dinsdag 13 september 2016

Puhka rahus, rohelises rohus.....


Puhka rahus, rohelise rohu sees…

 

Eilie peale lounal  oli meil yks  vaike kurb  toimetus vaja teha,  nimelt viia Stimpie viimast korda loomaarstile…..

See otsus oli tegelikult ohus juba paar kuud, aga  me yritasime seda koigest joust edasi lykata.

Kuni Stimpie yhel hetkel palju tuppa hakkas  pissima, ja oositi  seljavalust  kr2unus…

Ja  nii otusstasimegi pyhapaeva ohtul, et  homme  on see kurb paev.

Pealelounal laksin mina Lucasega kaubanduskeskusesse, et tema ei peaks  seda viimast korvi pyydmist ja  ara viimist nagema.

Oli  vaga imelik jaatist syya ja manguvaljakul mangida  temaga, teades ,et samal ajal   tegeleb Marcel hoopis millegi muuga .

 

Kuigi tavaliselt  ei soovi Stimpi kunagi oma reisikorvi minna ja tuleb teda mooda maja taga ajada, siis nyyd kondis ta lausa vabatahtlikult  korvi.

Elujoud oli tal taiesti  otsas, ja ilmselt tegiime ikka oige otsuse, aga  see ei tahenda,  nagu oleks vastu voetud otsus kerge.

Ametlikult  elas  Stimpie umbest 17  aastaseks, aga Marcel arvab, et  pariselt oli ta voibolla veidi vanem.

Igas tahes oli  tema  elu teine pool ( voi  nii  kaua kui  ta Marceli  juures elas)  olid tema  elamistingimused  kovasti yle keskmised.

Tema rahulikku  igapaeva rutiini  segasid  kronoloogilises jarjestuses ainult

 

1. Minu   tulek

2. Mingioni tulek ( tanu kellele ta  ilmselt viimased aastad  vastu pidas,  kuna teise kassi tulek tegi Stimpiet ka  arksamaks ja aktiivsemaks, kuigi esimesed pool aastat koos eksisteerimist  moodus rohkem ignoreerimise tahe all)

3. Lucase synd/ kaima oppimine.

 

Mida me jaame igatsema temast, on   roomsad tervitused (prrt) kui me koju tuleme,  ja kui  ta voodisse hyppas, et  oma koht meie patjade korval sisse votta ja  end kerra keerata ja magama  jaada.
Voi siis  kui ta keset ood eriti vesiselt  sulle nakku aevastas ( juhtus yks kord, aga seda ma  vist kunagi ei unusta).
Voi kui ta sulle sylle tahab ronida, ja uued riided oma   lahti olevate  karvadega  kaunistada...

Lucase kaest saime terve ohtu veel spontaanseid kallistusi, mida ta tavilselt ainult kysimise peale jagabJ.

Eks ta sai ka aru, et veidi kurvem ohtu kui tavaliselt.

Talle ytlesime et Stimpie laks puhkusele,  hetkel   ta eriti puudust ei  paista tundvat  temast.

Oli vaga armas kass, paari vaikese veaga....

Geen opmerkingen:

Een reactie posten