Synnipaaevast ja Sinterklaasist

Synnipaeva olen ma nyyd vahelduva eduga peaaegu neli nadalat  jarjestikku pidanud.
Alates minu synnipaevale eelnenud nadalavahetusega, mille me veetsime Roermondis.
See on yks vaga tore vaike linnake  paris Saksamaa kylje all.
Poodides raagiti rohkem saksakui hollandi keelt igas tahes.
Kuna   Hollandi laste lemmin Sinterklaas oli eelmisel nadalavahetusel juhuslikult Roermondis maabunud  peale oma pikka reisi Hispaaniast siis olid majad ikka veel  ehitud eelmise nadalavahetuse
Tahe all. Moni maja oli lindiga sisse pakitud, monedel olid lihtsalt  kingid akendest valja riputatud :)
Paris huvitav.

See  poekene oli kiriku kyljesissekaiku end sisse seadnud.

 Mulle vaga meeldis see sissepaas, ja enne poodi paremal kael siseruumides olev kaev.

Kuna vesi nagi vaga sodine valja siis me arvasime et tegu on plastmassist kaanega.

Aga osutus ikka paris veeks, kuigi ilmselt paris joodamatu kwaliteediga.

Pood ise ei pakkunud eriti huvi, vaga palju nipet napet,  aga midag ostma nagu ei kutsunud.

 

Linnale onnestus meil paari tunniga ring peale teha,  ja siis seadsime sammud Roermondi Outleti poole. See oli umbes viie minuti pikkuse jalutuskaigu kaugusel kesklinnast, nii et vaga mugav oli sinna edasi minna.

 

Outleti  peasissepaas

 

Roermondiga oli meil umbes neljaks asi klaar ning  otsustasime suunduda edasi  hotelli.

See oli umbes veerand tunni kaugusel  Roermondist.

Hotell ise oli  paris lihtne, ilma ylearuste  ekstravagantsusteta ja veidi vanamoodne  aga  taiesti piisav peale tervet paeva ringikompimist Roermondis.

Hotell valjast

Ja seest



 

Ohtul motlesime et   me hotellis ohtust sooma ei hakka, et laheme ja vaatame  et kas ymbruskonna kylades  akki leidub toredaid soogikohti.
Peale pooletunnist ringisoitmist  tuli meil todeda et peale yhe  hiinarestorani ei olnud  MITTE YHTEGI avatud restorani kus me hea meelega oleksime istunud.
 Niisiis laksime tagasi hotelli ja  leppisime olukorraga.
Tagantjargi tarkusena tuli valja et sellise olukorraga olid leppinud ka paljud kohalikud, sest see restoran oli paris suur ja peaaegu tais.
Toit oli taitsa maitsev.
Jargmisel hommikul soitsime veel labi Thorn 'ist.
See on  vaike (VAGA USKLIK)  kyla, kus koik  majad on valgeks lubjatud.
See kyla  oli asutatud krahv Ansvriedí  naise poolt ( 17 sajandil). Ning linnas anti majaehitamise oigus ainult   aadliseisuses olevatele inimestele. Majad nagid igas tahes vaga ilusad valja.
Prantsuse voimul olemise ajal pogeesid aga koik aadlid  suurtematesse linnadesse. Ning tavakodanikud   kolisid  aadlikodudesse. Aga see ei olnud eriti tark tegu sest prantsuse voim  maksustas maju akende alusel. Ning nii ei jaanud  vaestel talupoegadel muud yle kui  enamus aknaid kinni myyrida. Et neid 'vaesuse arme' peita voobati   koik majad yhtlasi ka valgeks.
Seda tehakse ka tanapaeval, ning igayks kes seal linnakeses maja  tahab osta  kirjutab yhtlasi alla ka  lepingule et ta oma maja iga kahe aasta tagant jalle valgeks v66bata.
See oli vaga tore elamus, ainult et meie olime seal umbes poole kymne paiku pyhapaeva hommikul, ning  kogu kyla laks kui yhte sammu kirikusse jumalateenistusele, ja meie jalutasime teises suunas, teenides ara  kylaelanike ilmse  halvakspanu :).