Vaike ode kasvab suureks. Ja hakkab ylikooli lopetama!
Ning see on vaga hea ettekaane teha vaike ringreis mooda Pohja-Inglismaad.
Eelmise reede hommikul maandus minu lennuk Manchesteris, paar tundi enne vanemate oma.
Tanu hilinenud valjasoidule maandusime meie alles 11.10. Lennuki uksed avati 11.20.
11.35 soitis minu rong valja lennujaama teisest otsast suunaga Yorki.
Veidi kohvriga ( onneks oli mul ainult kasipagas) ringijooksmist mooda lennujaama ja umbes viis minutit enne rongi valjumist ootasin oigel perroonil oiget rongi.
Kuna eelmisel oosel ja sama paeva hommikul oli vaga hullusti sadanud, siis oli karta et akki rongiliikluski on sellest hairitud.
Minu rongil onneks ei olnud mingit hilinemist, vanemad paar tundi hiljem said aga paris kovasti vintsutada.
Igas tahes joudsin mina umbes poole kahe paiku Yorki. Katrega saime rongi jaamas kokku.
Viisime suured asjad tema juurde ning laksime korraks Yorki veel jalutama, shoppama, lounatama.
Lounat soime yhes hasti armsas kohvikus mis asus linnamyyri sees.
Valjast see uks eriti kliendisobralik ei tundunud, ning kui Katre ei oleks seda kohta teadnud siis me ilmselt oleksime lihtsalt sellest mooda jalutanud, arvates et eks ta vist suletud ole.
Kui me linnast tagasi joudsime siis olime molemad labimarjad, sellest jareldus et Inglismaal sajab vihm alt ylesse, sest me molemad varjsueime (voi vahemalt yritasime varjuda) kumbki oma paris hasti funktsioneeriva vihmavarju alla. Peaaegu ilma asjata.
Onneks oli see vihma hoog selleks korraks yle lainud, ning ette ruttavalt voib oelda et kuigi pilved kaugelt ahvardasid, siis vaga lahedale nad sellel nadalavahetusel onneks peaaegu ei joudnudki.
Ohtul jalutasime juba suures paikesepaistes mooda veel-vihma-margu tanavaid restoran "Rustique'i ". See on yks vaga armas bistroo kus pakutakse maitsvaid prantsuse stiilis toite.
Oli tore ohtu.
Laupaeva hommikul hakkasime juba varakult teele Caslte Howardi poole.
See on yks hasti suur mois umbes 40 minuti kaugusel Yorgist.
Kiirteel on ikka hasti imelik kui autod sinust paremalt mooduvad.Ning inglise neljarajalised ringteed....oudus kuubis. Onneks on Lee nendega piisavalt tihti kokku puutunud, et mitte neist segadusse sattuda :).
Castle Howard on yks vaga ilus mois, millel on vaga suur moisaaed.
Moisahoones sees on pool maja eraldatud naitusele.
Peamised eksponaadid on moisatoad ise, mis yritatud sailitada-restaureerida voimalikult loomu ja ajastu truult. Nii on moisas paar tuba kus 17 sajandi blahadiinvoodis oobivad jouluajal moisa pere kylalised.
Jah pool moisast on siiani moisa perekasutuses.
Teisel, kylaliselegi avatud poolel on aga naiteks filmitud ka sellised kultus filmid ja seriaal nagu 'Brideshead revisited'. Vaga voimas.
kus sind eesouel tervitab elus paabulind, kes kylastajate vahel oma kirevaid sulgi demonstreerib.
Peale paabulindu voetakse sind traktor-rongi peale, millega saab soita kas paadisillale ( jah moisapargi aias on ka paar jarve), voi astuda maha peahoone ees.
Meie soitsime koigepealt paadisillale valja, et siis labi aia ja mudaseid teeradu trotsides pysti pysides ringiga peahoone juurde valja jouda.
Aias jalutasime mooda Venuse templi auskohast . Veenus oli aga kahjuks ette teatamata kolinud kuhugi vahem tuntud kohta.
ning nelja tuule templist.
. Vahepeal lounatasime veel '2011 aasta parimas Fish&Chipsi' kohas. Kuigi Fish oli vagagi oiget mootu ja maitset, siis nee d chipsid olid veidi allapoole arvestust.
Aga igas tahes sai koht kiiresti tais ning edasi liikus meie seltskond Yorgi Outleti poole.
Minu saak oli meie seltskonnas koige viljakam, lahkusin seal paar tundi hiljem kahe paari pykste, yhe kleidi ning veel paari kingitusega Marcelile.
Ohtul joime Katre juures vanemate uutest klaasidest veini ning Katre sai veel kingitusi lopetamise puhul.
Pyhapaeva hommikul kolisid vanemad teise Katre kodu lahedamal asuvasse hotelli yle , ning peale seda seadsime sammud ( voi oigem oleks oelda auto nina) Durhami poole.
Peale paari tunnist autosoitu joudsime ilusasse suure vanalinnaga kindluse linna.
Seal kaisime koigepealt katedraalis, syytasime kirikus ka kyynla, ning nooremad ja kobusamad meist ronisid ka katedrali torni tippu ( 324 astet, ~70 m). Vaade mis sealt avanes oli vaga voimas. Yhtlasi tuli valja et kiriku siseoue olid kasutatud Harry Potteri vottepaigana ( koolisiseouena). Vaga naljakas oli seal jalutada, nii tuttav tunne.
Olles soonud kiire louna Durhamis ja sooritanud paar poolvajalikku sisse ostu, seadisme auto nina jallegi Yorgi suunas, peatudes paariks tunniks Harrosgates. See on yks Pohja Inglismaa rikkamaid linnu, ning seda oli naha.
Linn oli vaga puhas ja hasti hoolitsetud, kohvikud, restorandi, butiigid, koik olid veidi sellise tava inimesele kattesaamatu auraga.
Meie aga istusime yhte toredasse pubisse maha ja soime pyhapaeva 'louna eripakkumise menyy'ohtusoogiks.
Toit oli hea ja vaga traditsiooniliselt ingliseparane.
Esmaspaeva hommikul kaisime veel Yorgi Kindluse muuseumis.
See on vaga huvitav muuseum, kus on alustuseks igast ajastus yks tuba jargi tehtud ning sisutstud tolle aegse moobli, mannekeenide, ja riietus esemetega.
Aga selle muuseumi paris tombenumber on keldri korrusel kohale toodu ja kokku pandud linnaosa mudel 19-sajandist. Seal on poode ja kybarseppu ja kirstu tegijaj ja kyynlavalajate tookodasid.
Ning poest saab labi jalutada ning poetagant sisse piiluda poepidajate, ning tavainimeste kodudesse(=kooktuba, kus elati tavaliselt mitmekesi).
Igas tahes jattis see unustamatu mulje.
Peale muuseumi kylastust oli meil lounasoogi aeg reserveeritud Jamie Oliveri uues restoranis.
Juhuslikult oli tema uus restoran avatud Yorgis just kaks paeva enne meie kylastust ning oli neil veel esmaspaeva lounaks kohti neljale.
Toit oli maitsev ja vaga jamie-oliverilik. Louna menyy koosnes enamasti pastadest- risototdest.
Peale lounasooki oligi minul aeg hyvasti jatta Katre ja meie vanematega, kes jatkasid oma Inglismaa reisi Lake districtí suunas.
Lennujaamast leidsin endale veel yhe Pandora helme, mille ma tegelikult sain Katre kaest kingiks( aga kuna lennujaamast ostes on see odavam, siis oli mul see au, dee helmeke ise valja valida :).
Jutt kaib Londoni olympia eri helmest ( londoni buss, millel on Union-Jacki lipp katusele varvitud). Vagagi symboolne, ning mul oli onne veel viimane helmes lennujaamast endale napsata :)!
Pilte yritan tuleva nadala jooksul veel siia teksti vahele pikkida.
