Otsi kohta kus sa saad...

Viimased paar nadalat oleme  paaniliselt pyhendanud  uue kodu otsingule.

Umbes 4-5 maja nadalas vaadatud, kahte maja teist korda ka  kylastanud.

Piirkond oli jube suur – Zwijndrechtist +3-5 km raadiusega, iga suguseid maju nagime.

Kui alguses oli veel p6nev ja tore, siis lopu poole oli veidi tydinud tunne, nagu jookseksime nagu pimedad kanad ringi ja ei teagi tapselt mida me otsime.

Peaaegu yhegi maja juures seda  ‘tunnet’ ei olnud. Kuigi meil olid vaga spetsiifilised  kriteeriumid ja koik majad vastasid paberil vahemalt  paris  kenasti  kehtestatud tingimustele.

 

Selle otsingu jooksul oleme kohtunud  vaga mitme maakleriga, oleme nainud kodusid, mis on  pariselus kaunimad kui pildi peal ja ka vastupidiseid on ette tulnud.

Enne kui  majadest lahemalt raakima hakata, tahaksin peatuda lyhidalt  ka maakleritel ja maaklerikontoritel.

 

Esimest maja vaatama minnes olin veidi yllatunud  maakleri negatiivsest toonist.

Ridade vahelt vois valja lugeda, et tema seda maja osta ei soovitaks. Muidugi eks ta peab meid koikidest maja  miinuspunktidest teavitama, aga  seda saab ka veidi positiivsemalt edastada.

Nt kui ma ytlesin et maja ainuke wc on  alumisel korrusel,  mainis maakler, et tema kodus on ka WC all korrusel, ja kui oosel tekib vajadus WC’d kylastada siis on parast jalad jube kylmad ja uni lainud.

 

Teine maakler  oli  ylientusiastlik- kiitis  igat detaili maja  juures- nt kui  me mainisime et  aknaraamid on puidust ja vajavad suht kohe uut varvikihti, siis  tema kiitis takka, et  ongi just tore kui  aknaraamid on puidust-

Kui yhest varvist isu tais saab (hetkel olid raamid pruunid), siis voib nad ju yle varvida naiteks valgeks :D:D:D.

 

Kolmas kiitis myydava maja omanike suhet oma  naabitega (naabrimaja  ei olnud viimase 20 aasta jooksul pea aegu yldse hooldatud, varv koorus seinte pealt, aknad olid katki ja puit madanes igalt poolt.

Maja  eesou  ei olnud   paar aastat kindlasti hoolitsevat katt nainud.

Maakler raakis selle peale entuseastlikult, et  myydava maja omanikel on naabritega nii hea suhe- et  kui  paluti majaesist veidi korrastada, siis nad kohe niidsidki seal kasvava  heina maha J.

Et eelmine kord kui ta maja kais naitamas  oli  veel hullem olnud J.

 

Voi siis maakler kes pidevalt kella vaatas siis kui meie maja vaatamas olime… ei  jaanud eriti positiivset muljet, kuigi majal ise oli  potensiaali.

 

Tegelikult nagime enamuses ikka vaga toredaid ja abivalmis maaklereid.

Hetkel on maakleritel kaed jalad tood tais - majad lahevad nagu soojad saiad.

Seda liigutavam on saada meil maaklerilt, kelle maja  me   vananenud k88gi ja vaikese elutoa  parast (seal oli ka muid faktoried, aga need olid peamised) ei soovinud osta. Meilis annab ta teada, et maja omanikud on  nous  uue k88gi vorra hinda alla  laskma ja et elutuba   paistaks suuremana  kui  hommikusooginurgas kasutusel olev kirkikupink  eest ara moelda.

Vaga armas temast, aga kahjuks mitte  piisav et sinna kolida….

 

Seda postitust kirjutades  oleme teinud esimese pakkumise yhele vaga toredale majale Dordrechtis.

Lucas saaks jaada samasse lastehoidu ja ilmselt ka samasse kooli.

Esimene maja, mida nahes mul  ei oleks  kahju lahkuda meie praegusest kodust.

Ka  esimene maja, mida nahes me molemad   seal hea meelega  pikalt sooviksime  elada.

Isegi  kui seal ei ole hetkel  vanni ja elutuba ning aed on  vaiksemapoolsed.

Ja vaga suur suur pluss selle maja juures on see, et  praegused elanikud  koliksid   jaanuari keskel valja.

Oleks meil veel 2 nadalat yle mineku aega.

 

Loodan sydamest, et selles majast saaks meie uus kodu!!

(Aga kui ei onnestu, siis on meil veel paar tykki varuks J)

Elamusi Eestis kaigust.

Seekordnse Eestis kaiguga   kaasnes  mitu esimest korda  kogetut.

Esimest korda kui Lucas teadlikult ootas lennureisi, pidas end suureparaselt yleval check-in i sabas ja turvakontrollis.

Ainukesed pisarad tulid siis kui me lennujaamale lahenedes lennukit ohku tousmas nagime.

Lucas arvas et lennuk lahkus ilma meieta.

Onneks oli ta rahul seletusega  et see lennuk lendab hoopis teise kohta ja meie lennuk tuleb kohe.

Esimest korda uue Ryan Air lennukiga lennata - jalaruumi oli rohkem, ja  kasipagasi  luugid kaisid vaga futuristlikult kinni.

Ka oli valjuhaaldi haal  vahem hairivam kui  vanemates lennukites.

Tavaliselt   magaks Lucas sygavat lounaund  sellel ajal kui me  ohku oleksime tousnud.

Aga nyyd oli lennuk  niiiii ponev, ja akna sirmi yles alla lykata, ja ohku tousta ja   pilvi vaadata, et unemati joudis alles  pool tundi enne  maandumist  kohale.

Igas tahes pidas Lucas vaga sydilt vastu terve lennu paeva.

 

Esimest korda kui Lucas istus  enda isiklikul istmel.

Esimene kord Eestis ilma karuta- kuigi Lucas aeg ajalt  ikka sylle/ kukile tahtis siis oli taiesti   tehtav.

Esimene kord Eestis, kui Lucas koik ood  kenasti magas!

Esimene kord kui keegi meist ei kylmetunud J!

 

Oli ka vaga tore et  nii vanavanemad kui ka  tadi katre ( J) olid koik  ka selleks puhuks Eestis.

Meil lobusam ja oli vaga tore  yle hulga aja kohtuda.

 

Esimene kord kui meie RAHULIKULT tassi kohvi  saime juua ja lausa  torditykikese  saime ara  syya.

Lucas nautis enda poolt valitud tordi tyki kaunistusi+ maasikaid voi muid marju  ja laks siis joonistama J

Istus vaga kenasti  koos lauas ja nautis seltskonda.

Kadriorus leidsime pooljuhuslikult Lastemuuseumi esise manguplatsi.

See oli vaga labimoeldult ehitatud, vaikeste laste manguosa  oli  suletava aiaga eraldatud ja suuremate laste osa oli seal korval.

 Lucasele meeldis suurte laste keeruga liumagi koige rohkem.

 Sealt soideti   molemal paeval  mitukymmend korda alla.

 Onneks teisel  manguplatsi olevad lapsed nii vaimustuses ei olnud sellest liumaest, nii et Lucasel oli vaba voli   nii palju kui tahab  maest alla lasta.

 

Ilmaga vedas ka – oli  suhteliselt soe ja  kuiv ilm.

 

Tagasi lendu oodates lennujaamas oli vaike konflikt  Lucase ja yhe umbes sama vana vene poiskesega.

 Kohe naha et ei kodus kasvatatud ja  ei tea viisakusreeglitest mitte midagi.

 Lennujaamas oleval laste mangumaal oli ka  liumagi.

Lucas laskis sealt monuga alla ja laks siis  rahulikul sammul  trepi juurde ning  hakkas uuesti ylesse ronima.

 Siis tuli see vene poiss, trugis Lucasest ette ja laskis ise alla, jooksis jalle trepi peale,  ja trygis ise jalle Lucasest ette ja laskis uuesti alla.

Lucas ei salli ebaoiglust, yritas poisile selgeks teha et   ta peaks ootama, aga  tema seda ei tahtnud teha.

 Selle peale hakkas lucas nutma.

Arusaadav.

Imelik oli see et, selle  vene poisi vanemad olid seal korval  ja  ei teinud midagi!

Lopuks tormasin mina Lucasele appi, ja oma puuduliku venekeele sonavaraga   tegin   poisile selgeks et ta   peab oma jarjekorda ootama.

 Onneks sai Lucasel isu suhteliselt ruttu tais, ja seda poissi me enam lennujaamas ei kohanud.

 

 

Tagasi lend oli vanemas lennukis.

 Aga Lucas nautis  lendu sellegipoolest.

Aknast valja vaatamine on ju niiiiiiii ponev J

Saravad Silmad

 

Eile hommikul pakkisin  omale  lounat kaasa toole minekuks.

Kollane paprika paistis veel  kaekotist valja.

Lucas  jalutab kotist  mooda ja silmab paprikat.

Vaatab mulle  ootusarevalt  otsa.

Mina: Kas sa tahad paprikat?

Lucas limpsab  keelt J.

Muidugi saab  talle paar tykikest loigatudJ.

 

Lucas ja Marcel tulevad trepist alla, ja vaatavad seinal rippuvaid pilte.

Marcel: “Kyll sa oled juba suur poiss!”

Lucas: “Jah, juba kahe aastane!”

Puhka rahus, rohelises rohus.....

Puhka rahus, rohelise rohu sees…

 

Eilie peale lounal  oli meil yks  vaike kurb  toimetus vaja teha,  nimelt viia Stimpie viimast korda loomaarstile…..

See otsus oli tegelikult ohus juba paar kuud, aga  me yritasime seda koigest joust edasi lykata.

Kuni Stimpie yhel hetkel palju tuppa hakkas  pissima, ja oositi  seljavalust  kr2unus…

Ja  nii otusstasimegi pyhapaeva ohtul, et  homme  on see kurb paev.

Pealelounal laksin mina Lucasega kaubanduskeskusesse, et tema ei peaks  seda viimast korvi pyydmist ja  ara viimist nagema.

Oli  vaga imelik jaatist syya ja manguvaljakul mangida  temaga, teades ,et samal ajal   tegeleb Marcel hoopis millegi muuga .

 

Kuigi tavaliselt  ei soovi Stimpi kunagi oma reisikorvi minna ja tuleb teda mooda maja taga ajada, siis nyyd kondis ta lausa vabatahtlikult  korvi.

Elujoud oli tal taiesti  otsas, ja ilmselt tegiime ikka oige otsuse, aga  see ei tahenda,  nagu oleks vastu voetud otsus kerge.

Ametlikult  elas  Stimpie umbest 17  aastaseks, aga Marcel arvab, et  pariselt oli ta voibolla veidi vanem.

Igas tahes oli  tema  elu teine pool ( voi  nii  kaua kui  ta Marceli  juures elas)  olid tema  elamistingimused  kovasti yle keskmised.

Tema rahulikku  igapaeva rutiini  segasid  kronoloogilises jarjestuses ainult

 

1. Minu   tulek

2. Mingioni tulek ( tanu kellele ta  ilmselt viimased aastad  vastu pidas,  kuna teise kassi tulek tegi Stimpiet ka  arksamaks ja aktiivsemaks, kuigi esimesed pool aastat koos eksisteerimist  moodus rohkem ignoreerimise tahe all)

3. Lucase synd/ kaima oppimine.

 

Mida me jaame igatsema temast, on   roomsad tervitused (prrt) kui me koju tuleme,  ja kui  ta voodisse hyppas, et  oma koht meie patjade korval sisse votta ja  end kerra keerata ja magama  jaada.

Voi siis  kui ta keset ood eriti vesiselt  sulle nakku aevastas ( juhtus yks kord, aga seda ma  vist kunagi ei unusta).

Voi kui ta sulle sylle tahab ronida, ja uued riided oma   lahti olevate  karvadega  kaunistada...

Lucase kaest saime terve ohtu veel spontaanseid kallistusi, mida ta tavilselt ainult kysimise peale jagabJ.

Eks ta sai ka aru, et veidi kurvem ohtu kui tavaliselt.

Talle ytlesime et Stimpie laks puhkusele,  hetkel   ta eriti puudust ei  paista tundvat  temast.

Oli vaga armas kass, paari vaikese veaga....

Suvi labi, puhkus ka (peaaegu)

Sellel suvel  me kaugele puhkusele ei lainud. Veetsime hoopis 2 nadalat kodu lahedal ( noh umbes 200 km kausuel)

Centre Park’is.

Kuigi alguses oli mul veidi kahtlusi kuidas me seal seda kahte nadalat sisustame, siis  lopuks laks aeg vaga ruttu ja oleksime  hea meelega  isegi paar paeva kauemaks jaanud.

Marceli ema ja  isa kaisid meil  ka  kylas sellel ajal.

Kylastasime vaga toredat loomaaeda, Maasika maad ja  yyrisime paevaks ka rattad.

Lucasele meeldis koige rohkem ujula ja laste mangunurk.

Meie olime positiivselt yllatunud, et oli voimalik rahulikult ja kiirustamata  tassike kohvi ara juua samal ajal kui Lucas end ise   kohviku korval olevas  mangunurgas lobustas.

Esimene  kord basseini minek oli vaevaline.

Lucas ei saanud aru miks me keset paeva koik riided seljast ja  sandaalid jalast votame, aga  jargmisel korral hakkas kohe ise sandaale  ara  votma kui me riietuskabiini sisenesime.

Ujulas meeldisid talle koige rohkem  tagurpidi koonused, mis lae alla olid riputatud, ning  mida  aeglaset veega taideti. Et siis ootamatult kogu koonusetaie vett tagurpidi  basseini  kallata. Alati saatsid neid ambr tyhjendusi  naerukilked.

 

Teine suur yllatus oli laste paraad. Igal parastlounal  voisid koik lapsed  kaasa teha paraadis. ET siis koguti  sealt valikohviku pealt lapsed kokku,  vaike   beat box mis tordiks maskeeritud  karu peale.

Lisa yks  ‘suve printsess’ kes seda  karu  ja paraadi veab ja lapsed konnivad kenasti  kohvikust valja kaasa.

Lastele antakse lipuke ja sellega tuleb siis taiest hingest lehvitada ja samal ajal edasi kondida. Lucas ikka nautis taiel rinnal, lausa  nii palju et  lipuke  murdus pooleks.

Onneks oli suvekuningannal veel paar varuks.

Tehakse pargis vaike ringike,  ja enne kohvikusse tagasi poordumist opetatakse lastele veel  vaike tantsuke selgeks.  Ja  kes soovib siis see voib koos suvekuningannaga seda tantsu parast   lava peal ette kanda. Ma siis yritasin Lucase kaest kysida et kas ta tahab ka lavale minna? Samal ajal  vottis te suvekuniganna talt kaest kinni ja Lucas  kondis  vastu punnimata  lavale, kus olles  silma jargi koige noorem,  kandis ta selle  tantsu vaga kenasti ette koos teistega.

Ei mingit lava hirmu, voi kus   vanemad on  vms.

Niiiiiii tore oli seda naha.

Ratastega soitsime  ka  pargi laheduses paar tunnikest. Oli vaga tore puhkus.

Ilmaga ka  vaga vedas,   ainult yhel korral tibutas veidi.

 

Viimasel hommikul  ara minnes ei tahtnud Lucas uksest valja astuda.

Hakkas nutma, ja ytles et tahab veel  ‘vaadata’.

Nii ta k66lus seal  ukse peal paar minutit.  Nii mul kui  Marcelil oli ka  kahju lahkuda, nii et saime temast taiesti aru.

 

Paar nadalat peale puhkust  tuli  Eesti (vana)ema  meile kylla.

Lucas oli nahtavalt  roomus taaskohtumise yle.

Ja nad said  vaatamata vaikesele keelebarjaarile  koos suureparaselt hakkama.

Ema  Hollandi kylastuse lopetasime seda puhku veidi pidulikumalt- veetsime  pika nadalavahetuse yhes teises puhkepargi majakeses ( roompot-arcen).

Kuigi park  ja majake ka ise  nagi parem valja,  jai meile yldmulje  siiski Centre Parkis majakesest veidi positiivsem.

Aga selle pargi plussiks oli 50 meetri kaugusel olevad Arceni  thermid.

Seal kaisime lausa kaks korda.   Vaga monus oli!!

Lucas sobrunes kiiresti naabritydrukuga (~4.5), ning magis yhe parastlouna koos tema ja ta  vaikese vennaga( kes  oli lucasest vaid  kuu noorem)   maja tagusel platsil  ambri ja poti taie veega- soojal paeval pole lastele  palju rohkemat vaja. Huvitav oli see, et  see naabrityudruk oma vennale ei pooranud yldse tahelepanu, aga Lucasega  mangis kui vordvaarsega.

Tema vend oli ka veidi vaiksem ja  minu arvates sonaliselt  mitte nii arenenud kui Lucas.

 

Muidugi kaisime  ka siin  koos Lucasega ujumas,  seekordsek lemmikuks oli  vaike liumagi, kus  klouni kaes olevast  ‘aiavoolikust’ vett valja purskas.  Lucas oleks terve paeva vist enda katt selle veejoa ette tahtnud pannaJ.

Batuudi peal hyppamine oli ka tore, kuigi alguses tuli veidi harjuda sellega.

 

Viimase paari kuuga on Lucas teinud labi  juba jalle paris  suure arengu hyppe-    Jutustab pikad jutud maha, kordab koik sonad jargi nagu papagoi.

Varvid on   koik selged, numbrid ka enam vahem ( kolmes keeles). Tahtedest tunneb    ka juba paris paljusid tahti- nt  Lucase tahte, mamma ( nt kui soidame Mc donalsist mooda  :))  ja pappa tahte,  O-oma opa ( vanaema vanaisa) tahte.

Tahestiku laulu laulame  ka  paris tihti (  kuigi aeg ajalt    oma sonadega).

Kehaliselt on ta ka arenemas-  kui suve hakul  oma mangumaja redelist ise  yles  ei saanud, siis nyyd ronib  nagu vaike orav ja kilkab katusel.

Veepystoli taitmine ja tyhjaks pritsimine olid sellel suvel ka  vagagi polulaarsed.

Alguses sai ta   ainult veepystoli tyhjaks pritsimeisega hakkama, aga  mingil hetkel  ta vist ei viitsinud meie kaest iga kord  abi tulla paluma, siis tuli  asi ise  selgeks oppida.

 

Riided  voetakse ise seljast  ara, vahemalt sokid, pyksid, mahkmed, sussid, sandaalid,  joped saadakse ilma abita seljast/jalast ara.

lounauned lyhenevad ise enesest. Kui paar nadalat tagasi pidime  teda peale kahte tundi lounaund  lausa aratama ,  arkab ta nyyd taitsa ise enesest umbes  1.5  tunni 1.45  minuti parast. Tuleb ise   voodist valja, paneb ukse korval olevast lylitist tule polema,  teeb ukse prommdi  lahti ja ootab siis  trepikojas kuni keegi selle kyra peale kohale jookseb J.

Tana hommikul  arkas  ise  ka tapselt sama moodi.

 

Ohtused magama minekud on meil  pikad.

Umbes seitsmest  (kui jargmine paev on lastehoiu  paev,  kui  mitte siis pool tundi hiljem)  hakkame sattima – hambad  pessu,  koik padjad ja ratikud ja  veepudel mis hommikul  alumisele korrusele   kaasa  tuli tarida ( st minul tuleb tarida, Lucas   tuleb  kaks katt  minu  sormedest kinni hoides  trepist alla) tuleb jalle ylesse  otsida ja  tagasi  teisele korrusele vedada.

Siis  vanni ja  pidzaama selga.   Ja siis on lugemise tund. Tavaliselt on paar klassikut mida KINDLASTI tuleb  ette lugeda/ labi vaadata.

Yks transpordi vahendite raamat, kus pidlid  on peidetud papist  aknakeste taha, viimase aja favoriit.

Yks punase  bussi raamat, mida   hetkel iga meie pere liige juba une pealt peast voib tsiteerida J, aga mis oma lithsuses ja headuses igal ohtul jalle  raamaturiiulist valja tommatakse.

https://www.amazon.com/Big-Red-Bus-Judy-Hindley/dp/0763612502

Yks J2nese raamat- mille pealkiri on sobivasti ”Veel yks jutuke “.

Ja siis veel  yks raamat kolme  lauluga. Selle raamatu teeb  huvitavaks  see, et   tagumisel   kyljel on ka vaike  kymneklahviline  xylofon.  Ja raamtus olevate laulude viise  on voimalik seal peal  ilusti ette kanda.

Kui jutud loetud, laulud lauldud siis   on une aeg.

Tavaliselt minnaakse ilma vastu punnimata magama. Aga siis voodis lauldakse veel endale  voi raagitakse pikad jutud maha.

Monikord on juba peaaegu vaikus, aga siis akki tuleb  nutu tuju, ja kui tema tuppa minna, siis on  lapsel kallit vaja J.

Eks me siis kallista ja siis saab  rahuliku sydamega   magama minna.

Kui raamatutega on umbes poole  kaheksast korras, siis tavaliselt ei jaa Lucas enne 20.15  magama.

On ette tulnud  olukordi, kus ta umbes yheksast magama laheb, aga kahjuks on  ta ka siis juba kella kuuest/ poole seitsmest yleval.

 

 

 

Veel yks tore seigake  lopetuseks – Lucas naeb you tube’ist kassi kes mangib klaverit.

Lucas muutub vaga entusiastlikuks-   ja raagib erutatult.

Lucas ook piano spelen- Lucas mangib ka klaverit. Ja siis   veel pingutab oma  malu ja lisab juurde – sneeuw (lumi).

Paar paeva hiljem kui  sama videot vaatame, siis lisatakse juurde weel winter (-talv) .

Ja  jumalasta  oigust raagib ka. Kui me viimane kord eestis olime, siis  sadas lund, ja  Lucas mangis  ka klaverit.

Aga et see tal nii hasti  veel meeles on kaheksa kuud peale syndmuse aset leidmist, ja et ta yldse sellest ajast midagi maletab ( oli ta  siis  ju  veel aasta ja  9  kuune umbes)! Minu  arvates vaga muljet avaldav J!

Et ta aasta-aegu  ka juba tunneb, kes talle neid on opetanud??

Iseteadlik laps

Lucase arengus on jalle paris suur  hype toimunud.

Just keelelises mottes-

Ennast arusaadavaks teha ei  ole enam  mingi problem, ja 4-5 sonaliste lausetega raakimine pole ka  enam mingi  errand.

Nt. Konnime poodi (jah, karu jaab meil tihti koju, suured  poisid konnivad ise J), mul suur poekott kaes. Lucas kysib vaikselt:

Mamma, Lucas ook tas dragen ? ( Mamma, Lucas tohib ka kotti kanda?)  nii armas.

Tagasiteel oli  ta vasinud, ja tahtis sylle, ma siis naitasin talle suuri kotte ja  ytlesin et  hetkel ei ole voimalik, mul on rasked kotid  kaes.

Lucas vottis siis  sangast kinni ning  ‘aitas’ mul kotti tassida J-  Nii super armas.

 

Mis on veidi  raskem selle perioodi juures,  peaaegu koigele  oeldakse Ei ja mitte niisama ei, vaid  kohe kovasti ja  valjult ja mitu korda jarjest.

Ja see et koike ISE teha tahetakse, ja siis kui ei onnestu siis saadakse vihaseks. Aga  keegi aidata ka ei tohi. Naidatakse vihaselt napuga  minu suunas ja oeldakse,

Mamma ga daar zitten! (mamma,mine istu sinna) ise   teise kaega diivai peale naidates.

Eks ma siis istu diivanil ja oota millal  minu abi vaja voiks minna.

Moni kord ta ikka kutsub ka  kedagi endale appi, aga see on toesti viimases hadas J.

 

Unega laheb jarjest paremini (ptyi-ptyi-ptyi). Lucas laheb probleemideta magama, ja arkab tavaliselt alles  seitsme ringis, kui meie varem  liigutama hakkame, siis kostab tema toast ka veidi varem kobistamist.

Paevane uni  kestab ka  tavaliselt 1.5-2 tundi.

Uue voodi  on ta onneks   taiesti omaks votnud, ainult  umbes nadal parast ‘beebi’ voodi kadumist,  hakkas ta  yks kord   voodis  lamades ootamatult  nutma.

Beby bed weg gelopen – beebi voodi  jooksis ara L.  Vaene laps.

 Ma  ytlesin talle et kas  sa igatsed beebivoodit?  Sellele vastati nutuse jaaga.  Ytlesin siis,  et mul on ka kahju et beebi voodi   ara kadus, aga onneks on ta  nii ilus maja voodi  selle asemel.  Sellega lepiti siis ka.

Bye bye beebi voodi

Eile ohtul oli meil beebi voodi  'ara saatimine' - teinie katse.
Esimesest katsest on nyydseks  peaaegu 4 kuud moodas,  ja  selle aja jooksul oli meil lastetuba voodeid tais :).
Lucas magas vahelduva eduga  vaikeses voodis  ja   jargmise une  suures voodis.
Voi vastupidi. voi tahtis enne magama jaamist  kolm neli korda voodit vahetada :).
Voi keset ood  meie abiga ymber kolida teise voodisse.
Kui viimasel nadalal peamiselt suures voodis  magati, oli meie jaoks  aeg kyps  beebi voodi Lucase  toast ara koristada.
Eile joudis lopuks ometi ka Lucase toa  uus vaip  kohale ja  kui Lucas seda nagi oli   vaike voodi  paugu pealt unustatud.
Vaibal on  ringid numbritega ja Lucase esimene reaktsioon oli  vaiba peale pikali visata  ja vaipa "kallistada"-  nii vaga meeldis talle see vaip:) . Edasi  hypati  esimesed  pool tundi yhe numbri pealt teise peale ja  minu varbadki ei tohtinud  vaiba peal olla, kohe  jai silma  ja  pidin  varbad ara koristama :).
Magama mindi    eile  mitte eriti hea meelega,  Kui Lucas oleks tohtinud otsustada, siis oleksime  ilmselt veel paar tundi numbrilt numbrile  'keksu' manginud,  ja vaiba peale magama vajunud.
Onneks laks magama minek  peale vaiba vaimustust suhteliselt valutult.


Jalle yks verstapost   suureks kasvamise  raskel teel labitud....

Une Update

Eelmisel Pyhapaeval oli meil uunikum.

St esimest korda olime nii mina kui Marcel iseenesest yleval enne Lucast(!!!)

Harra laks ohtul  poole kaheksast magama, terve oo arkamata magades(!),  hommikul  kolmveerand kaheksast nouti veid vett juua ja siis poonati veel kuni poole kymneni(!!!!)

Meie istusime Marceliga all  diivanil ja vaatasime teineteisele otsa, et kas koik ikka on korras?

Lucasel oli lihtsalt  palju und.

Me siis motlesime et  vaatame kas pnnestub ilma paevauneta pyhapaev mooda saata.

Ilma paeva uneta onnestus kyll, aga kell pool viis kukkus harra kokku- jai diivani peal magama.

Peale pooletunnist  ‘power nappi’ ajasime  ta  julmalt yles (lapsepiinajad).

Ja siis ta  laks kenasti umbes pooleyheksast uuesti magama.

Oouned lahevad  vaikselt aga siiski stabiilselt paranemise suunas.

Nyyd same me  peaaegu iga oo lausa valja magada J- niivord kuivord seda jalgpalli EM  raames  voimalik on.

kiired kuud...

Sellist tunnete ja tegude ameerika magedel soitmist nagu viimastel nadalaltel ei ole  tihti ette tulnud.

 

Kaks nadalat tagasi kolmapaeval kaisime Lucasega kauaaodatud korva-nina-kurgu arstil.

Lucas pidas en super kenasti yleval , ja  tunnine ootuseg arstikabineti ees moodus  vaga rahulikult.

Kabinetist olime kahe minutiga valjas tagasi, kaes saatekiri operatsiooniaja kirja panemiseks.

Lucasel on nimelt lima  trummikile taga. Molemas  korvas….. seda voib esineda kuni kuue aastastel lastel,  siis  kasvavad nad kui veab sellest valja.

Ja et sellest vabaneda siis  paigaldatakse  lastele vaikesed torukesesd trummikilesse, et see lima valja saaks voolata. Aitab kaasa ka  kuulmise paranemisele ja kone arengule.

Kui vanematel  on ka korvatorukesed olnud siis on paris suur  voimalus et lastel on ka torukesi vaja.

Ja siis me seisime seal registratuuri laua taga ja tadi ytleb et  jargmisel teisipaeval oleks juba voimalik  opereerida. Tavaliselt on ooteaeg 2-3 nadalat

Olgu siis, mida rutem seda parem.

Meil veidi raske selle mottega harjuda, aga  parem nii, kui pikk ooteaeg.

Teisipaeva 17-05 hommikul ei tohtinud Lucas midagi syya ja kuni seitsmeni ainult selgeid vedelikke juua.

Ma yritasin veel  oosel poolt banaani sisse soota et ta paris ilma soomata ei oleks kuni  peale operatsiooni (  eeldavasti  oleks ta alles 10.15  opereeritud).

Onneks tal hommikul eriti palju  soogisiu ei ole, nii  et saime  suhteliselt  kergelt uksest valja ja haigla poole teele.

Haiglasse joudes andsime endast teadaoperatsioonieelses osakonnas ning  Lucas pidi  pidzaama selga panama, ja tema tahelepanu oli hajutatud  uue vorevoodi kui  osakonnas oleva mangutoa vahel.

Osakonnas oli umbes 15  voodit. Igas voodis vaike laps vanuses 1.5-10 aastat.

Lapsi hakati yksteise  haaval osakonnast ara veeretama koos voodiga. Yks vanem vois temaga kaasa minna.’

Marcel ytles et tema  nii tugev ei ole, ja nii siis oli mul see au Lucast kuni operatsiooni tuppa saata.

Asi kais vaga ruttu.

Suurest palatist valja, labi vaikese koridori operatsiooni eeltuppa kus vanemad  ootasi operatsiooni loppu. Seal  yks ode naitas Lucasele   narkoosimaski, ja  Lucas siis  aitas nukul ja oma kaisunukul seda maski pahe panna.

Mina  pidin steriilse kitli/ sussid ja mytsi  selja ja pahe panema. Kui  Lucas seda mytsi nagi siis ta tahtis ka mytsi pahe.

Pole probleemi. Koik arstid olid sillas  J

Peagi kais piiks ja see tahendas et eelmine patsient  oli valmis ja  et  Lucas  vois sisse  soita operatsiooni tuppa.

Soitsime operatsiooni tuppa-  Lucas oli hetkes  nii paljude aparaatide ja arstide lummuses, aga siis hakkas ekraaanilt jooksma bumba  multifilm ja tahelepanu koondus ainult sinna.

Mis oli vaga lastesobralik lahenemine – poeratsiooni laual oli ka telekas, mida sai pikali  olles vaadata- ja  multikas jooksis  seal ka J

Lucas ei saanud paris arugi millal  narkoosi alla laks( ainult maskiga,  tilgutit voi muid rohte ei  olnud onneks vaja).

Mina laksin tagasi oote tuppa.

Paar minutit hiljem  kuulsin jargmist piiksu, mis tahendas et Lucase operatsioon oli lopetatud ning ta oli juba  arkamistoas.

Mind lubati kohe ta juurde, kuigi  laks veelkymmekond minutit enne  kui  ta pariselt teadvusele tuli.

Ja siis ei olnud valu   isegi koige peamine nutmise allikas-  kulus oma kymmekond minutit  enne kui ta aru sai et bumba multikas on labi ja  et ta on  teises toas.

 

Veel kymme minutit hiljem soitsime tagasi palatisse, kus ootas Marcel juba  vaikese ohupallikesega Lucasele.

Ja Lucas sai veel  vaikese jaatise  osakonnast.

Tegelikult olid jaatised ainult lastele kellle kurgu voi nina mandlid eemaldati. Ja nendel lastel oli kohe silmnahtavalt halvem  olla kui Lucasel.

Tunnike peale operatsiooni  jooksis ta jalle mangunurka ning peatselt peale seda lasti  meid koju.

Lucas oli veel paar paeva Marceliga kodus ja ilmselt seda  kogemust vaga dramaatiliselt ei votnud.

Oouni oleks peale seda operatsiooni pidanud paranema, aga siiani  on oised arkamised pigem reegliks kui erandiks.

 

Neljapaeval 19-05 , kaks paeva peale Lucase korva operatsiooni  suri Marceli vanaema…

Nadalavahetus enne seda kurba syndmust pidasime  veel  tema 93ndat synnipaeva, ja  kuigi  eluaastaid oli tal juba aukartustaratvalt palju, tuli see kurb uudis veidi ootamatult.

 

Leinamise jatsime    nii raske kui see ka polnud  eelmiseks nadalavahetuseks  veidikeseks tahaplaanile ja  meie Marceliga seadsme auto nina Helmondi poole et veeta esimene nadalavahetus kahekesi peale Lucase syndi.

Hellmond on yks vaike linnake Eindhoveni lahedal,  Meie kodust umbes 1.5 tunni autosoidu kaugusel.

Ilm oli suureparane ja meie nautisime taiel rinnal rahulikult lounatamist tanavakohvikus ja  mooda  inimsesterohket poetanavat jalutamist.

Pealelounal  saime veel hotelli spa’s sulistada ja saunamonusid nautida. Ohtusook oli ka samas hotelli restoranis .

Hommikul magasime lausa  kella yheksani valja J!

 

Oli vaga tore vaheldus  lyhikestele oounede ja kurbade syndmuste vahel.

Marceli ema  tuli Lucast hoidma ja nad said suureparaselt kahekesi hakkama.

Ainult siis kui me tagasi joudsime ja Lucas oma lounaunest arkas, tulid koik emotsioonid pinnale ja tuli end   vahemalt pool tundi kovahaalselt valja elada, et ta tegelikult ikka vaga hea meelega yksi koju ei jaanud vanaemaga.

Aga siis tuli  Marcel koju ja tahtis  kallit, ja  Lucase halb tuju oli kui peoga pyhitud J.

 

Pyhapaeva ohtul kirjutas Marcel veel  matusekone.

Esmaspaeval olime vahelduseks koik vabad  aga ilm oli vaga halb, nii et me eriti seda  ‘erilist’paeva tahistada ei saanudki.

 

Teisipaeval 24-05 olid  Maceli vanaema matused.

Hollandis on matuste puhul palju imelikke kombeid- nt kui  abikaasad  yhele hauaplatsile maetakse  siis maetakse  hiljem lahkunu esimesena   lahkunu peale mitte korvale.

Jah- surnuaia  maa on kallis, ja yhe koha eest  maksmine on  odavam  (  ning kellegile vist ei tulegi pahe kahte korvuti asuvat kohta reserveerda) kui kahe ( voi  rohkema  inimese) peale yhte hauaplatsi jagada.

Veel ostetakse siin hauaplats kymne aasta kaupa. Et kui mingil hetkel enam raha ei ole voi ei ole enam omakseid kes sinu hauaplatsi hooldaksid siis  kaevatakse sinu maised jaanused yles  ja maetakse keegi teine sinu platsile.

 

Marceli vanaema  nagi kirstus vaga  esinduslik valja- Prillid ees, kell kaepeal ja sormused ( enda kui abikaasa) ketiga kaelas.

Surnuaia aulas oli ainult viimane austuse avaldamine- yllatavalt palju rahvast  tuli kohale . Umbes 80 inimest.

Seal hulgas elanikke sealt  hooldekodust    kui ka koristajaid/ juuksureid/  odesid ja vabatahtlikke  kes selle maja  ja  Marceli vanaemaga seotud olid.

Kuigi inimesi oli palju, oli  haua peal ainult  kolm kimpu- marceli isa ja onu poolt yks.

Lastelaste ja lastelastelaste poolt teine.

Ja Marceli   bioloogilise oe ( bianca)ja tema elukaaslase poolt kolmas.

Ja veel yks vaike kimbuke paevalilli vabatahtliku poolt.

Marceli ode nagi oma poega viimasel korral kui ta oli umbes Lucase vanune. Mike  on nyyd  peaaegu 22  nii et   20 aastat pole nad teineteist nainud.

Ja Bianca tegi nagu  ei tunnekski teda. Oma isale ega teistele lahisugulastele ta kaastunnet ei avaldanud ega katt ei surunud.

Ylejaanud rahvaga suhtles ta kyll  vaga vabalt.

Marcel  laks ise ja   surus tal katt ja avaladas kaastunnet. Aga  teised mitte….

Vaga vaga imelik…

Koned peeti haua juures.

Sinna oli pandud ka mikrofon ( mis vahelduva eduga tootas).

Marcel ja Marceli vanaonu ( vanaema vend) pidasid   vaga emotsionaalsed  koned.

 

Peale seda oli veel tassike kohvi ja kypsis kohvi korvale ja  oligi pidu labi….

Marceli isa ja kasuoed laksid veel  vanaema korterisse kiiret ohtusooki sooma, mina, Marcel ja Mike kes meiega koos soitis laksime  Lucasele jargi.

Jelle oli  matusel kaasas ja pidas end vaga  kenasti yleval. Mangis vaikselt oma autodega ja kais aeg ajalt vanaema  vaatamas  kirstu juures.


Eile 25-05, jooksin mina oma esimese  ametliku  5 kilomeetrit!
Marcelile oli see teine jooksuvoistlus ja tema plaanib  tihedamalt voistlustel kaima hakata.
Kokku jooksime viiekesi   ( kaks Marceli sopra ja yhe sobra poeg) umbes 1500 inimese hulgas ymber  ja labi Feyenoordi ( Rotterdami suurim jalgpalliklubi)  staadioni.
Tegemist oli iga aastase Feyenoord  Fun Run'iga- koigeplealt jooksed staadioni ymbruses 4.5  kilomeetrit ara, ja siis kui juba paris kapsas oled, siis tuleb veel staadioni treppidestkoigekorgemale tribyynile ronida ja teiselt poolt alla tagasi, ning labi mangijate tunneli  staadioni murule, ning mangijate pehmete tooldie  eest mooda(mina  istusin ka paariks sekundiks  nendele toolidele, millal siis veel kui mitte nyyd :). Ja ma ei olnud ainuke).Enesetunne oli  vahelduv. Ma teadsin et ma suudan seda  distantsi joosta, aga 100% ma seda jooksu ikka ei nautinud.
Peale jooksu  olid kyll emotsioonid laes. ja saadud medal  oli seda kinldasti vaart.
Jargmisel aastal  kui mitte  enne kindlasti kordame.


Sooooh  see oligi   koik viimaste nadalate kohta- tanan tahelepanu eest :) koik need kes selle megapostituse  lopuni  viitsisid   lugeda.
P.s. tavaliselt meie elu nii seiklusrikas ei ole ( onneks!)