Yritan nyyd seda volga veidi kahandada.
Juuni esimesel nadalavahetusel seadsime jalle suuna Louna-Hollandi poole ( viimase pooleteise aasta jooksul oleme seal kandis vaaaagagi tihti olnud).
Aga sellekordseks syndmuseks oli Marceli isa ja Neli 20's pulma aastapaeva tahistamine.
Ning selleks nadalavahetuseks olid nad yyrinud maja puhekepargis.
Maja iseenesest oli paris tore, nelja magamistoa ja kahe vannnitoaga, nii et keegi kellegile jalgu ei jaanud. Pargis oli ka restoran, vaike bassein , ja laste mangumaa.
Pargi ymbruses oli tore jalutada. Selle pargi lahedal oli ka yks veski mis oli ymber kujundatud kala pyygi kohaks.
Veski ymber oli umbes 5-6 kunst-tiiki, ning kui keegi tuli kala pyygisooviga, siis lasti sinna tiiki yks paras kala ( haugi moodi) lahti.
Kui tuli jargimne siis tema sai omale jargmise tiigi, kuni koik tiigid olid tais, siis tuli hakata tiike jagama.
Tiikide vahel oli paris tore vaadata neid ylimalt keskendunuid kalamehi, seda yhte kala taga ajamas.
Kuigi juuni kuus toimus paris palju erinevaid yritusi ( marceli Isa ja NEli 20 pulmaaaastapeva tahistamine nadalavahetusega Louna Hollandis,……….
Paadis juuni kuu selle aasta tippsyndmusega J.
Jaanipaeva ‘pidustused algasid tegelikult juba jaanuari kuus, kui me selle kuupaeva paika panime.
Esimene asi mida me kohe peale kuupaeva paika panemist tegime oli ‘sormuse- poodi’sisse astuda ning seal paar sobivat valja valida.
Moodusid kuud tais planeerimist ja ‘pulma stressi’ ning eneselegi markamatult olime joudnud pulmadele eelneva nadala loppu.
Terve nadala jooksul sadas imelilusaid kaarte post kasti, onnesoove igast ilma nurgast.
Marcel organiseeris den Boschi’s veel reede ohtuks vaikese lauatennise turniiri ( mille ta ise ka voitis, kuigi mitte liiga lihtsalt ;)).
Marceli kolleegid olid reedel igayk s Den boschi ja selle ymbrussessse votmeid ‘kaodanud’ .Votmete kyljes oli Marceli telefoni number ja nimi.
Nii et reede ohtuks oli tal umbes 20 vastamatta konet, igayks sooviga tagastada talle voti mille kaotamisest tal endal orna aimugi ei onud.
Laupaeva hommikul oli minul esimene reis Schipholi, vanematele vastu. Ema maandus veidi varem, ning me taitsime aega panoraami kohvikus hommiku kohvi juues ja lobisedes.
Peatselt saabus ka isa, ning siis soitsime taies laadungis tagasi Dordrechti.
Laupaeval saabus ka esimene pulma kimp.
Kuna Katre ja Lee maanduvad alles ohtul, on meil tore pealelouna neljakesi Dordrechti kesklinnas, kylastades vanakraami poodi ning vaadata kylmast punaseid pikamaa ujujaid, kes mooda dordrechti kanaleid joe poole kroolivad.
Paris huvitav vaatepilt.
Ohtul kaisin veel Katrel ja Lee’l viperusteta vastas ning laupaeva ohtul oli Mildenburg 50 puupysti rahvast taisJ.
Pyhapaeva hommikul soime koos veidi pidulikumalt hommikust ning vihma ja halli ilma trotides seatsime auto ninad Willemstadí poole.
See on yks vaike hasti sailinud keskaegne kindluse linnak Dordrechtist umbes 20 kilomeetri kaugusel.
Willemstad asub joe aares, ning seal on vaga kena kindluse vall mis jookseb mmooda linnapiiri , mning millele me jargmine kord veidi parema ilmaga kindlasti labi konnime.
Nyyd kaisime ainult veidi kesklinnas ja kirikus.
Vaga originaalne kirik (8 nurkne) ja kena alleega otse sadamasse.
Joime yhes vaga toredas restoran-kohvikus tassi kohvi ja siis jalutasime tagasi autode juurde.
Ohtul grillisime grill plaadi peal igayks ise oma ohtu sookiJ.
Marcel jattis siis meiega hyvasti ning soitis ema juurde et viimast ohtut enne pulmi ema ja Mike iga koos veeta.
JAANIPAEV
Ja siis oligi Tahtis paev katte joudnud.
Mulle ja Katrele algas paev suhteliselt varajaselt ( siis kui Marcel veel sygavat und nagi istus Katre juba juuksuri toolis.
Onneks tuli juuksur meile koju, tehes koigepealt Katrele soengu ning siis mulle.
Kuigi paistis et kolm ja pool tundi oleks taiesti piisav lokkide pahe keeramiseks, kahe soengu ja yhe meigi tegemiseks, siis tuli valja et me vaga napilt saime oma tegemistega valmis.
Juuksur lahkus paar minutit enne fotograafi tulekut.
Valjas tibutas paris ametlikult, aga ennustused edasiseks paevaks olid paris positiivsed.
Vahepeal umbes 30 km kaugusel kodust oli Marcel arganud, riidesse pannud, pruudikimbul ja auto lilleseadel jargi kainud, ning ka pulma auto yyrinud ( ilma juhita).
Pulma auto oli vaga armas, Volkswagen cabriolet ( onneks kais katus kinni ka ), ning sellel oli vaga kaunis lilleseade kapotil.
Marcel pidi koigepealt paar naabri autot ymber parkima, et teha talle vabaks koht rea alguses.
Ja siis kui selle ylesandega valmis saanud, siis soitsid John ja Anniek ( Tseremoonia meister ja tema naine) autoga meie juurde ja parkisid just tapselt sinna kohta mida Marcel nii hoolega yritas vabaks teha.
Aga onneks oli seegi arusaamtus kiiresti lahendatud, sest esmaspaeva hommikul ei ole onneks parkimskohtadega vaga kitsas.
Ja siis kais uksekell, ning seal seisis Marcel. Kyll ta nagi ylikonnas imekena valja .
Seistes ootusarevalt uksel, minu pruudikimp kaes, mis nagi muide ka vaga kaunis valja.
Tegime toas veel paar pilti, ning siis oli meil aeg minna parki pilte tegema.
Marcel sattus hoogu ning ronis oma uhiuues ylikonnas mooda puid ja poosaid, koik kauni foto nimel.
Onneks oli meie valifotode ajal ilm kuiv, ainult varbad said veidi niiskeks.
Siis tegime veel paar pilti joue aares ning ka seal restoranis kus me enne steremooniat valitud seltskonnaga lounat soime.
Neil on vaga kena torn, kus saab fotosid teha, ning vaga ilusad stiilsed kambrid kus me ka fotosid tegime.
Ylejaanud seltskonnaga kohtusime samas restoranis paari tunni parast.
Huvitav et kui Hollandis takso paar paeva varem ette tellida ( meilitsi) siis on see umbes poole odavam kui samal paeval helistades.
Restoran oli joe kaldal, ning vaga kauni vaatega joele.
Kuna (onneks) esmaspaeva pealelounal ei olnud restoranis eriti kiire- meie seltskond oli ainuke sellel korrusel, siis saime osaks vaga peenele tahelepanule nii koogi, kui kelnerite poolt.
Teenindus ei olnud pealetykkiv, aga alati olemas kui vaja.
Toidu-korrad vaheldusid parajas tempos, ning olid vaga maitsvad.
Peale hilist lounasooki oli aeg kylalistel seada sammud raekoja poole ( umbes 15 minutit jalutada restoranist).
Meil oli veidi aega enne kui me autoga Dordrecht Raekoja poole soitma hakkasime.
Kuna me joudsime veidi liiga vara kohale, siis parkisime auto kiriku korvale majade vahele, et tapselt oigeks ajaks jouda kohaleJ.
10 minutit enne seitset jalutab Marceli onu Piet veel meist mooda, vahetame veel paar sona, kuna tema tahab veel yhe kiire ringi ymber kiriku teha.
Vaga huvitav ajastus.
Naeme veel Marceli lauatennise sopru mooda jooksmas kes veel peaaegu viimasel minutil kohale jouavad.
Neile lehvitame veel labi akna.
Ja siis on minek J.
Raekoja trepile on laotatud punane vaip, koik kylalised kummalgi pool treppi meid ootamas.
Marcel soidab tapselt nii nagu meie abielu solmiv ametnik paar paeva varem opetas, suure kaarega nii et minu poolne uks tapselt vaiba aare juurde avaneb.
Astub autost valja ja teeb mulle ukse lahti.
Vaga emotsionaalne on naha nii paljusid meile lahedasi inimesi seismas seal trepil, kes meie parast votsid vaevaks tulla kohale ja osa votta sellest suursyndmusest.
Meie laksime esimestena trepist yles, kus meid ootas juba tuttav ametnik. Meie astusime koos temaga korvale, oodates fuajees kuni koik kylalised Kennedy ( Dordrechtis syndinud ja elanud kunstnik, kes selle saali seinad oli maalinud) saalis istet olid votnud.
Ning siis oli kord meie kaes. Veel yks maagiline hetk meile molemale.
Ametnik tegi oma tood vaga hasti, kui paar faktiviga valja arvata.
Oli vaga tore, et mainiti ara ka Eestis olevad vanaemad, kes kahjuks kohale ei saanud tulla.
Peale ametlikku osa oli pidutsemise aeg.
Pidu pidasime Raekoja all olevas raekeldris, mille sissepaas oli Raekoja peasissepaasu korval.
Raekelder meeenutas mulle veidi Tallinna raekoda, selliste keskaegsete gooti stiilis kaar-taladega ning kivist seintega.
Alustasime klaasi shampuse ning onnitluste vastu votmisega.
Peale seda oli tordi lahti loikamise aeg.
Sellest saime kumbki umbes kaks ampsu ( rohkemaks ei olnud lihtsalt aega) ja siis hakkas pidu vaikselt tuure votma.
Ohkkond oli vaga tore, ning inimestel paistis lobus olevat.
Marceli ylemus pidas veel pool Eesti- pool Inglise keelse kone. Vaga armas temast aga vaga raske aru saada.
Marceli kolleegid on tyypilised Limburgi maakonna elanikud.
Iga pidu tuleb ikka taielikult nautida. Tantsiti ikka kovasti, ning DJ sai pidevalt erisoove.
Oli vaga armas Marceli kolleegidest kinkida meile meie oma laul.
Veel yks moment kus minul liigutus-pisarad voolasid.
Vaikselt hakkasid kylalised lahkuma, jargmine paev oli paljudel toopaev.
Meie koristasime veel veidi dekoratsioone ja siis laks Marcel auto jargi.
Kahjuks oli auto uste avamisega probleeme, ning peale mitut telefonikonet autorendi firmasse ja autoabisse otsustasime koikide asjadega taksoga kodu juurde ( asjad maha laadides ja oma auto vottes) soita.
Edasi laks meie ohtu lahedal asuvas asja avatud Van der Valki pulmasviidis.
Vaga lukskuslik hotellituba. Ma ei ole enne nii suures ja kauni vaatega toas oobinud.
Meie nautisime seda erilist Jaanipaeva taiel rinnal.
Kindlasti oli asju mis nihu laksid, voi mis ei kukkunud valja nii nagu plaanis oli, aga meie seda oma roosa pilve pealt ei marganud.
Meie jaoks oli see imeline paev, mida ainult hea sonaga meenutada.
Pildid same katte pyhapaeval J
Ei joua ara oodata.
Pulmale jargneval paeval oli aeg viia vanemad ja Katre ja Lee tagasi lennujaama.
Kahjuks on minu auto mahutatavusel piirid, ning koik kylalised ning nende kohvrid yhe korraga autosse ei mahtunud.
Kuna isa lennuk oli koige viimane mis ohku pidi tousma, siis pakkus ta valja et laheb hoopis rongiga.
Marcel viis isa rongijama, ja mina ylejaanud seltskonna lennujaama.
Kolmapaeval laksin mina toole ja pakkusin sama pagari, kes meie pulmatordigi tegi, poolt kypsetatud torte oma kollegidele.
Marcel oli terve nadala vabaks votnud.
YORK
YORK
Reedel tuli ta mulle toole jargi ( hommikul laksin rongiga), ning me jatkasime oma reisi Rotterdami sadama suunas meie mini pulma reisile.
Seekord sotisime P&O laevaga ( paar aastat tagasi kaisime Londonis Stena Line ga).
Laks vaga sujuvalt.
Me tahtsime Lee vanematele ka pudeli ‘pulma’ veini kaasa votta.
Ainult et kui me sisse checkisime, siis ma nagin seina peal suurt silti, et oma alkoholi ei tohi laeva kaasa votta.
Meil alkoholipudel kilekotis kolksumas.
Selle peitsime siis kohvrisse, onneks keegi pudeli kohta Inglismaale soites kysimusi ei esitanud.
Ainult tagasi tulles, aga siis oli see juba turvaliselt Katre kaekotisJ
Kella viiest olin veel kontoris, kella kuuest juba laevas, kohvird kajutsse ara pandud, laevaga tutvutud ning ohtusoogiks lauda istutud .
Laev oli paris suur ja laevareis sujus probleemideta.
Kui Rotterdamis astusime pardale uduvihmas ja sygisjopedega, siis Yorgis oli peaaegu suvine ilm. Paike paistis ning oli isegi 22-24 kraadi sooja.
Hommikul Yorki minek ka, turvakontrollist labi, bussi, ja tunnike hiljem Yorgis bussist valja astudes oli tore tuttavaid kohti taasnaha.
Me kaisime koigepealt Yorgi Silmas (suurel vaaterattal). Mina hoidsin esimese ringi silmi kinni, aga teisel ringil juba veidi piilusin ymbrust ka, oli vaga kena vaade yle kogu piirkonna.
Siis laksime Yorgi Katedraali. Vaga muljet avaldav ning sissepaasu hinda taiesti vaart.
Peale seda saime Katrega kokku, ning jalutasime yhte salajasse jaatise kohta.
Peale jaatisepeatust laksime meie Jorviku muuseumi ( viikingite muuseum), ning Katre kais veidi mooda poode.
Siis soime kiire louna-voileva ning jatkasime turisti mangimist Yorgi muuseumis, kus oli muuseumi sees ehitatud jargi 19 sajandi lopu Inglise tanav . Vaga kunstiparaselt, sihuke tunne oli et sa konnid kusklil filmis.
Peale muuseumi, kondisime mooda kuulsat Shamblesi tanavat vaikselt tagasi bussi peatuse poole.
Jalad loid veidi tuld aga oli vaga tore paev Yorgis.
Marcel jai ka vaga rahule, ta ytles et me peame tihedamini sellistel kruiisidel kaima, kuna minu tookoht on nii sadama lahedalJ.
Tagasireis moodus ka ilma insidentideta.
Paar paeva peale meie tagasijoudmist Yorgist oli meil jargmine tahtpaev mida tahistada.
Marceli synnipaev!
Seda tahistasime tagasihoidlikult, me kaisime kolmapaeval kahekesi yhes hiina restoranis soomas.
Oli vaga maitsev ja veidi teistmoodi.
See nadalavahetus tuli Marceli ema ja Mike ka meile kylla ning kuna nyyd on suvi et peaaegu saabunud, siis otsustasime valjas grillida.
Oli vaga tore ohtu.
Eelmisel nadalavahetusel oli Marceli isa synnipaev. Seda tahistasime vaikese aiapeoga pereringis Bergen op Zoomis.
Ja nyyd ongi minu jarjekordne blogi v6lg hetkeks kustutatud.
Geen opmerkingen:
Een reactie posten