maandag 24 december 2012
zondag 16 december 2012
Synnipaevast ja Sinterklaasist vol.4
Ja synnipaeva viimane laine oli sellel nadalavahetusel, kui minu isa kais meil kylas.
Reede pealelounal saime kokku Rotterdamis, ja seadsime sihi kohe Dordrechti poole.
Kahjuks sadas kogu pealelouna vihma, aga meil oli alle ohtuks plaan minna linna nii et see onneks vaga ei seganud.
Ohtut soime kodus, meil oli plaanis erinevad vaikesed suupisted ja magustoiduks mango vaht.
See tuleb iga kord erinevalt valja, aga nyyd onnestub juba paris hasti.
Peale ohtusooki oli meil plaan minna linna joululaadale.
Vihma sada ikka veel paris kovasti, aga meie tihe paevaplaan ei lubanud seda vahele ka jatta , kuigi isa oli juba vaga varase tousmisega ja vahese unega eelneval ool.
Igas tahes me joudsime jouluturule, see on yle terve Dordrecthi jagunenud, nii et tuleb labi terve linna jalutada kui koike naha soovid.
Meie jalutasime veidi ja siis tedvustati valjuhaaldist et tanu halvale ilmale lopetatakse tana joululaat varem ara.
Sellest oli muidugi kahju, aga me olime juba paris palju nainud, ning tegime oma ringi ikka ara ja saime enam vahem koik vaadatud.
Kylastajaid oli tanu halavale ilmale ikka vaga vahe, umbes sama palju kui leti taga seisjaid.Aga see selleks. Ja kohe peale teadaannet et turg pannakse tanasek kinni, jai vihm jarele!
Kella kaheksaks oli veel joulu kontsert plaanis raekoja ees, ja see oli vaga tore.
Rahvale jagati laulikuid ja koik voisid taiel rinnal kaasa laulda.
Ja minu arvates vist peaaegu koik turu kylaised olid selleks ajaks end sinna valjakule sattinud,s est seal oli paris paras rahvamass kogunenud.
Meie kuulasime ka ikka lopuni ja laulsime kohati ka kaasa.
See oli vaga tore elamus.
Laupaevahommikul seadsime meie sammud Rijswijki poole (den Haagi laheda olev messihall) , kus peeti kributurgu. See messihall oli paar aastat tagasi veel leivavabrik ja igal pool oli ka leivateggemis masinaid pandud valja.
See kirbuturg oli tore, aga me lahkusime suhteliselt vaikese saagiga.
Aga niisama ringi liikuda ja vaadata oli ka tore. Siis soitsime tagasi Dordrechti ja kui eile oli jouluturg veidi mahajaatud mujega siis tana oli ta taiesti rahvast tais. ei olnud voimalik isegi liikuda vabalt.
Aga meie eesmark oli minna turule ( lounatasime kalaga taignas) ja kylastada paari antikvariaadi poodi. See onnestus meil vaatamata suurele rahvamassile paris hasti.
Laupaeva ohtul soime Kreeka restoranis Riddekerkis, see oli yks vaga sobralik koht. Toit oli hea ja seltskond muidugi ka:). Ohtu moodus vaga ruttu.
Pyhapaeva hommikul oligi kahjuks aeg jalle seada nina Schipholi poole ja viia isa lennukile...
Kahju et see kohtumine nii lyhikeseks jai, aga mul on hea meel et meil enne joule ikka onnestus kohtuda.
Kassid olid ka kylalisega vaga rahul :)/
Reede pealelounal saime kokku Rotterdamis, ja seadsime sihi kohe Dordrechti poole.
Kahjuks sadas kogu pealelouna vihma, aga meil oli alle ohtuks plaan minna linna nii et see onneks vaga ei seganud.
Ohtut soime kodus, meil oli plaanis erinevad vaikesed suupisted ja magustoiduks mango vaht.
See tuleb iga kord erinevalt valja, aga nyyd onnestub juba paris hasti.
Peale ohtusooki oli meil plaan minna linna joululaadale.
Vihma sada ikka veel paris kovasti, aga meie tihe paevaplaan ei lubanud seda vahele ka jatta , kuigi isa oli juba vaga varase tousmisega ja vahese unega eelneval ool.
Igas tahes me joudsime jouluturule, see on yle terve Dordrecthi jagunenud, nii et tuleb labi terve linna jalutada kui koike naha soovid.
Meie jalutasime veidi ja siis tedvustati valjuhaaldist et tanu halvale ilmale lopetatakse tana joululaat varem ara.
Sellest oli muidugi kahju, aga me olime juba paris palju nainud, ning tegime oma ringi ikka ara ja saime enam vahem koik vaadatud.
Kylastajaid oli tanu halavale ilmale ikka vaga vahe, umbes sama palju kui leti taga seisjaid.Aga see selleks. Ja kohe peale teadaannet et turg pannakse tanasek kinni, jai vihm jarele!
Kella kaheksaks oli veel joulu kontsert plaanis raekoja ees, ja see oli vaga tore.
Rahvale jagati laulikuid ja koik voisid taiel rinnal kaasa laulda.
Ja minu arvates vist peaaegu koik turu kylaised olid selleks ajaks end sinna valjakule sattinud,s est seal oli paris paras rahvamass kogunenud.
Meie kuulasime ka ikka lopuni ja laulsime kohati ka kaasa.
See oli vaga tore elamus.
Laupaevahommikul seadsime meie sammud Rijswijki poole (den Haagi laheda olev messihall) , kus peeti kributurgu. See messihall oli paar aastat tagasi veel leivavabrik ja igal pool oli ka leivateggemis masinaid pandud valja.
See kirbuturg oli tore, aga me lahkusime suhteliselt vaikese saagiga.
Aga niisama ringi liikuda ja vaadata oli ka tore. Siis soitsime tagasi Dordrechti ja kui eile oli jouluturg veidi mahajaatud mujega siis tana oli ta taiesti rahvast tais. ei olnud voimalik isegi liikuda vabalt.
Aga meie eesmark oli minna turule ( lounatasime kalaga taignas) ja kylastada paari antikvariaadi poodi. See onnestus meil vaatamata suurele rahvamassile paris hasti.
Laupaeva ohtul soime Kreeka restoranis Riddekerkis, see oli yks vaga sobralik koht. Toit oli hea ja seltskond muidugi ka:). Ohtu moodus vaga ruttu.
Pyhapaeva hommikul oligi kahjuks aeg jalle seada nina Schipholi poole ja viia isa lennukile...
Kahju et see kohtumine nii lyhikeseks jai, aga mul on hea meel et meil enne joule ikka onnestus kohtuda.
Kassid olid ka kylalisega vaga rahul :)/
Synnipaevans ja Sinterklaasist vol.3
Ja siis oli aeg kaes minu synnipaeva moningase hilinemisega pidada.
Seda otsustasime tahistad High Teaga.
Reede ohtul tegi meie vaike ahi yletunde.
Aga tulemus oli seda vaart ja koik jaid peoga vaga rahule.
Toitu oli tapselt piisavalt, koik said kohud tais aga vaga palju yle ei jaanud.
Kokku oli kylalisi ka kuskil 15 ringis, aga kolm nendest olid veel alla meetri :)
Paar pilti veel synnipaeva lauast ka :)
Seda otsustasime tahistad High Teaga.
Reede ohtul tegi meie vaike ahi yletunde.
Aga tulemus oli seda vaart ja koik jaid peoga vaga rahule.
Toitu oli tapselt piisavalt, koik said kohud tais aga vaga palju yle ei jaanud.
Kokku oli kylalisi ka kuskil 15 ringis, aga kolm nendest olid veel alla meetri :)
Paar pilti veel synnipaeva lauast ka :)
Synnipaevast ja Sinterklaasist vol.2
Jargmisel nadalavahetusel pidas Nicolay oma esimest synnipaeva.
Kutsutud oli umbes 14 inimest, aga tort oli moeldud umbes 50. Ja nagu Eesti/Ukraina kombe kohaselt pandi peale peo loppu kylalsitele kaasa vee torti ja muud head paremat.
Nicolay synnipaevalt soitsime kahjuks otse haiglasse, sest Marceli vanaema oli oma korteris tooli pealt maha kukkunud ja oli viidud kiirabiga haiglasse. Onneks ei olnud asi vaga tosine ja nyyd on ta juba revalidatsiooni haiglas kus ta ilmselt veedab jargmised 6 nadalat.
Pyhapaeval pidasime Marceli isa juures Sinterklaasi pidu.
Sellele eelnes nadalatepikkune meisterdamine ja pikk meilidevahetus. Mina paris tapselt ei saanud aru mida milnule moeldud yllatusega taheti oelda, aga koik olid andnud endast parima.
Nicolay synnipaevalt soitsime kahjuks otse haiglasse, sest Marceli vanaema oli oma korteris tooli pealt maha kukkunud ja oli viidud kiirabiga haiglasse. Onneks ei olnud asi vaga tosine ja nyyd on ta juba revalidatsiooni haiglas kus ta ilmselt veedab jargmised 6 nadalat.
Pyhapaeval pidasime Marceli isa juures Sinterklaasi pidu.
Sellele eelnes nadalatepikkune meisterdamine ja pikk meilidevahetus. Mina paris tapselt ei saanud aru mida milnule moeldud yllatusega taheti oelda, aga koik olid andnud endast parima.
Siin on koik yllatused reas.
Cora yllatuseks oli pudel "Cotreau'd"
Robertit yllatati 'Rahapuuga'
Marceli lauatennise lauaga
Nel sai veel yhe I-pad vorra rikkamaks
Minu kingituseks oli hai-kala
Willeke'sele kingiti haigla voodi
Marceli isa kingiks oli "Feyenoordi staadion"
Mida Marcelil oli au paar nadalat ennem valmistada.
See suur pulk mis kingitusest valja paistab ja kuhu on kleebitud prozektorite pilt on tegelikult rehavars, mis on yleni kinni teibitud.
Marcel D kingituseks oli rattakiiver ( minu valmistatud)
Oli vaga tore pealelouna, ja koik said veel peale oma yllatuse veel nipet napet marceli isa ja Neli poolt.
Synnipaaevast ja Sinterklaasist
Synnipaeva olen ma nyyd vahelduva eduga peaaegu neli nadalat jarjestikku pidanud.
Alates minu synnipaevale eelnenud nadalavahetusega, mille me veetsime Roermondis.
See on yks vaga tore vaike linnake paris Saksamaa kylje all.
Poodides raagiti rohkem saksakui hollandi keelt igas tahes.
Kuna Hollandi laste lemmin Sinterklaas oli eelmisel nadalavahetusel juhuslikult Roermondis maabunud peale oma pikka reisi Hispaaniast siis olid majad ikka veel ehitud eelmise nadalavahetuse
Tahe all. Moni maja oli lindiga sisse pakitud, monedel olid lihtsalt kingid akendest valja riputatud :)
Paris huvitav.
Ohtul motlesime et me hotellis ohtust sooma ei hakka, et laheme ja vaatame et kas ymbruskonna kylades akki leidub toredaid soogikohti.
Peale pooletunnist ringisoitmist tuli meil todeda et peale yhe hiinarestorani ei olnud MITTE YHTEGI avatud restorani kus me hea meelega oleksime istunud.
Niisiis laksime tagasi hotelli ja leppisime olukorraga.
Tagantjargi tarkusena tuli valja et sellise olukorraga olid leppinud ka paljud kohalikud, sest see restoran oli paris suur ja peaaegu tais.
Toit oli taitsa maitsev.
Jargmisel hommikul soitsime veel labi Thorn 'ist.
See on vaike (VAGA USKLIK) kyla, kus koik majad on valgeks lubjatud.
See kyla oli asutatud krahv Ansvriedí naise poolt ( 17 sajandil). Ning linnas anti majaehitamise oigus ainult aadliseisuses olevatele inimestele. Majad nagid igas tahes vaga ilusad valja.
Prantsuse voimul olemise ajal pogeesid aga koik aadlid suurtematesse linnadesse. Ning tavakodanikud kolisid aadlikodudesse. Aga see ei olnud eriti tark tegu sest prantsuse voim maksustas maju akende alusel. Ning nii ei jaanud vaestel talupoegadel muud yle kui enamus aknaid kinni myyrida. Et neid 'vaesuse arme' peita voobati koik majad yhtlasi ka valgeks.
Seda tehakse ka tanapaeval, ning igayks kes seal linnakeses maja tahab osta kirjutab yhtlasi alla ka lepingule et ta oma maja iga kahe aasta tagant jalle valgeks v66bata.
See oli vaga tore elamus, ainult et meie olime seal umbes poole kymne paiku pyhapaeva hommikul, ning kogu kyla laks kui yhte sammu kirikusse jumalateenistusele, ja meie jalutasime teises suunas, teenides ara kylaelanike ilmse halvakspanu :).
Alates minu synnipaevale eelnenud nadalavahetusega, mille me veetsime Roermondis.
See on yks vaga tore vaike linnake paris Saksamaa kylje all.
Poodides raagiti rohkem saksakui hollandi keelt igas tahes.
Kuna Hollandi laste lemmin Sinterklaas oli eelmisel nadalavahetusel juhuslikult Roermondis maabunud peale oma pikka reisi Hispaaniast siis olid majad ikka veel ehitud eelmise nadalavahetuse
Tahe all. Moni maja oli lindiga sisse pakitud, monedel olid lihtsalt kingid akendest valja riputatud :)
Paris huvitav.
See poekene oli kiriku kyljesissekaiku end sisse seadnud.
Mulle vaga meeldis see sissepaas, ja enne poodi paremal kael siseruumides olev kaev.
Kuna vesi nagi vaga sodine valja siis me arvasime et tegu on plastmassist kaanega.
Aga osutus ikka paris veeks, kuigi ilmselt paris joodamatu kwaliteediga.
Pood ise ei pakkunud eriti huvi, vaga palju nipet napet, aga midag ostma nagu ei kutsunud.
Linnale onnestus meil paari tunniga ring peale teha, ja siis seadsime sammud Roermondi Outleti poole. See oli umbes viie minuti pikkuse jalutuskaigu kaugusel kesklinnast, nii et vaga mugav oli sinna edasi minna.
Outleti peasissepaas
Roermondiga oli meil umbes neljaks asi klaar ning otsustasime suunduda edasi hotelli.
See oli umbes veerand tunni kaugusel Roermondist.
Hotell ise oli paris lihtne, ilma ylearuste ekstravagantsusteta ja veidi vanamoodne aga taiesti piisav peale tervet paeva ringikompimist Roermondis.
Hotell valjast
Ja seest
Peale pooletunnist ringisoitmist tuli meil todeda et peale yhe hiinarestorani ei olnud MITTE YHTEGI avatud restorani kus me hea meelega oleksime istunud.
Niisiis laksime tagasi hotelli ja leppisime olukorraga.
Tagantjargi tarkusena tuli valja et sellise olukorraga olid leppinud ka paljud kohalikud, sest see restoran oli paris suur ja peaaegu tais.
Toit oli taitsa maitsev.
Jargmisel hommikul soitsime veel labi Thorn 'ist.
See on vaike (VAGA USKLIK) kyla, kus koik majad on valgeks lubjatud.
See kyla oli asutatud krahv Ansvriedí naise poolt ( 17 sajandil). Ning linnas anti majaehitamise oigus ainult aadliseisuses olevatele inimestele. Majad nagid igas tahes vaga ilusad valja.
Prantsuse voimul olemise ajal pogeesid aga koik aadlid suurtematesse linnadesse. Ning tavakodanikud kolisid aadlikodudesse. Aga see ei olnud eriti tark tegu sest prantsuse voim maksustas maju akende alusel. Ning nii ei jaanud vaestel talupoegadel muud yle kui enamus aknaid kinni myyrida. Et neid 'vaesuse arme' peita voobati koik majad yhtlasi ka valgeks.
Seda tehakse ka tanapaeval, ning igayks kes seal linnakeses maja tahab osta kirjutab yhtlasi alla ka lepingule et ta oma maja iga kahe aasta tagant jalle valgeks v66bata.
See oli vaga tore elamus, ainult et meie olime seal umbes poole kymne paiku pyhapaeva hommikul, ning kogu kyla laks kui yhte sammu kirikusse jumalateenistusele, ja meie jalutasime teises suunas, teenides ara kylaelanike ilmse halvakspanu :).
vrijdag 23 november 2012
Novembri uudiseid...
Kuna eelmsest blogist on juba peaaegu kuu moodas, siis otsustasin anda ylevaate meie paari viimase nadala syndmustest.
Labisegi ja pahe torgatamise jarjekorras.
Syndmus1.
Marcel kaib jalle koolis. Voi vahemasti yle paarin nadala laupaeviti kaib stsviiltehnika kursusel. See kestab kuskil veebruarini.
Syndmus2.
Me kaisime kaks nadalat tagasi pyhapaeva ohtul Fletcheri hotelli restoranis ' tasuta' ohtut soomas. Voi tegelikult oli see ohtusook tasuta kuna me ostsime teatud firma elektriaparatuuri 30 Euro eest. Yle selle summa sai kaasa voucheri tasuta ohtusoogile yhes Fletcheri keti hotellis.
Eelnevalt olin kuulnud palju negatiivset kriitikat selle hotelliketi oobimise-pakkumiste kohta. Aga mina kogesin kogu teenust vagagi meeldivana.
Ohtusook oli vaga maitsev, kolmekaiguline ja just parajalt taitev. Ei olnud ylesoomise ega tyhja kohu tunnet lauast toustes. Jaime vaga rauhule :)
Syndmus3.
Olen nyyd ametlikult yle lainud insuliinipumba teise generatsiooni reservuaar- kleepsudele. Need on umbes poole vaiksemad aga kestavad tapselt sama kaua kui esimese generatsiooni omad.
Ametlikult peaksid nad ka paremini kleepima aga seda peab veel katsetama.
Syndmus4.
Marceli pere on vallanud Sinterklaasi hullus :). See tahendab et me tombasime (interneti kaudu) loosi kes kellele kinki teeb sellel aastal, ning samal lehekyljel kus loosi tommati, seal saab igayks ka oma kingisoovid ylesse kirjutada ja siis see kes sinu tombas saab salaja vaadata et mida sulle siis kinkida.
Vaga effektiivne, aga toimib ainult siis kui see kelle nime sina tombasid oma kinginimekirja oigeaegselt taidab :).
Aga see on ainult pool 'lobust' . Teine pool lobust koosneb selle kingituse pakkimine Sypriisi sisse.
Ja see sypriis ( yllatus) peaks kujutama kingisaaja iseloomu, hobisid, tookohta... igastahes midagi mida oleks vaga lihtsalt voimalik seostada kingisaajaga.
Marcel peab kinki tegema oma isale ja tema teeb sypriisiks sormejalgpalli mangu ( internetist otsis juhendid ja kaks ohtut liiimis, loikas ja kirus seda ideed ). Aga nyyd on valmis.
Mina tombasin Marceli kasuoe sobra. Ja tema tegeleb jalgrattaspordiga, nii et mina meisterdasin yhe pyhapaeva pealelounaga talle uue kiivri. Paris kena tuli valja. Ma panen hiljem pilte ka ylesse, aga hetkel ei saa, sest Marceli pere kiikab ka aeg ajalt siia lehele fotosid imetlema.
Muidugi on selle 'yllatusega' voimalik ka minna teises suunas, naiteks peita kink potitaie pudru sisse, voi taita kast mullaga ja matta kink sinna mulla alla... Ma loodan et nii hulluks meil see asi ei lahe. Ja kui see sypriis veel kyllalt ei ole, siis tuleb veel kirjutada yks luuletus sellele kellele sa kinki teed... Onneks on mul abivagi lahedalt votta, kuigi ma olen ametlikutl vabastatud luuletuse kirjutamisest, ma siiski vist ikka teen yhe vaikese.
Sinterklaasi tahistame siin teisel detsembril.
Syndmus5.
Oma synnipaeva on mul sellel aastal plaanis tahistada alles 08-12. Ennem ei olnud kahjuks voimalik. Igas tahes peame synnipaeva High Tea'ga.
Kylalised on kutustud pealelounaks ja nendele pakutakse vaikeseid sandviche ja cupcake. Ja teed :).
Igas tahes mul on hea meel et ma ikkagi synnipaeva otsustasin pidada see aasta. Marcel peab ainult kord viie aasta jooksul, aga minu arvates on see vahevoitu, kuigi siis sa vananed 5x aeglasemalt :)
Syndmus6.
Homme hommikul soidame Roermondi. See on yks vaike linnake (mille kaudu Sinterklaas ametlikult saabus Hollandisse sellel aastal. See suursyndmus toimus onneks juba eelmisel nadalal.Eelmisel aastal tuli ta Dordrechti kaudu maletatavasti.) Maastrichti ja Eindhoveni vahel, kuulu jargi olla seal ka yks hea outleti pood. Ja tore linnakeskus. Sinna jaame ka oobima (interneti pakkumine millele oli voimatu ara oelda).
Pyhapaeval tuleme jalle tagasi.
Syndmus7.
Kinke ja kaarte tuleb uksest ja aknast. Peaaegu igal ohtul tuleb yhe voi teise naabri ukse taga pakil jargi kaia :). Plus veel need kingid ja pakikesed mida me ise tellime jouludeks ja sintterklaasiks ja minu synnipaevaks...
Onneks nyyd on peaaegu koik pakikesed kohal .
Syndmus8. Talvekummid on vahetatud. Kuigi hetkel paistab et sellel aastal me toelist talve vist naha ei saagi, aga ikkagi on kindlam tunne.
Kinkidest tapsemalt paari paeva parast :)!!
Labisegi ja pahe torgatamise jarjekorras.
Syndmus1.
Marcel kaib jalle koolis. Voi vahemasti yle paarin nadala laupaeviti kaib stsviiltehnika kursusel. See kestab kuskil veebruarini.
Syndmus2.
Me kaisime kaks nadalat tagasi pyhapaeva ohtul Fletcheri hotelli restoranis ' tasuta' ohtut soomas. Voi tegelikult oli see ohtusook tasuta kuna me ostsime teatud firma elektriaparatuuri 30 Euro eest. Yle selle summa sai kaasa voucheri tasuta ohtusoogile yhes Fletcheri keti hotellis.
Eelnevalt olin kuulnud palju negatiivset kriitikat selle hotelliketi oobimise-pakkumiste kohta. Aga mina kogesin kogu teenust vagagi meeldivana.
Ohtusook oli vaga maitsev, kolmekaiguline ja just parajalt taitev. Ei olnud ylesoomise ega tyhja kohu tunnet lauast toustes. Jaime vaga rauhule :)
Syndmus3.
Olen nyyd ametlikult yle lainud insuliinipumba teise generatsiooni reservuaar- kleepsudele. Need on umbes poole vaiksemad aga kestavad tapselt sama kaua kui esimese generatsiooni omad.
Ametlikult peaksid nad ka paremini kleepima aga seda peab veel katsetama.
Syndmus4.
Marceli pere on vallanud Sinterklaasi hullus :). See tahendab et me tombasime (interneti kaudu) loosi kes kellele kinki teeb sellel aastal, ning samal lehekyljel kus loosi tommati, seal saab igayks ka oma kingisoovid ylesse kirjutada ja siis see kes sinu tombas saab salaja vaadata et mida sulle siis kinkida.
Vaga effektiivne, aga toimib ainult siis kui see kelle nime sina tombasid oma kinginimekirja oigeaegselt taidab :).
Aga see on ainult pool 'lobust' . Teine pool lobust koosneb selle kingituse pakkimine Sypriisi sisse.
Ja see sypriis ( yllatus) peaks kujutama kingisaaja iseloomu, hobisid, tookohta... igastahes midagi mida oleks vaga lihtsalt voimalik seostada kingisaajaga.
Marcel peab kinki tegema oma isale ja tema teeb sypriisiks sormejalgpalli mangu ( internetist otsis juhendid ja kaks ohtut liiimis, loikas ja kirus seda ideed ). Aga nyyd on valmis.
Mina tombasin Marceli kasuoe sobra. Ja tema tegeleb jalgrattaspordiga, nii et mina meisterdasin yhe pyhapaeva pealelounaga talle uue kiivri. Paris kena tuli valja. Ma panen hiljem pilte ka ylesse, aga hetkel ei saa, sest Marceli pere kiikab ka aeg ajalt siia lehele fotosid imetlema.
Muidugi on selle 'yllatusega' voimalik ka minna teises suunas, naiteks peita kink potitaie pudru sisse, voi taita kast mullaga ja matta kink sinna mulla alla... Ma loodan et nii hulluks meil see asi ei lahe. Ja kui see sypriis veel kyllalt ei ole, siis tuleb veel kirjutada yks luuletus sellele kellele sa kinki teed... Onneks on mul abivagi lahedalt votta, kuigi ma olen ametlikutl vabastatud luuletuse kirjutamisest, ma siiski vist ikka teen yhe vaikese.
Sinterklaasi tahistame siin teisel detsembril.
Syndmus5.
Oma synnipaeva on mul sellel aastal plaanis tahistada alles 08-12. Ennem ei olnud kahjuks voimalik. Igas tahes peame synnipaeva High Tea'ga.
Kylalised on kutustud pealelounaks ja nendele pakutakse vaikeseid sandviche ja cupcake. Ja teed :).
Igas tahes mul on hea meel et ma ikkagi synnipaeva otsustasin pidada see aasta. Marcel peab ainult kord viie aasta jooksul, aga minu arvates on see vahevoitu, kuigi siis sa vananed 5x aeglasemalt :)
Syndmus6.
Homme hommikul soidame Roermondi. See on yks vaike linnake (mille kaudu Sinterklaas ametlikult saabus Hollandisse sellel aastal. See suursyndmus toimus onneks juba eelmisel nadalal.Eelmisel aastal tuli ta Dordrechti kaudu maletatavasti.) Maastrichti ja Eindhoveni vahel, kuulu jargi olla seal ka yks hea outleti pood. Ja tore linnakeskus. Sinna jaame ka oobima (interneti pakkumine millele oli voimatu ara oelda).
Pyhapaeval tuleme jalle tagasi.
Syndmus7.
Kinke ja kaarte tuleb uksest ja aknast. Peaaegu igal ohtul tuleb yhe voi teise naabri ukse taga pakil jargi kaia :). Plus veel need kingid ja pakikesed mida me ise tellime jouludeks ja sintterklaasiks ja minu synnipaevaks...
Onneks nyyd on peaaegu koik pakikesed kohal .
Syndmus8. Talvekummid on vahetatud. Kuigi hetkel paistab et sellel aastal me toelist talve vist naha ei saagi, aga ikkagi on kindlam tunne.
Kinkidest tapsemalt paari paeva parast :)!!
zondag 28 oktober 2012
Viimase nadala tegemisi..
Et koik ausalt ara raakida tuleb alustada sellest et meie koogis oli juba aegade algusest peale mikrolaine ahi vaga korgel.
Riiulil plangu peal. Ja riiul oli vaatamata mega tugevale seina riputussysteemile ikka juba paris vildakas.
Ja mina kasutasin kogu aeg vaikest astet kui ma midagi seal ahjus kypsetasin-grillisin- kokkasin.
Igas tahes ei istunud mulle see kuuma toiduga korgustes turnimine sugugi ning ma olin Marcelile ka mitu korda teinud ettepaneu koogi ymberpaigutamiseks. Neid plaane voeti vastu kui teoreetiliselt aksepteeritavaid, kuid millest juba ette teati et nendest kunagi pariselt asja ei saa.
Kuni mina yhel ohtul asja katte votsin ja teatasin, et mul on plaan valmis, millist kapikest ma homme kokku klopsima kavatsen hakata, et see mikrolaine ahi tava inimese korgusele tuua.
See vist veidi ehmatas Marceli sest kui ma jargmisel paeval koju joudsin siis voeti mind vastu ettepanekuga - laheme vaatame kas akki IKEA'st ei leiaks midagi sobivat ja kui ei leia siis vaatame seda kapi asja lahemalt.
IKEA'st leidsime muidugi koike muud peale selle mille jargi me sinna laksime :).
Aga kapikese asemel leidsime ka sellise seina kylge kinnitatava lauakese.
Kolme puuri, 5 paeva ja liitri graanit-halli varvi jagu hiljem on tulemus tapselt selline nagu ma lootisn, ainult et kapi asemel on meil nyyd klapp lauake, ja seal all tapselt parasjagu ruumi joogipudelitele ja prygikastile :).
Igas tahes jaime molemad tulemusega 100% rahule, isegi oeldi mulle tunnustavalt, et nyyd jaab koogist rahulikum mulje. Jaab jah :).
Aga teile paar pilti veel tookaigust.
Marcel teise puuriga
Riiulil plangu peal. Ja riiul oli vaatamata mega tugevale seina riputussysteemile ikka juba paris vildakas.
Ja mina kasutasin kogu aeg vaikest astet kui ma midagi seal ahjus kypsetasin-grillisin- kokkasin.
Igas tahes ei istunud mulle see kuuma toiduga korgustes turnimine sugugi ning ma olin Marcelile ka mitu korda teinud ettepaneu koogi ymberpaigutamiseks. Neid plaane voeti vastu kui teoreetiliselt aksepteeritavaid, kuid millest juba ette teati et nendest kunagi pariselt asja ei saa.
Kuni mina yhel ohtul asja katte votsin ja teatasin, et mul on plaan valmis, millist kapikest ma homme kokku klopsima kavatsen hakata, et see mikrolaine ahi tava inimese korgusele tuua.
See vist veidi ehmatas Marceli sest kui ma jargmisel paeval koju joudsin siis voeti mind vastu ettepanekuga - laheme vaatame kas akki IKEA'st ei leiaks midagi sobivat ja kui ei leia siis vaatame seda kapi asja lahemalt.
IKEA'st leidsime muidugi koike muud peale selle mille jargi me sinna laksime :).
Aga kapikese asemel leidsime ka sellise seina kylge kinnitatava lauakese.
Kolme puuri, 5 paeva ja liitri graanit-halli varvi jagu hiljem on tulemus tapselt selline nagu ma lootisn, ainult et kapi asemel on meil nyyd klapp lauake, ja seal all tapselt parasjagu ruumi joogipudelitele ja prygikastile :).
Igas tahes jaime molemad tulemusega 100% rahule, isegi oeldi mulle tunnustavalt, et nyyd jaab koogist rahulikum mulje. Jaab jah :).
Aga teile paar pilti veel tookaigust.
Marcel esimese puuriga.
'Marg' graaniit-hall
'marg' graaniit hall valguga
Ja lopptulemus paremalt poolt vaadates.
Paremalt poolt valguga :)
Ja lopptulemus vasakult poolt valguga.
Lopetuseks veel nii palju et kella voiks iga nadalavahetusel tunni vorra tagasi keerata, on taiesti yllatav kui palju selle ekstra tunniga teha jouab :)
vrijdag 26 oktober 2012
Happy Halloween!!
Hei,
Pimedad ja kylmad ajad on hakkanud paris kiiresti Hollandi vana-naiste suve minema kihutama, Ohtud on pimenda, paevad pilvised ja paike touseb (kui yldse) siis suure hilinemisega.
Mina leidsin yhest aia tarbe poest korvitsa-graveerimise nugade komplekti.
Ja Marcel korraldas korvitsa, ning oligi eilne ohtu vagagi sisukalt taidetud.
Seemned kuivavad yleval, korvits naitab end parimast kyjlest oues ukse juures.
Siin vaike pildike ka.
Pildil olev kyynal oli korvitsale liiga suur, korvitsa kaas laks karssama, mina alguses motlesin et kes se naabritest toitu jalle pohja korvetab :)
Pimedad ja kylmad ajad on hakkanud paris kiiresti Hollandi vana-naiste suve minema kihutama, Ohtud on pimenda, paevad pilvised ja paike touseb (kui yldse) siis suure hilinemisega.
Mina leidsin yhest aia tarbe poest korvitsa-graveerimise nugade komplekti.
Ja Marcel korraldas korvitsa, ning oligi eilne ohtu vagagi sisukalt taidetud.
Seemned kuivavad yleval, korvits naitab end parimast kyjlest oues ukse juures.
Pildil olev kyynal oli korvitsale liiga suur, korvitsa kaas laks karssama, mina alguses motlesin et kes se naabritest toitu jalle pohja korvetab :)
vrijdag 19 oktober 2012
Jaa-fondyy
Teisipaeva ohtul avanes meil ootamatult voimalus proovida Jaa-fondyy'tamist.
Marceli isa oli voitnud interneti enampakkumise oktsionil jaafondyy kahele.
Ning kuna nemad kahjuks viimasel hetkel seda pakkumist ei saanud kasutada, ning seda ymbebroneerida polnud ka voimalik, siis leidsimegi end teisipaeval peale tood Barendrechti (Rotterdami aarelinnake) 'keskust' otsimas.
Kella kuuest olime ettenahtud restorani ees, restorani aknast paistsid kenasti kaetud lauad, uksel oli silt et nad on avatud.... aga uks oli lukus ning mitte yhtegi hingelist me sees ei nainud.
Meie koputame, piilume aknast sisse, lootuses aratada nende inimesete tahelepanu,kes kuskil restorani sisemuses meie jaafondyyd ette valmistavad.... ei midagi.
Siis me otsustasime jalutada veidi ringi selle restorani ymbruses. Kaugelt paistis yks kelner kes seisis yhe teise restorani ees meid veidi uudishimulikult seirates. Lahedamale joudes selgus tema uudishimuliku pilug pohjus - ta nimelt tahtis teada et kas me tulime jaafondyyle.
Kolab vaga kahtlaselt, aga tuli valja et jaafondyy oli kolnud hoopis nende restorani kuna see teine restoran oli maha myydud.
Meil eriti vahet ei olnud kus meile seda elamust pakutakse, ning votsime ootusarevuses istet.
Kuna jaafondyy on rohkem magustoinduna moeldud, tellisime koigepealt paar tapa-moodi eelrooga.
Ja siis oli aeg ohtu pohiyrituse kaes.
Lauale toodi suur aurav metallist kauss vedela lammastikuga mis nagi valja nagu mulisev keev vesi.
Ainult, et umbes 300 kraadi kylmem.
Selle korvale veel taldrik puuvilja (ananass, banaan, kiivi, viinamari, maasikas, melon) ning vahukommide ja keeksi tykikestega ning kaks kaussi sula-shokolaadi ja gnashiga ( valge sula shokolaadi moodi asi).
Siis naidati asi ette- koigepealt puuvijatykike 5 sekundiks lammastikku, ja siis kasta ta emba kumba kastmesse ja veel paariks sekundiks vedelasse lammastiku. Siis yrita kogu kupatus fondyy kahvli otsast katte saada, ja paris kahvliga suhu pista enne kui ta jalle ylesse sulab. Kes on kylmunud viinamarju shokolaadis jaatunud pulga otsast katte yritanud saada ilma et nad taldriku pealt minema kihutaks ja naabrilaual lopetaks, teavad et katsumus ei ole kergete killast.
Aga peale paari korda proovimist onnestus see juba parsi hasti. Onneks kylmaville me palju ei saanud, ainult ohk orna kaheda kurgu, seega soovitus jargmiseks korraks voi jargmistele fondyy plaanijatele oleks jaafondyytada suvel.
P.s. fotod on tehtud mobiiliga, mis seletab kohati halba pildi kvaliteeti.
Marceli isa oli voitnud interneti enampakkumise oktsionil jaafondyy kahele.
Ning kuna nemad kahjuks viimasel hetkel seda pakkumist ei saanud kasutada, ning seda ymbebroneerida polnud ka voimalik, siis leidsimegi end teisipaeval peale tood Barendrechti (Rotterdami aarelinnake) 'keskust' otsimas.
Kella kuuest olime ettenahtud restorani ees, restorani aknast paistsid kenasti kaetud lauad, uksel oli silt et nad on avatud.... aga uks oli lukus ning mitte yhtegi hingelist me sees ei nainud.
Meie koputame, piilume aknast sisse, lootuses aratada nende inimesete tahelepanu,kes kuskil restorani sisemuses meie jaafondyyd ette valmistavad.... ei midagi.
Siis me otsustasime jalutada veidi ringi selle restorani ymbruses. Kaugelt paistis yks kelner kes seisis yhe teise restorani ees meid veidi uudishimulikult seirates. Lahedamale joudes selgus tema uudishimuliku pilug pohjus - ta nimelt tahtis teada et kas me tulime jaafondyyle.
Kolab vaga kahtlaselt, aga tuli valja et jaafondyy oli kolnud hoopis nende restorani kuna see teine restoran oli maha myydud.
Meil eriti vahet ei olnud kus meile seda elamust pakutakse, ning votsime ootusarevuses istet.
Kuna jaafondyy on rohkem magustoinduna moeldud, tellisime koigepealt paar tapa-moodi eelrooga.
Ja siis oli aeg ohtu pohiyrituse kaes.
Lauale toodi suur aurav metallist kauss vedela lammastikuga mis nagi valja nagu mulisev keev vesi.
Ainult, et umbes 300 kraadi kylmem.
Selle korvale veel taldrik puuvilja (ananass, banaan, kiivi, viinamari, maasikas, melon) ning vahukommide ja keeksi tykikestega ning kaks kaussi sula-shokolaadi ja gnashiga ( valge sula shokolaadi moodi asi).
Siis naidati asi ette- koigepealt puuvijatykike 5 sekundiks lammastikku, ja siis kasta ta emba kumba kastmesse ja veel paariks sekundiks vedelasse lammastiku. Siis yrita kogu kupatus fondyy kahvli otsast katte saada, ja paris kahvliga suhu pista enne kui ta jalle ylesse sulab. Kes on kylmunud viinamarju shokolaadis jaatunud pulga otsast katte yritanud saada ilma et nad taldriku pealt minema kihutaks ja naabrilaual lopetaks, teavad et katsumus ei ole kergete killast.
Aga peale paari korda proovimist onnestus see juba parsi hasti. Onneks kylmaville me palju ei saanud, ainult ohk orna kaheda kurgu, seega soovitus jargmiseks korraks voi jargmistele fondyy plaanijatele oleks jaafondyytada suvel.
P.s. fotod on tehtud mobiiliga, mis seletab kohati halba pildi kvaliteeti.
zondag 14 oktober 2012
Abonneren op:
Posts (Atom)