Lucase
arengus on jalle paris suur hype
toimunud.
Just
keelelises mottes-
Ennast arusaadavaks
teha ei ole enam mingi problem, ja 4-5 sonaliste lausetega
raakimine pole ka enam mingi errand.
Nt. Konnime
poodi (jah, karu jaab meil tihti koju, suured
poisid konnivad ise J), mul suur poekott kaes. Lucas kysib
vaikselt:
Mamma, Lucas ook tas dragen ? ( Mamma, Lucas tohib ka kotti
kanda?) nii armas.
Tagasiteel oli ta
vasinud, ja tahtis sylle, ma siis naitasin talle suuri kotte ja ytlesin et
hetkel ei ole voimalik, mul on rasked kotid kaes.
Lucas
vottis siis sangast kinni ning ‘aitas’ mul kotti tassida J-
Nii super armas.
Mis on veidi raskem
selle perioodi juures, peaaegu
koigele oeldakse Ei ja mitte niisama ei,
vaid kohe kovasti ja valjult ja mitu korda jarjest.
Ja see et koike ISE teha tahetakse, ja siis kui ei onnestu
siis saadakse vihaseks. Aga keegi aidata
ka ei tohi. Naidatakse vihaselt napuga
minu suunas ja oeldakse,
Mamma ga daar zitten! (mamma,mine istu sinna) ise teise kaega diivai peale naidates.
Eks ma siis istu diivanil ja oota millal minu abi vaja voiks minna.
Moni kord
ta ikka kutsub ka kedagi endale appi,
aga see on toesti viimases hadas J.
Unega laheb
jarjest paremini (ptyi-ptyi-ptyi). Lucas laheb probleemideta magama, ja arkab
tavaliselt alles seitsme ringis, kui
meie varem liigutama hakkame, siis
kostab tema toast ka veidi varem kobistamist.
Paevane
uni kestab ka tavaliselt 1.5-2 tundi.
Uue
voodi on ta onneks taiesti omaks votnud, ainult umbes nadal parast ‘beebi’ voodi
kadumist, hakkas ta yks kord voodis
lamades ootamatult nutma.
Beby bed weg gelopen – beebi voodi jooksis ara L. Vaene laps.
Ma ytlesin talle et kas sa igatsed beebivoodit? Sellele vastati nutuse jaaga. Ytlesin siis,
et mul on ka kahju et beebi voodi
ara kadus, aga onneks on ta nii
ilus maja voodi selle asemel. Sellega lepiti siis ka.