Pole jalle niiiii pikalt midagi postitanud, aga seda volga yritan nyyd jalle tagasi teha.
Oktoobri viimasel nadalavahetusel olid Eesti neiud laste ja meestega kutsutud kylla vaikesele lounale, koosistumisele. Nii tore oli koiki naha, sest viimasest korrast on pea pool aastat moodas ( pulmade ajal nagime koiki koos viimati), ja nende lapsed kasvavad koik imekiiresti.
Yhtlasi oli mul veidi piinlik niiiiii paljusid lapse asju saada laenuks-kasutamiseks, Nyyd on pea koik vajalik olemas, ainult uued aknad ja viimased vaikesed asjad veel.
Novembri esimese nadalavahetuse veetisime Oxfordis Katre magistri kraadi kattesaamist tahistades.
Lennureis Inglismaale laks viperusteta, kiirbussi peatus asus Londoni lennujaama ees, ning buss saabus tapselt. Umbes kahe tunni bussisoidu jarel joudsime ilusti Oxfordi.
Peale kiiret linnabussisoitu joudsime B&B'sse, kus me plaanisime sellel nadalavahetusel oobida.
Peale pikka kella andmist tegi ukse lahti yks vaga unine hiinlanna.
Meie ytlesime et meil on reserveeritud, tema oli vaga segaduses, sest koik toad olid valja myydud, ning ta ei leidnud kusagilt meie broneeringut (jah, kui juuli alguses broneerida siis see voib vist kahe silma vahele jaada).
Tema helistab oma ylemusega, meie istume rahulikult ja ootame. Ja aeg muudkui kulub.
Mina olen yllatavalt rahulik, Marcel selle eest narvitseb meie molema eest.
Peale tunni ajalist paanlilist helistamist, tuleb see hiinlanna tagasi ja ytleb et temal kohti ei ole, aga onneks tema ylemuse tuttaval on ka B&B siit 10 minuti kaugusel ( linna keskusest veelgi kaugemale), ja ta on valmis meid sinna viima autoga.
Olgu, me laksime seda teist B&B'd vaatama, onn oli et me selle autosoidu yle elasime, sest tuli valja et see hiinlanna oli esimest nadalat Inglismaal, ja ei olnud harjunud vasakul pool soitma, nii et aeg ajalt soitsime valel pool teed. Onneks joudisme elusalt ja tervelt sinna teise B&B'sse.
Seal tuli valja et seal ei pakuta hommikusooki, aga see oli meie jaoks paris tahtis.
Ka said nemad aru et me tahtsime jaada ainult yheks ooks, kuigi tegelikult oli broneeritud 2 ood.
Siis oli aeg helistada tagasi Booking.com'i mille kaudu me onneks selle broneeringu tegime.
Nemad otsisid siis meile alternatiivselt oobimiskohta, kuna see teine oobimiskoht meile ei sobinud.
Saatuse tahtel oli Oxfordis ainult kas ylejaanud tuba vaba - 1 mega kenasti renoveeritud 4 tarni hotellis kesklinnas, ning 1 tuba jagatava vannitoaga. Kuna booking.com on kohustatud meile tagama kas samavaarse voi parema alternatiivi, siis meie veetsime edasised kaks ood mega luksuslikus hotellitoas mille tavahind yletas 4 kordselt meie broneeritud B&B hinda.
Onneks nyydseks on koik lahenenud, ning hinnavahe on booking.comà poolt kompenseeritud.
Kogu see saaga kestis umbes 3 tundi, ning peale seda oli aeg tutvuda linnaga.
Oxford on vaga Intelligentne linn. Kesklinnast ohkab lausa teaduse hongu, ning pea iga nurga peal on kas College, raamatukogu, voi mingi teaduskond.
Ohtust soime Red Lionà pubis, mis tegelikult oli rohkem restoran kui pubi.
Igas tahes oli vaga tore vanemaid, Katret ja Leed jalle naha ning ohtusook moodus kiiresti.
Laupaev 9-11 moodus Katre lopetamise tahe all.
Katre kais laupaeva hommikul juba oma keebil jargi, ja meie saime temaga tema College 'i ees kokku poole kymnepaiku.
Meie seadsime sammud aktuse maja poole, ja olime yhed esimestest keda sisse lasti.
Koigele oli seal moeldud, alates kilekotikestest vihmavarjude jaoks, kui kohanaitajani, kes sind oigest trepist yles juhatasid.
Meil vedas. saime kohad esimesele rodule, ja just nii et saime Katrele lehvitada kui alla vaatasime.
Kuna ametlikult saab yks lopetaja ainult 3 inimest enda lopetamisele kutsuda, siis meil vedas veelkord sellega et koos Katrega lopetas veel (ainult!) yks noormees tema kursuselt. Ja juhuse tahtel selle noormehe vanemad tulla ei saanud. Nii, et meie tulime viiekesi ( tegelikult poole kuuekesi :)).
Lopu aktus oli elamus oma ette.
Koigepealt teadvustatakse Oxfordi ase direktori tulekust- koik tousevad pysti ja plaksutavad.
Siis tulevad lopetajad college ' ite kaupa sisse, kylalised plaksutavad.
Ase direktor peab kone inglisekeeles.
Ja siis laheb asi huvitavaks.
Iga collegi dekaan ( collegid kuuluvad Oxfordi ylikooli alla, aga igal College il on oma maja, raamatukogu, tavad ja spordivoistkonnad) peab oma lopetajad tooma ase direktori ette ja tedustama ladina keeles, et need opilased on oma diplomi ara teeninud, ja vaarivad oma kraadi.
Kui enamus dekaane oli need paar lauset ladinakeelt pahe oppinud, oli ka neid kes 'spikerdasid' lugedes ladina keelset teksti maha oma tekkli sisse peidetud paberilt. Kui vastuoluline saab yks tegu olla :).
Mis veel yllatas oli see et kui doktoreid ( ~20) ja magistreid (~200) oli suhteliselt palju selle aktuse kohta, siis Bakalaureuse kraadi saajaid oli umbes 5.
Aga nemad ilmselt lopetavad rohkem suvel.
Peale ametlikku osa oli voimalus teha pilti aktuse maja hoovis koos ase-direktoriga.
Ja siis laksime tagasi Katre College'sse.
Seal oli vaike vastuvott kellele shampuse, kellele mahla voi veega, ning selle college lopetajad said katte oma diplomi. Seda paris aktusel yle ei anta.
Sellele jargnes lounasook College soogi saalis.
Toit oli vaga maitsev.
Kuna meie seltskonna juures oli veel yks vaba koht siis yhines meiega ka Katre college 'lopetamise dekaan' kes oli ylikooliga seotud juba yle 40 aasta.
Igas tahes oli vaga tore ja opetlik temaga suhelda louna ajal.
Laupaeva peale lounal oli meil veidi vaba aega, ja selle sisustasime veidi vana kauba poodides kaies, ja Marcel ja mina kaisime veel Pyha Maria kirikus, kus parasjagu harjutati mingiks kontserdiks.
Oli vaga kaunis elamus.
Pyhapaeva hommikul tahistasime veel vaikest viisi isade paeva, meie hotelli toas, ning siis oligi aeg hakkata jalle hyvasti jatma.
Vanemad lahkusid esimestena, meie Katre ja Leega jalutasime veel kiiresti labi Oxfordi ja joime Thamesi aares veel tassi kohvi, ja siis oli meilgi aeg hakata bussi peale minema.
Tagasisoit sujus viperusteta.
Nyyd ongi ylim aeg hakata veidi rahulikumalt asja votma. Tapselt oigel ajal ka, sest vasimus tuleb
kulbiga kallale, kella neljaks pealelounal olen ma tavaliselt taitsa kypse...
Neljapaeval peale Oxfordi reisi olime jalle haiglas, seekord plaaniparaselt, sest oli aeg 20 nadala ultraheliks.
Koik naidud olid normis, syda ja organid tootavad korralikult, koik sormed ja varbad loeti ka yle.
Laps oli jalle vagagi elav, nii et arst eriti palju fotosid kahjuks ei saanud teha, aga yhe, kus poialt imeti ikka onnestus meile valja printida.
Ja me saame POJA :)
Kui temast oleks saanud tydruk siis oleks tema tulekut saanud vaga armsalt teavitada alloleva lauluga.
See on kirjutatud yhele rasedale raadiodiktorile, kes paar kuud tagasi sai teada et tal synnib tytar, ning selles laulus on kasutatud ka loote sydame looke. Viimased paar nadalat on see lugu olnud edetabelite tipus. Laul on inglisekeelne, alloleval lingil on muusika koos sonadega.
http://www.youtube.com/watch?v=a3-5gUD4JGs
Jargmisel nadalal tullakse meile uusi aknaid paigutama ylemisele korrusele.
Marcel votab alates kolmapaevast vabaks et veidi koristada ja hoida asjadel silma peal.
Jargmise nadala laupaeval laheme Katrele 'kylla' Brysselisse, ja edasi Antwerpenisse Elise 1-le synnipaevale.
Hetkel nagu rohkem uudiseid ei olegi
ah ja, ma vist peaks selle blogi nime muutma Madalate Maade Muljetest Madalate ja Muude Maade Muljeks.
