15 kuud

Alles me pidasime suurt synnipaeva, ja nyyd on juba suvine pooripaev moodas.

Lucas on vahepeal juba 15.5  kuuseks saanud.

Kahjuks  on esimesed iseseisvad sammud veel tegemata, aga  selle nimel teeb nii tema kui meie kui ja alates tanasest ka fysioterapeut kovasti tood.

Kuu aega tagasi kaisime ka esimesel Portugali reisil- tagant jargi voib oelda et oleks voinud  kaheks nadalaks jaada  yhe asemel.

Lucas pidas end vaga tublisti yleval- oli  esimese  ooga  ajavahega kenasti kohanenud. Ta vaga nautis paikest ja  ujumist ja uut keskkonda.

Oli ka vaga tore (vana)isaga paar paeva Algarves veeta.

Eelviimasel oosel  hakkas jarsku  lambist tulekahju andur undama.

 Meie alguses motlesime et see  on mingi auto alarm, aga kui  peale kymmet minutit ikka jargi ei jaanud, siis otsustasime ikka oma vaaris asjad koku koguda ja oue ootama minna kuni Marcel  puhkekompleksi vastuvottu jookseb.

Lucas oli kogu selle aja  hiirvaikselt oma voodis. Kui ma teda  voodist valja votma laksin (Lucas magas oma toas) oli ta igas tahes taiesti arkvel. Ju ta arvas ,et ei tasu sellest alarmist yle karjuma hakata J.

Peale Portugalist tagasi joudmist oli Lucasel  suur arengu hype- yleoo hakati end pysti tombama ja diivani peale ronima. Ka olid tal  paris suured raskused  hoidja tadi juurde jaamisega.

Lausa nii palju et yks meie hoidjatest otsustas  koha yles  ytelda.  Muidugi on Lucas peale selle  otsuse vastu votmist  kui ara vahetatud- jalle roomus ja  tegus ning jab  hoidja tadi juurde ilma nututa.

Ma arvan et tal tegelikult nyyd on oma otsusest kahju. Meie   olime nagunii kindlad et tegu on ainult ajutise  olukorraga- et need nutuhood lahevad  iseenesest yle. Ja meil oli oigus.

Onneks on  siin ymbruskonnas veel paar uut hoidjatadit tekkinud, keda me lahiajal vaatama laheme.

Alates laupaevast on Lucasel ka   paikese valgust  blokkeerivad kardinad. St et tuba on  nii   paeva unel kui ooune  ajal taiesti pime.

Kui paevaund  see  hamar tuba ei sega, siis oouni oli  kuni laupaevani ikka paris niru-  kui Lucas juba poole kuuest vaidab et ta on valja maganud siis saab ainult paikese valgust selles syydistada.

Nyyd magatakse  lausa kuni  komveerand kaheksani!!! ( Halleluuja)

Ja ohtul   minnakse ka  nagu alati vastu punnimata magama.

Kui seitmest- poole kaheksast tema toas mahet vahetada, siis ta ise naitab sormega  voodi peale, et   lahme magama.

Hetkel yritame ka yle minna yhele unele.

Kogu paeva une pikkust see eriti ei mojuta( kas ta 2x1.5 tundi voi 1x2.5 -3 tundi magab, eriti vahet ei ole).

Aga   on lihtsam   paeva kava  planeerida kui  ta yks kord paevas magab. Plus  tanu sellele muutusele on ka oouni  parem.

Paevased pudelikorrad on ka   ara jaanud peale  puhkust.

Ainult enne magama minekut on veel pudru pudel, mida me vaikselt hakkame  vahendama.

Soomisest veel nii palju et syyakse  suures laastus sama mida meiegi soome- ei ole enam mingit pyreetamist ( ainult eri olukorras) - harra  naitab napuga meie toidu peale  ja nouab oma osa J.

Hommikuti  kausitais putru, vahepalaks   puuvilja voi kamapallikesi/ kupsis voi kurgitykike.

Lounaks  kaks voileiba ja piima oma tassist.

Ooteks olenevalt toiduvarudest kas puuvili voi jogurt voi   riisivahvlike.

Ohtuks syyakse  siis suurte inimeste toitu kaaasa.

Mis alati peale laheb  on kartul,  (soja) oad, ja kala.

Magus toiduks veel  veidi kohupiima voi puuvilja. Ja siis enne magaminekut veel  ‘oo-pudel’

Soogi isu  yle   ei saa kaevata.  Tavaliselt ole mees ja  anna aga ette.

Jarjest rohkem naidatakse huvi ka ise soomise  yle. Kui voileib tykkideks loigata- siis   votab ta ise napuga voi kahvli otsa tykikesi.

Sama puuvlijaga.

Baanani syyakse juba   taiesti ise- ainult koori tuleb veidi allapoole tommata kui    pool banaani otsas .

Muidugi ikka veel on raske teda kauem kui kymme minutit paigal hoida et syya anda/ ise midagi hamba alla  leida.

 

Endiselt on koige koige koige lemmikumad manguasjad pallid –igas suuruses ja  varvis. Vahet ei ole kus  voi kelle kaes palle nahakse-  tuleb tingimata  enda katte saada. Muidu on  yks pahane poiss meil  kylas J.

Ja teine lemmik- seina kell.  Vahet ei ole kas ajalehes, raamatus,  telekas voi poes, kaepeal voi seinas,  leitakse  kohe ylesse ja naidatakse sormega selle peale.

Kella onneks iga kord enda katte  saama ei pea, piisab sellest kui meie ka naeme ja  noogutame et on jah  ‘klok’.

 

Uued sonad:

Mamm-mamm-  koht on tyhi J

all -  ball*pall

amp - lamp

lok – klok/ kell

meenemen-  kaasa votta ( nt  kreemipudeli mis muidu on tema magamistoas- siisvaadatakse mulle  suurte silmadega otsa ja raagitakse pikad jutud oma keeles maha ja lopetatakse  lause ‘ meenemen’iga J

O-ou-             tele tubbied ( suured lemmikud- tuleb paar korda paevas ikka  osa voi kaks vaadata.  Internet  ja you tube on  kaasaaegsele vanemale  suureks  abimeheks).

Waou-vaou-vaou- yks teine laul  you tubies- mis talle  vaga meeldib.