Juba jalle on pea kuu moodunud minu viimasest sissekandest.
Paevad lendavad mooda ja aasta 2013 hakkab vaikselt loppema.
Nii tegusat aastat kui moodunud aasta ma ei maletagi!
Kyll sai VAGA palju reisitud, nime vahetatud ;), ja kodu kovasti remonditud ( voi jah, remontida lasta).
Detsembri alguses toodi kohale lapsevanker ( umbes kuu enne kui lubatud, aga parem nii kui oodata teda nadalaid lubatust hiljem.
Paev hiljem kaisime koos Marceliga ka Dordrechti haigla synnitusosakonnaga tutvumas, meie olime PARIS ESIMESED (tulvased) Patsiendid kes yle uhiuute palatite ukse astusid.
Koik nagi vaga hubane ja uus valja.
Aga vastupidiselt Eestile ei saa isad voodikohta haiglas olles, vaid tuleb leppida lahti kaiva tugitooliga.
Kuuldavasti pidi see ka suhteliselt mugav olema, eks paista.
Uued aknad on ka paigas, ja naevad vaga kenad valja.
Pooled uutest paevakardinatest on tellitud, ylejaanud yritame tuleval nadalvahetusel tellida.
Lapse tuba on nyyd ka enam vahem vamis, veel paar riiulit yles panna ja riided ja voodilinad pessu ja triikida, ja siis ongi nagu koik valmis.
Detsembri keskpaigas peetakse Dordrechtis Joululaata, ja sellel aastal tulid nii Katre kui isa selleks nadalavahetuseks siia et kylastada joululaata ning veeta veidi aega meie seltsis.
Kuigi koosoldud aeg oli lyhike, oli vaga tore neid veell enne joule naha.
Ja joudsimegi otsaga joulude juurde.
24-ndal pidasime koduselt jouluohtut ning pakkisime lahti terve kuuse aluse kinke :)
Koikidele jouluvanadele suur aitah!!!
Esimesel joulupyhal kaisime Marceli vanaema juures, Marceli isa ja Nel olid ka seal, ning me lounatasime viiekesi vaga hubaselt grillplaadi taga.
Teisel joulupyhal tulid Mike ja Marceli ema meie juurde, ning ka seekord grillisime plaadi peal.
Ja siis veel paev tool ning eelmisel nadalavahetusel olime yhe oo Zandvoortis.
See on veidi Parnu sarnane linn, kus muidu peale suve ja joule eriti midagi ei toimu.
Zandvoortis on ka kunagine Formula 1 rada, sellele avanes vaade yhest hotelli aknast.
Hotelli toa aknast avanes vaade rannale.
Me jalutasime paris kovasti rannas, vaatasime laineid ning siis otsisime jallegi kohvikut kus end yles soojendada.
Reedel mollas Hollandis ikka paris kova tuul ja sadas vihma, onneks oli meil laupaeval ja pyhapaeval ainult paikesepaistet ja +10 kraadi (detsembri lopp...!!!) ja veidike tuult.
Nii et ilm meie nadalavahetuseplaane eriti ei seganud.
Ohtut soime hotelli restoranis, ning see oli ootamatult rahvarohke.
Oli vaga tore nadalavahetus.
Hetkel vaatamata sellele et valjas veel valge, lastakse pidevalt ilutulestikku oues, kohati tundub nagu leiaksime end lahinguvaljalt :)
Kassid on veidi stressis, ja tana ja homme kahjuks valja ei saa.
dinsdag 31 december 2013
donderdag 21 november 2013
Oi oi kui kiirelt lendab aeg
Pole jalle niiiii pikalt midagi postitanud, aga seda volga yritan nyyd jalle tagasi teha.
Oktoobri viimasel nadalavahetusel olid Eesti neiud laste ja meestega kutsutud kylla vaikesele lounale, koosistumisele. Nii tore oli koiki naha, sest viimasest korrast on pea pool aastat moodas ( pulmade ajal nagime koiki koos viimati), ja nende lapsed kasvavad koik imekiiresti.
Yhtlasi oli mul veidi piinlik niiiiii paljusid lapse asju saada laenuks-kasutamiseks, Nyyd on pea koik vajalik olemas, ainult uued aknad ja viimased vaikesed asjad veel.
Novembri esimese nadalavahetuse veetisime Oxfordis Katre magistri kraadi kattesaamist tahistades.
Lennureis Inglismaale laks viperusteta, kiirbussi peatus asus Londoni lennujaama ees, ning buss saabus tapselt. Umbes kahe tunni bussisoidu jarel joudsime ilusti Oxfordi.
Peale kiiret linnabussisoitu joudsime B&B'sse, kus me plaanisime sellel nadalavahetusel oobida.
Peale pikka kella andmist tegi ukse lahti yks vaga unine hiinlanna.
Meie ytlesime et meil on reserveeritud, tema oli vaga segaduses, sest koik toad olid valja myydud, ning ta ei leidnud kusagilt meie broneeringut (jah, kui juuli alguses broneerida siis see voib vist kahe silma vahele jaada).
Tema helistab oma ylemusega, meie istume rahulikult ja ootame. Ja aeg muudkui kulub.
Mina olen yllatavalt rahulik, Marcel selle eest narvitseb meie molema eest.
Peale tunni ajalist paanlilist helistamist, tuleb see hiinlanna tagasi ja ytleb et temal kohti ei ole, aga onneks tema ylemuse tuttaval on ka B&B siit 10 minuti kaugusel ( linna keskusest veelgi kaugemale), ja ta on valmis meid sinna viima autoga.
Olgu, me laksime seda teist B&B'd vaatama, onn oli et me selle autosoidu yle elasime, sest tuli valja et see hiinlanna oli esimest nadalat Inglismaal, ja ei olnud harjunud vasakul pool soitma, nii et aeg ajalt soitsime valel pool teed. Onneks joudisme elusalt ja tervelt sinna teise B&B'sse.
Seal tuli valja et seal ei pakuta hommikusooki, aga see oli meie jaoks paris tahtis.
Ka said nemad aru et me tahtsime jaada ainult yheks ooks, kuigi tegelikult oli broneeritud 2 ood.
Siis oli aeg helistada tagasi Booking.com'i mille kaudu me onneks selle broneeringu tegime.
Nemad otsisid siis meile alternatiivselt oobimiskohta, kuna see teine oobimiskoht meile ei sobinud.
Saatuse tahtel oli Oxfordis ainult kas ylejaanud tuba vaba - 1 mega kenasti renoveeritud 4 tarni hotellis kesklinnas, ning 1 tuba jagatava vannitoaga. Kuna booking.com on kohustatud meile tagama kas samavaarse voi parema alternatiivi, siis meie veetsime edasised kaks ood mega luksuslikus hotellitoas mille tavahind yletas 4 kordselt meie broneeritud B&B hinda.
Onneks nyydseks on koik lahenenud, ning hinnavahe on booking.comí poolt kompenseeritud.
Kogu see saaga kestis umbes 3 tundi, ning peale seda oli aeg tutvuda linnaga.
Oxford on vaga Intelligentne linn. Kesklinnast ohkab lausa teaduse hongu, ning pea iga nurga peal on kas College, raamatukogu, voi mingi teaduskond.
Ohtust soime Red Lioní pubis, mis tegelikult oli rohkem restoran kui pubi.
Igas tahes oli vaga tore vanemaid, Katret ja Leed jalle naha ning ohtusook moodus kiiresti.
Laupaev 9-11 moodus Katre lopetamise tahe all.
Katre kais laupaeva hommikul juba oma keebil jargi, ja meie saime temaga tema College 'i ees kokku poole kymnepaiku.
Meie seadsime sammud aktuse maja poole, ja olime yhed esimestest keda sisse lasti.
Koigele oli seal moeldud, alates kilekotikestest vihmavarjude jaoks, kui kohanaitajani, kes sind oigest trepist yles juhatasid.
Meil vedas. saime kohad esimesele rodule, ja just nii et saime Katrele lehvitada kui alla vaatasime.
Kuna ametlikult saab yks lopetaja ainult 3 inimest enda lopetamisele kutsuda, siis meil vedas veelkord sellega et koos Katrega lopetas veel (ainult!) yks noormees tema kursuselt. Ja juhuse tahtel selle noormehe vanemad tulla ei saanud. Nii, et meie tulime viiekesi ( tegelikult poole kuuekesi :)).
Lopu aktus oli elamus oma ette.
Koigepealt teadvustatakse Oxfordi ase direktori tulekust- koik tousevad pysti ja plaksutavad.
Siis tulevad lopetajad college ' ite kaupa sisse, kylalised plaksutavad.
Ase direktor peab kone inglisekeeles.
Ja siis laheb asi huvitavaks.
Iga collegi dekaan ( collegid kuuluvad Oxfordi ylikooli alla, aga igal College il on oma maja, raamatukogu, tavad ja spordivoistkonnad) peab oma lopetajad tooma ase direktori ette ja tedustama ladina keeles, et need opilased on oma diplomi ara teeninud, ja vaarivad oma kraadi.
Kui enamus dekaane oli need paar lauset ladinakeelt pahe oppinud, oli ka neid kes 'spikerdasid' lugedes ladina keelset teksti maha oma tekkli sisse peidetud paberilt. Kui vastuoluline saab yks tegu olla :).
Mis veel yllatas oli see et kui doktoreid ( ~20) ja magistreid (~200) oli suhteliselt palju selle aktuse kohta, siis Bakalaureuse kraadi saajaid oli umbes 5.
Aga nemad ilmselt lopetavad rohkem suvel.
Peale ametlikku osa oli voimalus teha pilti aktuse maja hoovis koos ase-direktoriga.
Ja siis laksime tagasi Katre College'sse.
Seal oli vaike vastuvott kellele shampuse, kellele mahla voi veega, ning selle college lopetajad said katte oma diplomi. Seda paris aktusel yle ei anta.
Sellele jargnes lounasook College soogi saalis.
Toit oli vaga maitsev.
Kuna meie seltskonna juures oli veel yks vaba koht siis yhines meiega ka Katre college 'lopetamise dekaan' kes oli ylikooliga seotud juba yle 40 aasta.
Igas tahes oli vaga tore ja opetlik temaga suhelda louna ajal.
Laupaeva peale lounal oli meil veidi vaba aega, ja selle sisustasime veidi vana kauba poodides kaies, ja Marcel ja mina kaisime veel Pyha Maria kirikus, kus parasjagu harjutati mingiks kontserdiks.
Oli vaga kaunis elamus.
Pyhapaeva hommikul tahistasime veel vaikest viisi isade paeva, meie hotelli toas, ning siis oligi aeg hakkata jalle hyvasti jatma.
Vanemad lahkusid esimestena, meie Katre ja Leega jalutasime veel kiiresti labi Oxfordi ja joime Thamesi aares veel tassi kohvi, ja siis oli meilgi aeg hakata bussi peale minema.
Tagasisoit sujus viperusteta.
Nyyd ongi ylim aeg hakata veidi rahulikumalt asja votma. Tapselt oigel ajal ka, sest vasimus tuleb
kulbiga kallale, kella neljaks pealelounal olen ma tavaliselt taitsa kypse...
Neljapaeval peale Oxfordi reisi olime jalle haiglas, seekord plaaniparaselt, sest oli aeg 20 nadala ultraheliks.
Koik naidud olid normis, syda ja organid tootavad korralikult, koik sormed ja varbad loeti ka yle.
Laps oli jalle vagagi elav, nii et arst eriti palju fotosid kahjuks ei saanud teha, aga yhe, kus poialt imeti ikka onnestus meile valja printida.
Ja me saame POJA :)
Kui temast oleks saanud tydruk siis oleks tema tulekut saanud vaga armsalt teavitada alloleva lauluga.
See on kirjutatud yhele rasedale raadiodiktorile, kes paar kuud tagasi sai teada et tal synnib tytar, ning selles laulus on kasutatud ka loote sydame looke. Viimased paar nadalat on see lugu olnud edetabelite tipus. Laul on inglisekeelne, alloleval lingil on muusika koos sonadega.
http://www.youtube.com/watch?v=a3-5gUD4JGs
Jargmisel nadalal tullakse meile uusi aknaid paigutama ylemisele korrusele.
Marcel votab alates kolmapaevast vabaks et veidi koristada ja hoida asjadel silma peal.
Jargmise nadala laupaeval laheme Katrele 'kylla' Brysselisse, ja edasi Antwerpenisse Elise 1-le synnipaevale.
Hetkel nagu rohkem uudiseid ei olegi
ah ja, ma vist peaks selle blogi nime muutma Madalate Maade Muljetest Madalate ja Muude Maade Muljeks.
Oktoobri viimasel nadalavahetusel olid Eesti neiud laste ja meestega kutsutud kylla vaikesele lounale, koosistumisele. Nii tore oli koiki naha, sest viimasest korrast on pea pool aastat moodas ( pulmade ajal nagime koiki koos viimati), ja nende lapsed kasvavad koik imekiiresti.
Yhtlasi oli mul veidi piinlik niiiiii paljusid lapse asju saada laenuks-kasutamiseks, Nyyd on pea koik vajalik olemas, ainult uued aknad ja viimased vaikesed asjad veel.
Novembri esimese nadalavahetuse veetisime Oxfordis Katre magistri kraadi kattesaamist tahistades.
Lennureis Inglismaale laks viperusteta, kiirbussi peatus asus Londoni lennujaama ees, ning buss saabus tapselt. Umbes kahe tunni bussisoidu jarel joudsime ilusti Oxfordi.
Peale kiiret linnabussisoitu joudsime B&B'sse, kus me plaanisime sellel nadalavahetusel oobida.
Peale pikka kella andmist tegi ukse lahti yks vaga unine hiinlanna.
Meie ytlesime et meil on reserveeritud, tema oli vaga segaduses, sest koik toad olid valja myydud, ning ta ei leidnud kusagilt meie broneeringut (jah, kui juuli alguses broneerida siis see voib vist kahe silma vahele jaada).
Tema helistab oma ylemusega, meie istume rahulikult ja ootame. Ja aeg muudkui kulub.
Mina olen yllatavalt rahulik, Marcel selle eest narvitseb meie molema eest.
Peale tunni ajalist paanlilist helistamist, tuleb see hiinlanna tagasi ja ytleb et temal kohti ei ole, aga onneks tema ylemuse tuttaval on ka B&B siit 10 minuti kaugusel ( linna keskusest veelgi kaugemale), ja ta on valmis meid sinna viima autoga.
Olgu, me laksime seda teist B&B'd vaatama, onn oli et me selle autosoidu yle elasime, sest tuli valja et see hiinlanna oli esimest nadalat Inglismaal, ja ei olnud harjunud vasakul pool soitma, nii et aeg ajalt soitsime valel pool teed. Onneks joudisme elusalt ja tervelt sinna teise B&B'sse.
Seal tuli valja et seal ei pakuta hommikusooki, aga see oli meie jaoks paris tahtis.
Ka said nemad aru et me tahtsime jaada ainult yheks ooks, kuigi tegelikult oli broneeritud 2 ood.
Siis oli aeg helistada tagasi Booking.com'i mille kaudu me onneks selle broneeringu tegime.
Nemad otsisid siis meile alternatiivselt oobimiskohta, kuna see teine oobimiskoht meile ei sobinud.
Saatuse tahtel oli Oxfordis ainult kas ylejaanud tuba vaba - 1 mega kenasti renoveeritud 4 tarni hotellis kesklinnas, ning 1 tuba jagatava vannitoaga. Kuna booking.com on kohustatud meile tagama kas samavaarse voi parema alternatiivi, siis meie veetsime edasised kaks ood mega luksuslikus hotellitoas mille tavahind yletas 4 kordselt meie broneeritud B&B hinda.
Onneks nyydseks on koik lahenenud, ning hinnavahe on booking.comí poolt kompenseeritud.
Kogu see saaga kestis umbes 3 tundi, ning peale seda oli aeg tutvuda linnaga.
Oxford on vaga Intelligentne linn. Kesklinnast ohkab lausa teaduse hongu, ning pea iga nurga peal on kas College, raamatukogu, voi mingi teaduskond.
Ohtust soime Red Lioní pubis, mis tegelikult oli rohkem restoran kui pubi.
Igas tahes oli vaga tore vanemaid, Katret ja Leed jalle naha ning ohtusook moodus kiiresti.
Laupaev 9-11 moodus Katre lopetamise tahe all.
Katre kais laupaeva hommikul juba oma keebil jargi, ja meie saime temaga tema College 'i ees kokku poole kymnepaiku.
Meie seadsime sammud aktuse maja poole, ja olime yhed esimestest keda sisse lasti.
Koigele oli seal moeldud, alates kilekotikestest vihmavarjude jaoks, kui kohanaitajani, kes sind oigest trepist yles juhatasid.
Meil vedas. saime kohad esimesele rodule, ja just nii et saime Katrele lehvitada kui alla vaatasime.
Kuna ametlikult saab yks lopetaja ainult 3 inimest enda lopetamisele kutsuda, siis meil vedas veelkord sellega et koos Katrega lopetas veel (ainult!) yks noormees tema kursuselt. Ja juhuse tahtel selle noormehe vanemad tulla ei saanud. Nii, et meie tulime viiekesi ( tegelikult poole kuuekesi :)).
Lopu aktus oli elamus oma ette.
Koigepealt teadvustatakse Oxfordi ase direktori tulekust- koik tousevad pysti ja plaksutavad.
Siis tulevad lopetajad college ' ite kaupa sisse, kylalised plaksutavad.
Ase direktor peab kone inglisekeeles.
Ja siis laheb asi huvitavaks.
Iga collegi dekaan ( collegid kuuluvad Oxfordi ylikooli alla, aga igal College il on oma maja, raamatukogu, tavad ja spordivoistkonnad) peab oma lopetajad tooma ase direktori ette ja tedustama ladina keeles, et need opilased on oma diplomi ara teeninud, ja vaarivad oma kraadi.
Kui enamus dekaane oli need paar lauset ladinakeelt pahe oppinud, oli ka neid kes 'spikerdasid' lugedes ladina keelset teksti maha oma tekkli sisse peidetud paberilt. Kui vastuoluline saab yks tegu olla :).
Mis veel yllatas oli see et kui doktoreid ( ~20) ja magistreid (~200) oli suhteliselt palju selle aktuse kohta, siis Bakalaureuse kraadi saajaid oli umbes 5.
Aga nemad ilmselt lopetavad rohkem suvel.
Peale ametlikku osa oli voimalus teha pilti aktuse maja hoovis koos ase-direktoriga.
Ja siis laksime tagasi Katre College'sse.
Seal oli vaike vastuvott kellele shampuse, kellele mahla voi veega, ning selle college lopetajad said katte oma diplomi. Seda paris aktusel yle ei anta.
Sellele jargnes lounasook College soogi saalis.
Toit oli vaga maitsev.
Kuna meie seltskonna juures oli veel yks vaba koht siis yhines meiega ka Katre college 'lopetamise dekaan' kes oli ylikooliga seotud juba yle 40 aasta.
Igas tahes oli vaga tore ja opetlik temaga suhelda louna ajal.
Laupaeva peale lounal oli meil veidi vaba aega, ja selle sisustasime veidi vana kauba poodides kaies, ja Marcel ja mina kaisime veel Pyha Maria kirikus, kus parasjagu harjutati mingiks kontserdiks.
Oli vaga kaunis elamus.
Pyhapaeva hommikul tahistasime veel vaikest viisi isade paeva, meie hotelli toas, ning siis oligi aeg hakkata jalle hyvasti jatma.
Vanemad lahkusid esimestena, meie Katre ja Leega jalutasime veel kiiresti labi Oxfordi ja joime Thamesi aares veel tassi kohvi, ja siis oli meilgi aeg hakata bussi peale minema.
Tagasisoit sujus viperusteta.
Nyyd ongi ylim aeg hakata veidi rahulikumalt asja votma. Tapselt oigel ajal ka, sest vasimus tuleb
kulbiga kallale, kella neljaks pealelounal olen ma tavaliselt taitsa kypse...
Neljapaeval peale Oxfordi reisi olime jalle haiglas, seekord plaaniparaselt, sest oli aeg 20 nadala ultraheliks.
Koik naidud olid normis, syda ja organid tootavad korralikult, koik sormed ja varbad loeti ka yle.
Laps oli jalle vagagi elav, nii et arst eriti palju fotosid kahjuks ei saanud teha, aga yhe, kus poialt imeti ikka onnestus meile valja printida.
Ja me saame POJA :)
Kui temast oleks saanud tydruk siis oleks tema tulekut saanud vaga armsalt teavitada alloleva lauluga.
See on kirjutatud yhele rasedale raadiodiktorile, kes paar kuud tagasi sai teada et tal synnib tytar, ning selles laulus on kasutatud ka loote sydame looke. Viimased paar nadalat on see lugu olnud edetabelite tipus. Laul on inglisekeelne, alloleval lingil on muusika koos sonadega.
http://www.youtube.com/watch?v=a3-5gUD4JGs
Jargmisel nadalal tullakse meile uusi aknaid paigutama ylemisele korrusele.
Marcel votab alates kolmapaevast vabaks et veidi koristada ja hoida asjadel silma peal.
Jargmise nadala laupaeval laheme Katrele 'kylla' Brysselisse, ja edasi Antwerpenisse Elise 1-le synnipaevale.
Hetkel nagu rohkem uudiseid ei olegi
ah ja, ma vist peaks selle blogi nime muutma Madalate Maade Muljetest Madalate ja Muude Maade Muljeks.
zaterdag 19 oktober 2013
Aeg laheb ruttu....
Nadalad justkui lendavad mooda,
Aga moodunud nadalal nagu eriti palju me ei teinudki.
Marcel kais paar korda lauatennist mangimas, ning Marceli ema kais pulmapiltidest seda yhte valimas mille ta endale pildi raami tahab panna.Tana hommikul kais Marcel lapse toa mooblil jarel, ja nuud on meil hetkel elutuba mooblitykke tais:).
Peale lounal kaisime vee IKEA's ja ostsime laminaat parketti vaikesesse tuppa ( Marcel tahab tingimata uut poranda katet sinna tuppa, minu poolest oleks vana parkett ka veel sobinud, aga kui ta tahab massata sellega siis ega ma teda keelama ei hakka.
See ongi selle nadala suurimaks uudiseks ( ehk siis et on veidi vahem kiire aeg olnud kui siiamaani)
Jargmine nadal toatab tulla veidi kiiremat sorti, eriti kuna yks kolleeg on puhkusel ja teine laheb sydameopratsioonile.
Esmaspaeva ohtul tuleb akende mees veel korra aknaid yle mootma. Teisipaeval laheme yhte kena box'i vaatama Utrechti lahedal.
Neile kes sellist sona ainult inglise keeles teavad, siis tegemist on sellise voodi sarnase neljakandilise voredega ymbritsetud puidust moobiesemega, mis tavaliselt pannakse elutuppa ja kuhu saab lapse turvaliselt panna kas lamama (esimesed paar kuud) voi istuma/ mangima kui ta vanem on (ja siis yhtlasi alandades pohja korgust). Neid on ka igasuguseid ja igas hinna klassis, meie leidsime yhe kasutatud aga suhteliselt heas korras oleva. Ja kui see meeldib siis votame kohe kaasa.
Aga moodunud nadalal nagu eriti palju me ei teinudki.
Marcel kais paar korda lauatennist mangimas, ning Marceli ema kais pulmapiltidest seda yhte valimas mille ta endale pildi raami tahab panna.Tana hommikul kais Marcel lapse toa mooblil jarel, ja nuud on meil hetkel elutuba mooblitykke tais:).
Pildi peal tuba yhes tykis.
Peale lounal kaisime vee IKEA's ja ostsime laminaat parketti vaikesesse tuppa ( Marcel tahab tingimata uut poranda katet sinna tuppa, minu poolest oleks vana parkett ka veel sobinud, aga kui ta tahab massata sellega siis ega ma teda keelama ei hakka.
See ongi selle nadala suurimaks uudiseks ( ehk siis et on veidi vahem kiire aeg olnud kui siiamaani)
Jargmine nadal toatab tulla veidi kiiremat sorti, eriti kuna yks kolleeg on puhkusel ja teine laheb sydameopratsioonile.
Esmaspaeva ohtul tuleb akende mees veel korra aknaid yle mootma. Teisipaeval laheme yhte kena box'i vaatama Utrechti lahedal.
Neile kes sellist sona ainult inglise keeles teavad, siis tegemist on sellise voodi sarnase neljakandilise voredega ymbritsetud puidust moobiesemega, mis tavaliselt pannakse elutuppa ja kuhu saab lapse turvaliselt panna kas lamama (esimesed paar kuud) voi istuma/ mangima kui ta vanem on (ja siis yhtlasi alandades pohja korgust). Neid on ka igasuguseid ja igas hinna klassis, meie leidsime yhe kasutatud aga suhteliselt heas korras oleva. Ja kui see meeldib siis votame kohe kaasa.
Foto 'box' ist mida me Utrechti laheme vaatama
zondag 13 oktober 2013
Koik teed viivad Rooma ( ja Louna-Eestisse)
Rooma reisist on ainult super head malestused, reis laks yle ootuste hasti.
Me nagime voiks oelda et enamus Rooma vaatamisvaarsusi , tegime vaaaga pike jalutuskaike ( iga paev kuskil 15 km)
Ja peale yhe vaikese eksimise metroo peatuse otsimisest tingitud 1,5 tunnnisest ekstra jalutuskaigust , sujus meie reis ilma mingisuguste probleemideta.
Meie hotellituba oli vatikanist 150 meetri kaugusel.
Asust ta nn ‘kortermajutuses’ st et yks suhteliselt suur korter on ymber ehitatud 5-6 hotelli toaks.
See korter asus paris soliidses 5 korruselises majas, kus oli veel toimiv vanaaegne lift ( koigepealt vore uks ja siis veel lifti kabiini uks, ja kabiinis vaga vahe ruumi).
Ja kuigi veidi vaikese voitu, igati mugav ja puhas ning kuna aknad avanesid siseaia poole siis ka yllatavalt vaikne.
Hommiku kohvi ja saiake olid hotelli hinna sees, ning need saime lunastada paar tanavat edasi asuval platsi peal olevast kohvikust. Sellest kohvikust avanes ka suureparane vaade Pyha peetruse kirikule ja Vatikani muuseumile.
Meie nautisime hommikuti paris Itaalia cappuccinot ja Rooma crossainti, ning motlesime mis me algava paevaga plaaniksime teha.
Iga paeva hommikupooliku kondisime linnas ringi ( kas siis metrooga sihtkohta joudes voi niisama) ja pealelounal tegime vaga kosutava ja vajaliku hilislouna-uinaku.
(Ma ei tea kas see vasimus just rasedusest tingitud oli, sest Marcel puhkas sama hea meelega pealelounati).
Kuna ilm oli suureparane siis me soime ohtust terrassidel hotelli ymbruses, ja louna ajal midagi kergemat linnas.
Ajaliselt tulime omadega suureparaselt valja- tagant jargi jai veel yks paev ylegi, aga selle veetsime looma aias ning veel hetkel viimast korda Roomas jalutades.
Onneks ei olnud mingeid ebameeldivaid kogemusi taskuvaraste voi tervisega.
Pildid tulevad pea...
Puhkuse teise poole veetsime Eestis.
Vaatamata paris kylmale ilmale oli vaga tore yle pika aja jalle Eestis kaia ja ema ja vanaemasid nahaJ.
Ka kolasime mooda paaaaris mitut laste asjade kauplust, aga Eesti hinnad on vorreldes Hollandi hindadega ikka ropult kallid.
Ostime ka paris mitu neutraalset riietus esest tulevasele ilmakodanikule. Kohe nii palju, et otsustasime enne soo teada saamist oma ostu hullust piirata, muidu kaibki ta esimesed paar kuud ainult valgetes/ kollastes/ rohelistes/ hallides/ pruunides riietes ringi.
Eestis oobisime paar ood ka Louna –Eestis. Polvast 10 km V
arska poole.
Majake ise oli vaga tore, kahe kordne ja kahe magamistoaga ( kokku kuue voodikohaga). Saun oli ka maja hinna sees, ning tegelikult oli lausa vajalik kytta, sest muidu ei oleks isegi sooja vett olnud.
Aga puudega peremees ei koonerdanud, seega saime nii sauna kui kaminat kovasti kytta.
Kuna sygisel on see piirkond turistidest praktilselt tyhi, siis ei ole ka eriti turistide vajadustele moeldud- meie ei leidnud oma seal oldud aja jooksul yhtegi restorani, kuhu me sisse oleksime julgenud minna ning midagi tellida.
Onneks on Eestis peaaegu iga nurga peal Selver ja/voi Saastumarket, ning meil onnestus vaga maitsvalt endale ise toitu valmistada.
Neljapaeva ohtul kaisime ema ja Marceliga veel Nomme mae all olevas Grusiini restoranis soomas, meie tulime Kraavi tanavale, pakkisime kohvrid kokku ja laksime suhteliselt vara magama, sest paev oli suhteliselt pikk ja jargmisel paeval oli vee ees lennu ja auto reis. Ja siis hakkas pihta…. Kogu ohtu sook ja veel veidike peale kauba tulid kenasti sama teed tagasi….mina muudkui oksendan, ja kui arvasin et vist on hullem moodas, hakkas kohus jalle keerama…. Reisikindlustusse helistatud- nemad soovitasid minna esma abisse.
Mina hakkan end riidesse panema , aga samal ajal on jalle selline tunne et omal jalal ma esma abisse vist ei joua.
Siis kutsusime kiirabi, mis tuli onneks suhteliselt ruttu. Mind voeti kohe kaasa, ning kuna lapse ootel naised esma abi arvates kuuluvad rohkem synnitus haiglasse kui Merimetsa, siis pandi mind keskhaigla- naistehaigla erakorralise osakonna ukse ees maha.
Keskhaigla vist eriti onnelik ei olnud sellise potensiaalse kohuviiruse ‘kingituse’ yle, sest nende arvates oleksin ma just hoopis Merimetsa pidanud minema…
Aga selleks ajaks olin ma juba umbes tunni tilgutite all olnud, ning olid vere proovide vastused juba tulnud, ning onneks ei olnud tegemist viirusega.
Umbes poole neljast lubati mind jalle haiglast valja, ja seal me siis seisime taksot oodates ja asja yle elatule tagasi moeldes.
Marcelil laks ka syda veidi pahaks, aga ma arvan et seda rohkem kaastundest ja stressist kui toidumyrgitusest.
Hommikul olime ikka paris kapsad, aga onneks peale paaritunnist lennukis tukkumist oli olemine piisavalt hea et pidada vastu autosoit Weezest koju.
Eelmisel laupaeval kaisime veel paaris beebi poes lapsevankrit valja valimas, ning peale pikki kaalutusi leidsime yhe mis meile molemile vaga meeldib.
Selle vankriga tuleb kaasa ka turva hall, nii et onneks on yks suur asi siis kohe kaelast ara.
Pyhapaeval kaisime yhte lapsetoa kasutatud mooblit vaatamas, mis meile molemile ka taitsa meeldis, ja hind oli ka suhteliselt soodne, nii et see on nyyd ka korraldatud.
Nyyd veel laste tuppa uus aken lasta panna ( eelmisel nadalal kais yks firma oma pakkumist tegemas, ja teine tuleb esmaspaeval )
Neljapaeva ohtul olid meil piletid yhele Hollandi kabaree etendusele ( yks mees laulab ja raagib nalja juttu), see oli vaga tore, ainult olin ma paris vasinud selleks ajaks kui voodisse sain vajusid silamd kohe ise enesest kinni ka :).
Reedel kaisime Marceli isa ja Nelíga vankrit ostmas ( kuna siin on tarne aeg keskmiselt kolm kuud on vist paslik nyyd juba vanker ara tellida), Marceli isa lubas lahkelt lapsevankri meile kinkida, ning vankrite hindu arvestades on see neist vaga armas :).
Nadala vahetuse veetsime Den Haagis.
Koik algas ‘Blues Brothes’ kontserdi piletitega, mis olid yli soodsad.
Ja siis me plaanisime jaada sinna oobima ka, et kui me juba seal oleme siis ei pea nii kiiresti tagasi soitma keset ood.
Laupaeva paeval jalutasime veel Scheveningi rannal ja joime promenaadil kohvi, ilm oli ime ilus.
Laupaeva ohtul soime ohtust yhes egitpuse- amrokko stiilis restoranis kus oli voimalik tellida mixed grilli liha piiramatult.
Piiramatult tahendas nende keeles seda, et kui esimene taldriku tais (5 liha sorti) on otsas siis alles voib juurde tellida.
Meie yle selle yhe taldriku ara ei joudnud syyagi :), aga toit oli maitsev.
Bleos Brothersi kontsert oli paris hea, peale vahe aega laksid inimesed kohe taiesti muusikaga kaasa ja tousid pysti ning laulsid taiest hingest kaasa. ( Kuigi bluus minu lemmik muusika zhanriks ei ole, olid laulud mulle tuttavad ning laulsime- tantsisime molemad sydamest kaasa.
Hotell oli ka taseme ja tana hommikul tulime peale hommikusooki kohe tagasi, kuna ilm oli kovasti hullemaks pooranud ( sadas paduvihma, terve oo ja ennustatakse et sadu jatkub terve paeva).
Nii et asja rahulikult votmisest ja nautimisest eriti ei tule midagi valjaJ.
Alates jargmisest nadalast yritan hakata asja rahulikumalt votma…
zondag 21 juli 2013
Pulmapildid
Lopuks ometi on meie 800 pulmapilti kaes, ning oleme pea terve pyhapaeva pilte imetledes veetunud:)
Allpool paar parimat pilti pulmadest :)
Enjoy!
Allpool paar parimat pilti pulmadest :)
Enjoy!
Abonneren op:
Posts (Atom)