Meil oli voimalus veeta 8 paeva Rhodosel.
Nii mina (esimene kord Kreekas yldse) kui ka Marcel (esimene kord Rhodosel) ei osanud me enne reisi sellelt saarelt eriti midagi oodata.
Ja tavaliselt siis just yllatatakse sind positiivselt igast nurgast.
Hotell- suhteliselt vaike aga vaga puhas, meie toast oli vaade basseinidele.
Kuigi hotell tundus olevat pea valja myydud ei olnud rabelemist lamamistoolide parast.
Meie saabumise hommikul saime kohe oma tuppa kuigi me joudisme hotelli juba kella yheteistkymnest ja ametlikult saab tuppa alles kella kahest. Nii et vaga hasti korraldatud.
Hotelli toas oli ka vaike koogi nurk, kahe pliidi-plaadiga, kohvikeedu masin, roster ja veekeetja.
Need paar ohtutu kui me hotelli restoranis ohtust soime oli toit igati tasemel (peaaegu koik ohtusoogid olid vaga maitsvad, ainuke koht kus me kaks korda kaisime oligi hotelli restoran).
Hotelli kaks kassi, kellest yks nagi tapselt Mingioni moodi valja, ainult poole kohnem ,Kais meil hotelli toas kylas ka ning soi yhe tyki juustu :).
Supermarket ja pagari-ari olid molemad umbes 2 minuti jalutuskaigu kaugusel hotellist. Rand umbes 5 minuti kaugusel.
Ainuke miinus mis silma/korva hakkas oli lennujaama lahedus. Aga onneks oosel lennukid ei lenda Rhodosele ja meil olid korvatropid kaasas nii et oound nad onneks ei seganud.
Esimese paeva veetsime rohkem basseini aares ja ymbruskonnnaga jala tutvudes. Kella viiest tuli meie rendiauto firma meile hotelli jargi (Marcel leidis interneti kaudu yhe soodsa autorendi firma Rhodosel, mille omanik oli Hollandist aga elas seal), toodi meid sinna kontorisse naaberkylakeses, paar allkirja ning votmete yle andmist ning meil olid jargnevaks kuueks paevaks rattad all :).
Sealt rendifirmast anti meile ka kaart koos soovitustega mida Rhodosel naha tasuks ja kus parkida/ bensiini votta/ syya jne....
Kuigi Marcel oli eelnevalt hinnas kokku leppinud, ning selle summa me ka maksime, kirjutati arvele umbes kolmandiku vaiksem summa, 'kindlustuse kulude katteks'.
Aga jah, kui neil nii mugavam on, miks siis mitte....
Ohtust soime seal autorendi frima kylas, eelroaks varskelt kypsetatud pita leivad tsatsikiga.....
Vaga maitsev.
Jargmisel hommikul ehmusime veidi kui kella vaatasime, sest me olime pea pool paeva juba maha maganud.
Aga poole tunniga olime hommikust soonud, kohvi joonud ja valmis saart avastama.
Esimeseks soitsime mooda Laanerannikut Louna poole. Peatudes teel Kamirose varemetes.
Vaga suured valja kaevamised on olnud sellel alal.
Ja millised vaated merele!
Peale antiikse Kamirose varemeid tegime ranna peatuse. Kuigi Laanerannik on suhteliselt kivine, tegime peatuse yhe ranna restorani juures kus oli voimalik tasuta rannatoole kasutada.
Muidugi see 'tastua' peegeldus kohe ka jookide hinnas, aga kuna see oli meie esimene 'ametlik' puhkuse paev, siis me eriti ei protesteerinud.
Peale paart tundi paikese ja mere nautimist soitsime edasi Lounapoole. Teed olid VAAAGA kurvilised ja magised. Kaisime Kastellose kindluses, Sianas magilinnas, Monlolithose kylas ning Georgiose neeme tipus, kus oli yks vaga armas kreeka -ortodoks kirik ehitatud kivise maeraja tippu, ja kus sai ka kyynlaid syydata, pannes raha lihtsalt suurde karpi kyynalde korvale.
Ja seal oli paris suuuri rahatahti ka...
Ja need vaated mis maetippudest ja teel sinna avanesid, iga kurvi lahenesime ootusarevalt, et mida selle kurvi taga voib oodata.
Igas tahes oli tore naha ja ringi soita , aga meil oli alati rendiauto firma hoiatus korvus, et enne pimedat soovitatakase magedest tagasi olla suurtel teedel, sest mine tea.
Seda nouannet me ka vaga tapselt jalgisime, sest kella seitsmest laks Rhodosel vaga akitselt pimedaks. Me alustasime koduteed alati hiljemalt viiest.
Laupaeval laksime Ida-rannikut pidi Louna suunas. Peatusime koigepealt yhel imeilusal liivarannal.
Meie reisigiidi-raamatust lugesime et see on ainuke rand mis kuulub yhe kloostri omandisse, ja tanu sellele ei ole sellele rannale yhtegi hotelli ehitatud.
Merevesi oli vaga monus, selline leige supp, mis tegelikult veidi varskendab aga kylm ei ole.
ja see oli veel soolane ja vaikese lainega ka nii et oli vaga monus hulpida.
Onneks oli rannas ka mageda vee kraan ka, kus end soolast puhtaks sai pesta.
Peale rannapeatust laksime edasi Lindosesse. See on yks vaike linnake mere kaldal, valgete majadega, ja ronivaatidega varjutatud tanavatega. Ning selle linna kohal mae tipus seisis yks kindlus.
Sinna kindlusesse ronimine vottis oma jagu vohmale, aga oli vaga tore elamus.
Pyhapaeval olime rohkem hotelli lahedal.
Kaisime yhe lahedal asuva mae otsas kuhu 20 aastat tagasi ehitati betoonist rist, ning sinna otsa oleks ka saanud tasatua ronida, aga meie seda ei teinud.
Jalutasime mae otsas ainult. Sama mae otsas oli ka Filerimos kloostri varemed. Seal kaisme kyll sees. Mis tegid need varemed eriliseks olid paabulinnud kes vabald territooriumil ringijalutasid. Kokku oli neid umbes 20. vaga armas.
Pealelounal kaisime ka Rhodose linnas. Vanalinna osa oli vaga tore, sellised keskaegsed tanavad ja poekesed ja restoranid. Meie valisime yhe restorani kus sai esimesel korrusel rodul istuda, aga toit oli alla igasugust arvestust. Marcel tellis grillitud kanaliha vardas, aga kanaliha oli ilmselt liiga kaua seisnud, igas tahes need kanatykikesesd soi meie hotelli kass vaga hea meelega ara, Marcel aga soi ainult friikartuleid ja salatit mis kanaga lauda toodi.
Rhodose linnas on restoranid ka reeglina kallimad kui naaber kylades.
Igas tahes peale seda kogemust me enam Rhodose linna nii vaga ei kippunud.
Esmaspaeval kaisime Rhodose veepargis. Pargi kohta oli pea igas bussipeatuses yleval reklaam, ei olnud teel sinna kuskil silte , et kui soovid veeparki minna siis siit mahasoidust veel kaks kilomeetrit paremale nt.
Aga kuna meil oli hea kaart leidsime ta ruttu yles. Esimene mulje oli et see park oli mahajaetud. Ainult kymmekond autot seisis ukse ees.
Aga park oli lahti mis lahti ning peale sissepaasu lunastamist , oli meil au olla yks vahestest veepargi kylalistest.
Aga koik liumaed olid lahti ning toimisid. Ning kuigi oli margata moningaid vahese hoolduse marke, oli meil voimalus votta pargist viimast :)
Peale pikka paeva veepargis soime varajalt ohtust selles vaikese linnakeses kus me ka auto yyrisime.
Teisipaeval kaisme 7 allika juures. Nimi on veidi liialdav, tegelikkuses on see lihtsalt yks allikas/oja mis tuleb kuuest seitsmest kohast suhteliselt yksteise lahedal valja .
Mis aga tegi asja huvitavaks on see et need allikad juhitakse mooda maaalust tunnelit veehoidlasse teisel pool autodeed/mage.
Ning see tunnel on piisavalt korge et inimesed labi selle ka teisele poole mage saavad kondida. See tahendab et sa konnid mooda pilkast pimedust palja jalu labi umbes 50 meetrit pikast tunnelist. Meil vedas, kuna veetase pyisis kogu tunneli valtel pahkluu piirkonnas, aga ahvardatakse ka kuni puusani ulatuva veetasemega.
Igas tahes oli see vaga omamoodi kogemus.
Peale 7t allikat veetsime veel paar tunnikest seal ilusal Tsambika rannal. Nautisime paikest ja merd.
Kolmapaeval kaisime liblika- orus. Kahjuks me yhtegi liblikat ei nainud, aga see org oli niisamagi vaga ilus. kivine rada mis viis labi metsa orust valja mae tippu,ning mille korval voolas vaga kunstiline oja (ilmselt ka inimeste poolt tehtud, mitte looduslik).
Aga see jalutuskaik/makke ronimine oli vaga tore.
Mae tipus oli veel kohvik kus sai varskelt pressitud apelsini mahla osta, ja see oli toest vaga maitsev.
Kolmapaeva ohtul tuli meil auto tagasi viia. Oli vaga kurb seda teha, sest see tahendas ka yhtlasi puhkuse peatset loppu..
See autorendi firma omanik toi meid hotelli tagasi ja meie jatsime mottes hyvasti selle toreda saare ja kauneid elamusi pakkunud kohtadega, millest me viimased 6 paeval olime mooda/labi soitnud.
Ohtut soime hotellis. ning siis jalutasime veel mere aarde.
Tagasi tulles nagime yhte mega suurt rotti yle tee jooksmas- et kohe suure prohmakaga maa peale tagasi.
Turistile naidatakse end alati ikka koige parimast kyljest, yritades peita koik vahem meeldivad aspektid( nt rotid :)).
Kreeka pankrotistumisest ning kriisist nagime suhteliselt vahe.
Mooda saart ringi soites nagime palju maju mille ehitamine oli jaanud pooleli, voi mis olid valmis ehitatud, aga keegi seal sees ei elanud.
Samuti see autorendifirma omanik raakis et hetkel on raskem. Aga koigil on raskem ning tema suudab oma firmat veel elus hoida, ning eriti ei kurtnud.
Kyll nagime Rhodose linnas ohtul demonstratsiooni Kreeka valitsuse vastu. Ning paljusid inimesi tosiste- murelikkude nagudega seda juttu kuulamas.
Toit ja bensiin ei olnud sugugi odavamad kui oleks voinud oodata.
Kahe ja poole kaigulise ohtusoogi eest maksime tavaliselt 40-45 EUR koos jookidega (kokku kahe inimese eest).
Bensiin oli isegi kallim kui Hollandis.
Mina tundisn puuviljast puudust. Nii turisti poes kui ka supermarketites, kui ka vaikeses puuviljamyygi putkas tee aares nagid puuviljad veidi madanenud valja.
Ning need arbuusid mida me ostisme ei olnud koige maitsvamad. Aga ajasid asja ara.
Tomatid selle eest olid peaaegu vorreldavad Eesti liha tomatitega.
Inimesed olid peaaegu igal pool vaga sobralikud.
Reis jattis unustamatu mulje meile molemale.
Geen opmerkingen:
Een reactie posten