Ja ongi veel yks suur verstapost labitud.
Lucas tahistas eile oma teist synnipaeva.
Tagasivaadates oli tema teine eluaasta veidi lihtsam kui
esimene , aga kihutas mooda poole kiiremini.
Mul on hea meel, et ta ikka omal jalal otsustas
liikuma hakata, ning et tema sonavara igapaevaselt taieneb.
Kahe
aastane Lucas on enamuse ajast vagagi roomsameelne poiss.
Lemmiktegevuseks
on hyppamine ning pallimang. Vaike jonnituur tuleb peale kui asjad ei
lahe nii nagu tema soovib (nt, uks mis lahti ei lahe, voi
mangukook, mis lauajala taha kinni jaanud ning end edasi lukata ei lase.
Poes kaik
Lucasega on ka 99 % vagagi valutu- tuleb ainult vaadata
et me sinna liiga kauaks molutama ei jaaks.
Ja lahtiste
kirsstomatite letist nii ruttu kui voimalik mooda kaime.- muidu randab
kindlasti paar tykki suhu, ja mina ostan siis syytundest terve
topsiku taie kirsstomateid, mida kodus nagu nii vaga ei soodagi.
Oouned uues
voodis on veel veidi rahutud- monikord magatakse terve oo
arkamata, monikord argatakse ikka 3-4x oo jooksul. Juhtub ka
sedagi et oosel kolitakse( minu voi
Marceli abiga siis) ikka oma vanasse voodisse tagasi..
Aga
yldiselt laheb see harjumine hasti.
Muidu
hakkab juba pead tostma oma maitse- osasid riideesemeid ei panda
selga, ei meeldi ja koik.
Samas
osadesse ollakse nii kiindunud( nt sussid), et neid ei taheta mingi
hinna eest valja vahetada.
Potile
harjutamisega on hetkel lood suhteliselt nadid- eriti ei yrita ja Lucas ise ka
eriti isu ylesse ei naita.
Aga
tegeleme asjaga.
Geen opmerkingen:
Een reactie posten