Lucase viies ja kuues nadal

Oositi magatakse juba  neli pool tundi jutti, nii et  peaaegu saab valja magada :)
Tana kaisime  konsultatsiooni byroos ( nn polikliinik, kus  moodetakse ja kaalutakse teda, kus  tehakse koikv aktsiinisystid ja kus saab nou ja abi kuni lapse nelja aastaseks saamiseni).
Lucas kaalub nyyd 4890 g, ja on 56 cm pikk.
Kuigi ta  kaal on veel normi piires, siis   on ta viimase kahe nadalaga 600 grammi juurde votnud, mis on  nende arvates veidi palju voitu.
Igas tahes tuleb veidi jalgida seda, ja et ta liiga ahnelt oma pudelit tyhjaks ei jooks.
Ning iga toidukorra jooksul tuleb silmas pidada et ta ikka piisavalt  magaks.
ametlikult  peaks ta tunni olema yleval  kolme tunni une kohta, ja selle tunni jooksul saaks ta ka kohu tais ja puhta mahkme ka.
Aga  me seda veel vaatame, kuidas meil onnestub  tema paeva plaani seda mahutada.

Raseduse viimastest nadalatest ja Lucase esimene elukuu

37  rasedusnadala alguses ( laupaeval) kaisime jalle  haiglas. tehti sydamefilm lapsest ja otsustati mind sisse jatta, kuna mu veresuhkrud olid liiga madalad.

Mul oli niiiiiii kahju et  ma teadlikult kodunt  lahkuda ei saanud, sest  siis  oli plaanis paari tunni parast jalle  tagasi kodus olla.

Haiglasse jatmisega ei arvestanud ei mina ega Marcel.

Oeldakse et haiglas saad vahemalt valja puhata- voibolla mingis teises haiglas voi kuskil teises osakonnas, aga Dordrechtis koike kuud kui seda.

Peale seda kui sind kaks korda oosel ylesse aratatakse  et veresuhkrut moota, ja sa suure vaevaga kuskil poole kuuest jalle  unne suigud, tuleb kella seitsmest hommikusoogi ode kysima et mida  ma hommikusoogiks sooviksin.

Ja pool tundi hiljem tullakse nousid ara koristama.

Soovitavalt saadetakse sind peale sooki  dushi alla,  ja samal ajal vahetatakse su voodilinad ara.

Siis  aheldatakse sind umbes tunniks selle sydameloogi jalgmise aparaadi kylge.

Siis tuleb  joogi ode kysima et mida sa juua tahaksid? Peale seda tuleb 1 koristaja ode kes porandad lapiga yle kaib, talle jargneb teine koristaja ode kes  tombab  teise lapiga yle aknalauad ja lopetuseks veel kolmas koristaja ode kes  teeb korda  vannitoa.

Peale seda  tuleb  arst visiidile, ja siis on kell juba kaksteist saanud ning on louna aeg.

Lounaks on ka voileivad, ylepaeviti keedumuna  ja monikord veel tunnike peale lounat veel tassitais puljongit.

Ametlikult on kella 13.00 ja 15.00  vahel vaikne tund, aga tegelikkuses   jatkub asjaliste vool ka sellel ajal.

Peale kolme oli kylastusaeg, ja ma pean ytlema et selle yle oli mul vaga hea meel.

Kuigi me jatsime haigla kohvikusse selle nadalaga paris kopsaka summa, oli vaga meeldiv  palatist valja saada ning peaaegu nagu terve inimesena all korrusel kohvi juua.

Marceli olgadele langes koige rohkem - ei ole lihtne pendeldada too- kodu- haigla ja  toidupoe vahet, samal ajal veel kasside eest hoolt kandes ja pesu pestes.

Haigla kohta ei ole mul yhtegi halba sona oelda, see osakond  sai aasta alguses  uuesti avatud peale kapitaalremonti,  toad  seinad ja vannituba meenutasid kohati  hotelli ( valja arvatud voodid, mis olid ikka vaga ebamugavad) Personal ylisobralik ning vaga abivalmis.

Aga  kodu tunnet  sellega ei asenda.

Kuigi kogu aeg oli juttu et  alles alates laupaevast  hakatakse tegelema esilekutsumisega, siis reedehommikul otsustati paev varem sellega alustada.

Aga asjaks hakkas alles laupaeva ohtul minema, ning Lucas syndis pyhapaeva varahommikul vaakumpumba abiga, kuna ta sydameloogid laksid pressimise kaigus vaga madalale ning kahjuks enam tagasi normaalsele kiirusele ei tousnud.

 

 

Peale  tunnikest  kolmekesi  synnitustoas olemist, veeretati   mind ja Lucast ( Marcel pidi ise kondima Lucase voodikest lykates) ja meie pagasit tagasi  taastumis osakonda.  Nyyd anti meile uus perepalat, kus  me koik kolmekesi  hea meelega  pikalt oleksime maganud. Kahjuks tuldi  juba tunni parast meile hommikusooki pakkuma..

Lucase veresuhkur langes  liiga madalaks, ning  peale rinna sai ta veel lisatoitu 'vastsundinu tassikesest' see naeb valja nagu  lutipudelikork,  ja yhel pool aares oli tila  millest  Lucas siis  kassipoja kombel piima limpsis.

Lutipudelit prooviti ka, aga onneks ta siis veel  lutipudelit ei aksepteerinud.

Eriti magada me esimesel oopaeval koos ei saanud.

Lucase pea valutas ja seda lasi ta kovasti kuulda ka esimesel ool.

Plus veel see et ta igal voimalusel rinnale pandi ja iga kolme tunni tagant  lisatoitu pidi saama ( seda tegi Marcel) ja  et ta mahet igal voimalikul juhul pidi kontrollima, oli meie oouni  vaga lyhike.

 Marcel arkas Esmaspaeva hommikul yles ja jooksis otse vannituppa oksendama.

Ilmselt oli kolm magamata ood ja nii suur  elamus ja pingelangus teinud oma too.

Esmaspaeva hommikul  lubati meid lopuks ka koju :).

Oeldi veel, et votke asja rahulikult ata  see tuba tuleb kella yheteistkymneks vabastada, kuna   seal osakonnas tehakse remonti ja  sellest  toast  saab nende  ajutine kohvituba.

mina tahtsin veel kaia dushi all, ja  lucast rahulikut riidesse panna. Ja siis  viidi mind  ratastooliga veel kiirvisiidile   diabeedioe juurde kuna  mu veresuhkur langes drastiliselt  rinda andes.

Onneks ei  kestnud see  visiit kaua, aga veidi kahju et  yldjoontes   hea mulje  nyyd  selle kiirustamisega veidi rikuti.

Kojusoit moodus veidi udus.

Mina, Marcel kui Lucas olime taiesti kapsad.

Ja siis  tuleb veel paar  haiglakohvrit lahti pakkida ja pesu  panna pesema, ja poes kaia, ja sada muud asja teha.

 Marcel vottis  palju enda peale, mina tundsin end kokkuvarisemise aarel.

 

Olin juba peaaegu voodisse joudnud, kui kuulsin all korrusel Marianne ( ode-koduabilise) haalt. Mina viisaka inimesena lahen teda tervitama. Esimene asi mida mulle vastu oeldakse( mega kova haalega)''' on: Mida sina voodist valjas teed?  See pole  kyll minu asi aga sina peaksid voodis olema!'

Tere  paevast sulle ka!

Esimene pealelouna oli vaga karm. Tema ei meeldinud mulle, ja mina vist temale ka mitte eriti.

Ainuke asi mille parast me teda jargmisel paeval  kellegi teise vastu  valja ei lasknud vahetada  oli see et ta sai Lucase kohe  rahulikuks.

Opetas meid kuidas me  Lucast sylle saame votta ilma et  ta pead liiga palju  puuduksime, ja kuidas teda voimalikult stressivabalt  riietada ja mahkmeid vahetada.

Aga on vaga imelik kui  mingi vohivooras pool tundi peale sissesadamist su rindu  hakkab katsuma.

Kui ta esimesel paeval lahkus olid mul pisarad silmis. oeldakse et  see ode peaks su elu lihtsamaks tegema- eks ta  pesigi pesu ja tegi majapidamistoid ja selle korvalt opetas meile veel Lucase eest hoolitsemist ka.

Ood olid esimesel nadalal karmid.

Marcel sai suurema koormuse kui mina.

Vahemalt iga kolme tunni tagant ( tihti  luhema aja tagant) kui Lucas nuttis, siis pidi Marcel  esimese asjana ta mahkme vahetama ja kraadima, mina ruttu WC'sse ( et p6is ei oleks  emaka kokkutombamisel takistuseks) ja siis rinnale.

Poole tunni parast teisele rinnale, samal ajal teeb marcel uued  termosepudelid Lucase voodi soojaks hoidmise jaoks. Ja peale rinnal olemist tuleb veel  20 minutit molemast rinnast pumbata.

Ja siis  veel veidikene pudelist juurde toita Lucast. Esimesel paaril paeval   ta kaal kukkus ikka paris kovasti, selle parast pidime alates kolmandast paevast lisatoitu veidi juurde andma.

 Aga kuna ta  oli ilmselt nii nork, ja lutipudeli auk nii vaike ja  pudelitoit ikka teraline ilmselt siis peale poolt tundi imemist ei olnut ta tilkagi pudelist katte saanud. ja hakkas ta nutma.

Siis Toitis Marcel teda veel systlaga juurde. Seda ta onneks vottis kyll, aga siis oligi juba peaaegu aeg jargmise toidukorra jaoks.

Peale soomist  pudel pessu+ kylmkappi.

Yhel ool oli meie rekord 13 mahet vahetada + paar korda uued riided, sest  teised pissiti tais :).

Esimese nadala lopuks oli ka selge et rinnast ta piisavalt toitu ei saa. ja  otsustasime yle minna 100% pudelitoidule.

Sellest oli minul  ikkagi vaaaga kahju, sest  ma oleksin hea meelega rinda jaanud andma talle. Aga pudeliga onneks votab ta  rohkem juurde ja on  ka naha kui palju ta  joob.

Ja esimese nadala sai Lucas vahemalt osaliselt rinda.

 Teisel nadalal  oli meil toojaotus-  yks vahetab mahkme, teine  teeb pudeli.

Onneks siisjai Lucas  suhteliselt ruttu magama peale soomist ja  mahkme vahetust.

 kolmas nadal oli   jalle kohanemise nadal.

Nyyd tanu Marcelile  olen  ka mina oppinud  koike korraga tegema-  kui Lucas hakkab nihelema paeval yle kolem tunni, oosel nyyd juba yle 4, siis haaran ta kaenlasse ja  kappan alla korrusele kooki- teen  valmis pudeli talle- torkan

pudeli talle suhu ja siis  tagasi  tema tuppa. poole pudeli pealt  vaike k66ks lasta koik ohk valja, ja  vahetada mahe poole  toitmise pealt.

 siis teine pool pudelist ja  kui veab on ta selleks ajaks juba jalle magama jaamas.

Siis saab paari minutise  kiigutamisega ta tagasi voodisse tosta.

Neljanda nadala jooksul kaisime  polikliinikus kaalumas - mootmas.

  Lucas kaalub nyyd juba 4190 g- aga kohe peale kaalumist  oli tal suuuuuuur kaka pyksis, nii et tegelik kaal voib olla veidi vaiksem.

Kuna ta ikka vaga  vehib oma katega ( peaaaegu magab, ja siis  paneb siraka  endale vastu nina, ja on jalle taiesti  arkvel), ning kui katega ei vehita siis ikka argatakse  yles kui sylest voodisse panna teda, siis  olen viimased paar ood  teda massinud kateratikusse, nii et  kaed jaaksid kylje peale ( oositi).

 talle eriti ei meeldi  see, aga  kui  ta veel  pool pudelit toitu saab ja poolunes on siis ta onneks eriti ei  protesti. ja nii on teda mugavam ka tosta sylest voodisse.

Ta praktiliselt ei markagi seda.

 paeva ajal me laseme tal tavaliselt ikka niisama  magada, aga oositi on see   vaga mugav.

Kuigi magamatus on meie igapaevane kaaslane,  ja kodu on   veidi segaduses, ja mul on alles  kella yheteistkymnest aega hommikust syya.

Ning kohvi  jouab  neli korda kylmaks minna enne kui mul onnestub  tass tyhjaks juua,  oleme   selle vaikese tegelase yle    vaga uhked ja onnelikud :)!

 

 

kaks paeva enne  yhe kuu  synnipaeva