vrijdag 19 oktober 2012

Jaa-fondyy

Teisipaeva ohtul avanes meil ootamatult voimalus proovida Jaa-fondyy'tamist.
Marceli isa oli voitnud  interneti enampakkumise oktsionil jaafondyy kahele.
Ning kuna nemad kahjuks  viimasel hetkel seda  pakkumist ei saanud kasutada, ning seda ymbebroneerida polnud ka voimalik, siis  leidsimegi end teisipaeval peale tood Barendrechti (Rotterdami aarelinnake)  'keskust' otsimas.
Kella kuuest olime  ettenahtud restorani ees,  restorani aknast paistsid kenasti kaetud lauad, uksel oli silt et nad on  avatud.... aga uks oli lukus ning mitte yhtegi hingelist me sees ei nainud.
Meie koputame, piilume aknast  sisse, lootuses  aratada nende inimesete tahelepanu,kes kuskil restorani sisemuses meie jaafondyyd ette valmistavad.... ei midagi.
Siis me otsustasime jalutada  veidi ringi selle restorani ymbruses. Kaugelt paistis yks kelner kes seisis yhe teise restorani ees meid  veidi uudishimulikult seirates. Lahedamale joudes  selgus tema uudishimuliku pilug pohjus -  ta nimelt tahtis teada et kas me tulime jaafondyyle.
Kolab vaga kahtlaselt, aga  tuli valja et jaafondyy oli kolnud hoopis nende restorani kuna see teine restoran oli maha myydud.
Meil eriti vahet ei olnud kus meile seda elamust pakutakse, ning votsime ootusarevuses istet.
Kuna jaafondyy on rohkem magustoinduna moeldud,  tellisime koigepealt  paar tapa-moodi eelrooga.
Ja siis oli aeg  ohtu pohiyrituse kaes.
Lauale toodi  suur aurav metallist kauss vedela lammastikuga mis nagi valja nagu mulisev keev vesi.
Ainult, et umbes 300 kraadi kylmem.
Selle korvale  veel taldrik  puuvilja (ananass, banaan, kiivi, viinamari, maasikas, melon)  ning vahukommide  ja  keeksi tykikestega ning kaks kaussi  sula-shokolaadi ja gnashiga ( valge sula shokolaadi moodi asi). 
Siis naidati asi ette- koigepealt puuvijatykike 5 sekundiks  lammastikku,  ja siis  kasta ta emba kumba kastmesse ja veel paariks sekundiks vedelasse lammastiku. Siis yrita  kogu kupatus  fondyy kahvli otsast katte saada, ja paris kahvliga suhu pista enne kui ta  jalle ylesse sulab. Kes on kylmunud viinamarju shokolaadis  jaatunud  pulga otsast katte yritanud saada ilma  et nad taldriku pealt  minema kihutaks  ja naabrilaual lopetaks, teavad et katsumus ei ole kergete killast.
Aga    peale paari korda proovimist onnestus see juba parsi hasti. Onneks kylmaville me palju ei saanud, ainult  ohk orna kaheda kurgu,  seega soovitus jargmiseks korraks voi jargmistele fondyy plaanijatele oleks  jaafondyytada   suvel.
P.s. fotod on tehtud mobiiliga, mis seletab kohati halba pildi kvaliteeti.







Geen opmerkingen:

Een reactie posten