Dekreeti!!

Nii imelik oli tana kontori ust enda jargi kinni tommata ja kollegidele roomsat jallenagemist  5 kuu parast soovida.
Nadala alguses oli tunne et viie paeva parast hakkan 'popitama :)', aga nyyd nadala moodudes on tunne et kauem ei oleks  tool kyll enam vastu pidanud.
Kaisime paari kolleegiga  lounapausi ajal veel viimast korda  koos kohvitamas,   ilm oli niiiii kevadine.
Homme laheme paevaks Marceliga  Amsterdami  lahedale ( mitte Amsterdami keskusesse, sest seal liiga hektiline).
Viimasel nadalal on ka raseduse esimene kaebus tekkinud- nimelt koguneb kogu ekstra vedelik mul katesse, ja  annab endast seal  just oositi tunda.
Isegi   randmeid fikseerivatele kaitsmetle vaatamata arkan ma  viimasel paaril ool ylesse sellest et labakaed kuni kyynarnukini  valutava/ loova tuld. See on veidi vorreldav 'surnud' kae tundega ainult 10x hullem. Ja kahjuks sellest  enne synnitust  lahti ei saagi....Vaidetavalt voib see isegi  paar nadalat peale seda kesta...
Moni kord ma istun voodi aarel ja raputan kasi, monikord yritan kraani all jahutada.
Kui veidi ringi liikuda  ja hakata toimetama, siis onneks  enam nii hull asi ei ole.
Nadala alguses  tegin ma umbes kella viie paiku hommikul voileibu toole kaasa votmiseks, lihtsalt selle parast et uni laks ara ja tegutseda oli  valutum kui voodisse jaada pikutama.
Aga esimene  'vaba' nadal on juba sama hasti  kui tais planeeritud.
Esmaspaeval tuleb Marceli ema  veel viimastele suurematele koristustoodele abiks (loe:  tema koristab ja mina vaatan pealt ja olen vaga rase :)),  esmaspaeva pealelounal on mul  kokkusaamine imetamisnoustajaga haiglas.Ma ei tea kui palju sellest abi on, aga ega  see kahju ei tee.
Teisipaeval on  jargmine  arstide aeg+ ultraheli. Loodetavasti  on siis ka rohkem teada et mis  ja kuidas edasi.
Kolmapaeval tuleb koduabilise firma  esindaja  meile et vaadata yle meie elamine, ning  anda veel viimaseid   ideid et mida veel vaja oleks muretseda koju voi mida ymber paigutada, et ode - koduabiline end voimalikult mugavalt  ja ergonoomiliselt saaks  liigutada meie juures.
Hollandis on  kombeks et  peale lapse syndi esimesel nadalal tuleb igal paeval  abiks koduabiline.
Tema siis  aitab kergemates kodutoodes,   nt vahetab  voodilinu, opetab varskeid vanemaid  lapse eest  hoolitsema ning hoiab majapidamisel silma peal.
Ametlikult tuleb  tema majasoleku ajaks   nt  enda voodi tosta 80 cm korgusele  porandast. Ja seda juba alates 37. rasedusenadalast- selle peale ei motle  keegi et lopurase oma suure kohuga  vahemalt kaks korda paevas  sinna voodisse ja voodist  valja peab ronima.
 meie  plaanime kasutada  kylalistetoavoodi madratseid,  ja niimoodi  voodikorgust tosta kui see peaks vajalikuks osutuma..Igas tahes ei plaani me lae alla magama kolida  enne  kui seda   ilmtingimata vaja ei ole.

Neljapaeva hommikul on  plaanis Yuliya ja Nicolaiga kokku saada Rotterdamis, loodetavasti mahun ma siis veel rooli taha :)

Ning vahepeal ikka kovasti valja puhata:)


Selleks saab  kodu abi  kontorist laenata   nn poste mis panna  voodijalgade alla

uue aasta uudiseid :)

Viimaseid uudiseid  siit poolt soost siis :

Paevakardinad on  lopuks ometi  kohale joudnud ja ripuvad uute akende ees.

Nyyd voib akendevahetamise operatsiooni  peaaegu lopetatuks lugeda, kui valja arvat a et   paksud kardinad tuleb veel yle triikida ja aknavotmeid juurde lasta teha igaks juhuks, on koik  valmis.

Alates jaanuari algusest kaime Marceliga koos Perekoolis J.

Kord nadalas saame kokku 5  umbes sama  pikalt rase olnud paaridega ja  siis  yks tadi raagib paar tundi synnitusest ja sellele jargnevast perioodist juttu.

Paris huvitav on kuulata teiste kogemusi kes  hetkel samas olukorras kui isegi.

Sellise kursuse eeliseks on see et  kohtud inimestega kellega sa voibolla tavaolukorras  muidu kokku ei puutuks.

Naiteks on yks abielupaar vaga  reformeeritud kristliku taustaga ( mees tuleb  ise 11 lapselisest ja naine 7 lapseliselst   perekonnast).

TOTAALSELT  teistsugusest  keskonnast kui meie.  Ja nende jutte kuulates kuidas oli kasvada sellises perekonnas on mulle  praktiliselt voimatu ette kujutada.

Ma tunnen end ikka  kovasti ara hellitatud vorreldes  nendega.

Teine paar elab NOA laevas J (http://www.arkvannoach.com/) , selline paadike ehitati Dordrechti lahedale  ja seda saab kylastada.  Selline  Pool biibli  teemaline muuseum koos loomade  ja muuga.

Kus korraldatakse ka erinevaid teemapaevi ning saab ka  yyrida seda.

Mees on selles laevas sepaks, ning nad plaanivad  ka seal laevas  synnitada….

Ma varem ei teadnudki, et need inimesed kes seal tool on ka laevas saavad elada, aga Noa laevas on koik voimalik.      

 

Jaanuari viimasel nadalvahetusel kaisid Katre ja ema  meil nadalavahetuseks kylas.

Reede ohtul soime kodus  ohtust, Katre joudis veidi hiljem, aga joudsime veel  jutustada ja  pesugi pesta paar masinatait J

Laupaeva hommikuk oli Marcelil meile yllatus  organiseeritud.

 

Poole kymnest oodati meid koiki 3Dimensionaalsesse ultrahelisse.

Haiglas  tehakse voibolla 1 minut max 3d ultraheli  ja seda tavaliselt  tavalise uurignu lopetuseks.

Siin tehti pool tundi ja  ainult meie paralt.

Lapsele eriti ei meeldinud see ultraheli aparaat, hoidis pidevalt kasi  nao ette  ja yritas end seljaga selle aparaadi poole poorata,

Aga onneks selle poole tunni  jooksul ikka onnestus paar kena kaadrit ka saada temast.

Selle sessiooni malestuseks saime kaasa  ultrhaheli DVD ja 8 pilti.

Ultraheli tadi ytles et  lapsel on ka juba paris palju juukseid peas (0.7 cm)

Vaga tore kogemus.

 

Ilm oli laupaeva hommikul ikka vaga vihmane, oli tore et meil oli   enam vahem plaanis  tubased tegevused.

Peale ultraheli seadsime auto nina  Baby  mega poe suunas ja  veetsime seal  hea tunnikese.

Ja siis veel korraks Villeroy & Bochí  poodi sisse poigates ja ka  paris palju  ostes kaisime veel Dordrechti kesklinnas vanakraami poes ja  veel yhes vaikeses ‘pudi padi’poes kus Katre selle ilusa  Mahagonist  puhvetikapi leidis.

 

Nii et laupaev oli meil vaga tegus.

Laupaeva ohtul kaisime yhes uues shabu shabu  kontsepitga restoranis soomas nagu Katre juba kirjeldas.

Seal oli valik veidi suurem, ning tempo veidi rahulikum,  me soime peaaegu  koik 5 x5 kaiku ara ( aga ilmselt enamus portsione olid ka  vaiksemad vorreldes selle teise restoraniga, nii et  need viis kaiku tias syya ei olnud  vaga suur katusmus.

 

Pyhapaeva hommikul magasime   pikalt valja.

Ja siis kaisime  Kodu lahedal mets-pargis jalutamas ( u 5 km) vottis paris labi, ja mina  tegin pealelounal veel sygava lounauinaku.

Pyhapaeva ohtul soime kodus ( marcel kokkas), Katre  oli selleks ajaks juba Brusselis.

 

Too juures ongi jargmine nadal minu viimane toonadal :).

Kuigi ma nii ootan  dekreeti jaamist,  on see siiski veidi kibe magus  tunne.

Kolleege ja oma tood hakkan ma taga igatsema ... aga samas on hea  et on veel paar nadalat aega kodus koik korda seada ja valja puhata.

Hetkel koht nagu eriti veel olemist ei sega, aga  tool kaimine raseduse lopufaasis on  paaaris vasitav.