Viimase nadala tegemisi..

Et koik ausalt ara raakida tuleb alustada sellest et meie koogis oli juba  aegade algusest peale  mikrolaine ahi  vaga korgel.
Riiulil plangu peal. Ja riiul oli vaatamata mega tugevale seina riputussysteemile ikka  juba paris vildakas.
Ja mina kasutasin kogu aeg vaikest astet kui ma midagi seal ahjus kypsetasin-grillisin- kokkasin.
Igas tahes ei istunud mulle see kuuma toiduga korgustes turnimine sugugi ning ma olin Marcelile ka  mitu korda teinud ettepaneu koogi ymberpaigutamiseks. Neid plaane voeti vastu kui teoreetiliselt aksepteeritavaid, kuid  millest juba ette teati et nendest kunagi pariselt asja ei saa.
Kuni mina yhel ohtul asja  katte votsin  ja teatasin, et mul on plaan valmis, millist kapikest  ma homme kokku klopsima kavatsen hakata, et see mikrolaine ahi  tava inimese korgusele tuua.
See vist veidi ehmatas Marceli sest kui ma jargmisel paeval koju joudsin siis voeti mind vastu ettepanekuga -  laheme vaatame kas akki IKEA'st ei leiaks midagi sobivat ja kui ei leia siis  vaatame seda kapi asja lahemalt.
IKEA'st leidsime muidugi koike muud peale selle mille jargi me sinna laksime :).
Aga  kapikese asemel leidsime ka sellise seina kylge kinnitatava lauakese.
Kolme puuri, 5 paeva ja  liitri graanit-halli varvi jagu hiljem on tulemus tapselt selline nagu ma lootisn, ainult et   kapi asemel on meil nyyd klapp lauake, ja seal all tapselt  parasjagu ruumi  joogipudelitele ja prygikastile :).
Igas tahes  jaime molemad tulemusega 100% rahule,  isegi  oeldi mulle tunnustavalt, et nyyd  jaab koogist rahulikum mulje.  Jaab jah :).
Aga teile paar pilti veel tookaigust.

 

Marcel esimese puuriga.

                                                              Marcel teise puuriga

'Marg' graaniit-hall

'marg' graaniit hall  valguga

Ja lopptulemus paremalt poolt vaadates.

Paremalt poolt valguga :)

Ja lopptulemus vasakult poolt valguga.

Lopetuseks veel nii palju et  kella voiks iga nadalavahetusel  tunni vorra tagasi keerata,   on  taiesti yllatav kui palju selle ekstra tunniga  teha jouab :)

Happy Halloween!!

Hei,

Pimedad ja kylmad ajad on hakkanud   paris kiiresti Hollandi vana-naiste suve  minema kihutama, Ohtud on pimenda, paevad pilvised ja paike touseb (kui yldse) siis suure hilinemisega.
Mina leidsin yhest aia tarbe poest korvitsa-graveerimise nugade komplekti.
Ja Marcel korraldas korvitsa, ning oligi eilne ohtu vagagi sisukalt taidetud.
Seemned kuivavad yleval,  korvits naitab end parimast kyjlest oues ukse juures.

Siin vaike pildike ka.
Pildil olev kyynal oli korvitsale liiga suur,    korvitsa kaas laks karssama, mina alguses motlesin et kes  se naabritest toitu jalle pohja korvetab :)

Jaa-fondyy

Teisipaeva ohtul avanes meil ootamatult voimalus proovida Jaa-fondyy'tamist.
Marceli isa oli voitnud  interneti enampakkumise oktsionil jaafondyy kahele.
Ning kuna nemad kahjuks  viimasel hetkel seda  pakkumist ei saanud kasutada, ning seda ymbebroneerida polnud ka voimalik, siis  leidsimegi end teisipaeval peale tood Barendrechti (Rotterdami aarelinnake)  'keskust' otsimas.
Kella kuuest olime  ettenahtud restorani ees,  restorani aknast paistsid kenasti kaetud lauad, uksel oli silt et nad on  avatud.... aga uks oli lukus ning mitte yhtegi hingelist me sees ei nainud.
Meie koputame, piilume aknast  sisse, lootuses  aratada nende inimesete tahelepanu,kes kuskil restorani sisemuses meie jaafondyyd ette valmistavad.... ei midagi.
Siis me otsustasime jalutada  veidi ringi selle restorani ymbruses. Kaugelt paistis yks kelner kes seisis yhe teise restorani ees meid  veidi uudishimulikult seirates. Lahedamale joudes  selgus tema uudishimuliku pilug pohjus -  ta nimelt tahtis teada et kas me tulime jaafondyyle.
Kolab vaga kahtlaselt, aga  tuli valja et jaafondyy oli kolnud hoopis nende restorani kuna see teine restoran oli maha myydud.
Meil eriti vahet ei olnud kus meile seda elamust pakutakse, ning votsime ootusarevuses istet.
Kuna jaafondyy on rohkem magustoinduna moeldud,  tellisime koigepealt  paar tapa-moodi eelrooga.
Ja siis oli aeg  ohtu pohiyrituse kaes.
Lauale toodi  suur aurav metallist kauss vedela lammastikuga mis nagi valja nagu mulisev keev vesi.
Ainult, et umbes 300 kraadi kylmem.
Selle korvale  veel taldrik  puuvilja (ananass, banaan, kiivi, viinamari, maasikas, melon)  ning vahukommide  ja  keeksi tykikestega ning kaks kaussi  sula-shokolaadi ja gnashiga ( valge sula shokolaadi moodi asi). 
Siis naidati asi ette- koigepealt puuvijatykike 5 sekundiks  lammastikku,  ja siis  kasta ta emba kumba kastmesse ja veel paariks sekundiks vedelasse lammastiku. Siis yrita  kogu kupatus  fondyy kahvli otsast katte saada, ja paris kahvliga suhu pista enne kui ta  jalle ylesse sulab. Kes on kylmunud viinamarju shokolaadis  jaatunud  pulga otsast katte yritanud saada ilma  et nad taldriku pealt  minema kihutaks  ja naabrilaual lopetaks, teavad et katsumus ei ole kergete killast.
Aga    peale paari korda proovimist onnestus see juba parsi hasti. Onneks kylmaville me palju ei saanud, ainult  ohk orna kaheda kurgu,  seega soovitus jargmiseks korraks voi jargmistele fondyy plaanijatele oleks  jaafondyytada   suvel.
P.s. fotod on tehtud mobiiliga, mis seletab kohati halba pildi kvaliteeti.

Hilissuvine Rhodos (Pildid)