Loomaaiast, kellakeeramisest ja nouandlas kaigust

Laupaeval olime Marceli isa ja Neli poolt koos tema kasuodede ja peredega loomaaeda  kutsutud J

Ja seekord kaisime Nueneni loomaaias.

Tegemist on suhteliselt vaikese aga vaga ruumika loomaaiaga, kus igas  puuris ( kuigi puur oleks vale sona siin- voibolla piiratud aedik nt) oli loomadel piisavalt ruumi end naidata kui ka varjuda kylaliste uudishimulike pilkude eest.

Igas aedikus oli  loomi naha ning valik oli veidike erinev suurematest loomaaedadest.

Igas tahes pole ma kunagi nii kaua loomaaias weetnud ning igavust tundma ei pidanud me ka kordagi.

Hasti palju oli vaike loomi- kopraid, magereid,  skunke jne.

Suurematest loomades olid esindatud nii elevandid kui kaamelid,  aga  pearohk oli siiski  vaikeloomadele ja lindudel.

Juba alguses oli meil voimalus  ringsabamakaagi  puur/aedikus  jalgida nende  sootmist.

Asja tegi vagagi toredaks see et    ka inimsed  olid  samas ruumis kus need ahvikesed ning  peale monigahetkelist  vooristust kyppasid ahvid yhe inimsese olgadelt teise inimese olgadele ja selja koti peale.

Onnesks ei olnud neil plaanis ola peale oma loomulikke vajadusi teha, niiet  koik said   nn kuiva nahaga  sealt  ka valja.

Paeva jooksul oli ka  kolm showd- yks vaikeloomadega ( rotid ja ambikud), millest mina osa ei saanud votta kuna Lucas magas karus, yks elevani show, ja yks hyljestega.

Lucas kahjuks yhestki showst osa ei saanud sest kas ta magas need maha voi siis karjus nagu ratta peal et meie peame kas jalutama voi karuga edasi liikuma, mitte  ootama kannatlikult  mingi etenduse algustJ.

Mis oli ka tore seal loomaias- neil oli suuuuur bassein  neid  pedikyyri kalu, kuhu sai soovikorrral ka oma kasi sisse panna ja siis need kalakesed nokitsevad su sormed ja sormevahed puhtaks.

Vaga imelik kogemus, aga  tore elamus.

Laupaeva ohtuks oli lucas  omadega nii labi et meie plaanist teda kuni poole yheksani yleval hoida kukkus kolinal labi.

Kella kaheksast magas  ta juba  sygavat ondsat und, argates alles jargmisel hommikul vana aja jargi kell kaheksa !

Nii et   magas kenasti oma ajavahe maha ja meil oli ainult  vaadat et ta oma  soogiaegadega liiga palju  aega vahele ei jaaks.



Esmaspaeval kaisime ka  nouandlas- nyyd onneks kodule veidi lahedamal olevas  mitte enam  seal saja kilomeetri kaugusel :)

Lucas on kenasti kasvanud, olles 86.5  cm pikk ja 11.3 kilo raske.

Raakisime ka fysioterapeudist (kui jargmise nadala kokku saamine  meid ei rahulda siis voime  nouandla poolt  kohe yle minna jargmisele , anti telefoni number kaas aja puha.

Ja Lucase   meeleolu muutustest, et  ikka pidevalt  raakida talle et mis toimub ja toimuma hakkab ja kiita teda kui ta  kenasti kaitub.

Viimast kipume meie  liiga tihti iseenesest moistetavaks pidama. Nt kui ta kenasti hyvasti jatab lastehoius ja ei hakka nutma.

voi kui ta ise lusikaga jogurtit soob - enamus kouab igale poole mujale  kui sinna kuhu peaks, aga nii tore on naha kuidas  see lusikas nagu jaatisepulk suhu pannakse ja siis   jogurt sealt pealt ara imetakse :).



viimased ood on ka suhteliselt rahulikult moodunud (pty ptyi ptyi).
Aga karta on et  ligi hiiliv kylmetus  voibolla ka oound  tuleb segama