonad
jargi nagu papagoi.
Varvid on koik selged, numbrid ka enam vahem ( kolmes keeles). Tahtedest tunneb ka juba paris paljusid tahti- nt Lucase tahte, mamma ( nt kui soidame Mc donalsist mooda :)) ja pappa tahte, O-oma opa ( vanaema vanaisa) tahte.
Tahestiku laulu laulame ka paris tihti ( kuigi aeg ajalt oma sonadega).
Kehaliselt on ta ka arenemas- kui suve hakul oma mangumaja redelist ise yles
ei saanud, siis nyyd ronib nagu
vaike orav ja kilkab katusel.
Veepystoli
taitmine ja tyhjaks pritsimine olid sellel suvel ka vagagi polulaarsed.
Alguses sai
ta ainult veepystoli tyhjaks
pritsimeisega hakkama, aga mingil
hetkel ta vist ei viitsinud meie kaest
iga kord abi tulla paluma, siis
tuli asi ise selgeks oppida.
Riided voetakse ise seljast ara, vahemalt sokid, pyksid, mahkmed, sussid,
sandaalid, joped saadakse ilma abita
seljast/jalast ara.
lounauned lyhenevad ise
enesest. Kui paar nadalat tagasi pidime
teda peale kahte tundi lounaund
lausa aratama , arkab ta nyyd
taitsa ise enesest umbes 1.5 tunni 1.45
minuti parast. Tuleb ise voodist
valja, paneb ukse korval olevast lylitist tule polema, teeb ukse prommdi lahti ja ootab siis trepikojas kuni keegi selle kyra peale kohale
jookseb J.
Tana
hommikul arkas ise ka
tapselt sama moodi.
Ohtused
magama minekud on meil pikad.
Umbes
seitsmest (kui jargmine paev on
lastehoiu paev, kui
mitte siis pool tundi hiljem)
hakkame sattima – hambad
pessu, koik padjad ja ratikud
ja veepudel mis hommikul alumisele korrusele kaasa
tuli tarida ( st minul tuleb tarida, Lucas tuleb
kaks katt minu sormedest kinni hoides trepist alla) tuleb jalle ylesse otsida ja
tagasi teisele korrusele vedada.
Siis vanni ja pidzaama selga. Ja siis on lugemise tund. Tavaliselt on paar klassikut mida KINDLASTI
tuleb ette lugeda/ labi vaadata.
Yks
transpordi vahendite raamat, kus pidlid
on peidetud papist aknakeste
taha, viimase aja favoriit.
Yks
punase bussi raamat, mida hetkel iga meie pere liige juba une pealt
peast voib tsiteerida J, aga mis oma lithsuses ja headuses igal ohtul
jalle raamaturiiulist valja tommatakse.
Yks J2nese raamat- mille pealkiri on sobivasti ”Veel yks
jutuke “.
Ja siis veel yks
raamat kolme lauluga. Selle raamatu
teeb huvitavaks see, et
tagumisel kyljel on ka
vaike kymneklahviline xylofon.
Ja raamtus olevate
laulude viise on voimalik seal peal ilusti ette kanda.
Kui jutud
loetud, laulud lauldud siis on une aeg.
Tavaliselt minnaakse ilma vastu punnimata magama. Aga siis
voodis lauldakse veel endale voi
raagitakse pikad jutud maha.
Monikord on juba peaaegu vaikus, aga siis akki tuleb nutu tuju, ja kui tema tuppa minna, siis
on lapsel kallit vaja J.
Eks me siis kallista ja siis saab rahuliku sydamega magama minna.
Kui raamatutega on umbes poole kaheksast korras, siis tavaliselt ei jaa
Lucas enne 20.15 magama.
On ette tulnud
olukordi, kus ta umbes yheksast magama laheb, aga kahjuks on ta ka siis juba kella kuuest/ poole seitsmest
yleval.
Veel yks tore seigake
lopetuseks – Lucas naeb you tube’ist kassi kes mangib klaverit.
Lucas muutub vaga entusiastlikuks- ja raagib erutatult.
Lucas ook piano spelen- Lucas mangib ka klaverit. Ja
siis veel pingutab oma malu ja lisab juurde – sneeuw (lumi).
Paar paeva hiljem kui
sama videot vaatame, siis lisatakse juurde weel winter (-talv) .
Ja jumalasta oigust raagib ka. Kui me viimane kord eestis
olime, siis sadas lund, ja Lucas mangis
ka klaverit.
Aga et see tal nii hasti
veel meeles on kaheksa kuud peale syndmuse aset leidmist, ja et ta yldse
sellest ajast midagi maletab ( oli ta siis ju veel aasta ja 9 kuune umbes)! Minu arvates vaga muljet avaldav J!
Et ta
aasta-aegu ka juba tunneb, kes talle neid on
opetanud??