Teisipaeva ohtul avanes meil ootamatult voimalus proovida Jaa-fondyy'tamist.
Marceli isa oli voitnud interneti enampakkumise oktsionil jaafondyy kahele.
Ning kuna nemad kahjuks viimasel hetkel seda pakkumist ei saanud kasutada, ning seda ymbebroneerida polnud ka voimalik, siis leidsimegi end teisipaeval peale tood Barendrechti (Rotterdami aarelinnake) 'keskust' otsimas.
Kella kuuest olime ettenahtud restorani ees, restorani aknast paistsid kenasti kaetud lauad, uksel oli silt et nad on avatud.... aga uks oli lukus ning mitte yhtegi hingelist me sees ei nainud.
Meie koputame, piilume aknast sisse, lootuses aratada nende inimesete tahelepanu,kes kuskil restorani sisemuses meie jaafondyyd ette valmistavad.... ei midagi.
Siis me otsustasime jalutada veidi ringi selle restorani ymbruses. Kaugelt paistis yks kelner kes seisis yhe teise restorani ees meid veidi uudishimulikult seirates. Lahedamale joudes selgus tema uudishimuliku pilug pohjus - ta nimelt tahtis teada et kas me tulime jaafondyyle.
Kolab vaga kahtlaselt, aga tuli valja et jaafondyy oli kolnud hoopis nende restorani kuna see teine restoran oli maha myydud.
Meil eriti vahet ei olnud kus meile seda elamust pakutakse, ning votsime ootusarevuses istet.
Kuna jaafondyy on rohkem magustoinduna moeldud, tellisime koigepealt paar tapa-moodi eelrooga.
Ja siis oli aeg ohtu pohiyrituse kaes.
Lauale toodi suur aurav metallist kauss vedela lammastikuga mis nagi valja nagu mulisev keev vesi.
Ainult, et umbes 300 kraadi kylmem.
Selle korvale veel taldrik puuvilja (ananass, banaan, kiivi, viinamari, maasikas, melon) ning vahukommide ja keeksi tykikestega ning kaks kaussi sula-shokolaadi ja gnashiga ( valge sula shokolaadi moodi asi).
Siis naidati asi ette- koigepealt puuvijatykike 5 sekundiks lammastikku, ja siis kasta ta emba kumba kastmesse ja veel paariks sekundiks vedelasse lammastiku. Siis yrita kogu kupatus fondyy kahvli otsast katte saada, ja paris kahvliga suhu pista enne kui ta jalle ylesse sulab. Kes on kylmunud viinamarju shokolaadis jaatunud pulga otsast katte yritanud saada ilma et nad taldriku pealt minema kihutaks ja naabrilaual lopetaks, teavad et katsumus ei ole kergete killast.
Aga peale paari korda proovimist onnestus see juba parsi hasti. Onneks kylmaville me palju ei saanud, ainult ohk orna kaheda kurgu, seega soovitus jargmiseks korraks voi jargmistele fondyy plaanijatele oleks jaafondyytada suvel.
P.s. fotod on tehtud mobiiliga, mis seletab kohati halba pildi kvaliteeti.
Geen opmerkingen:
Een reactie posten